1-13-6910/21 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-6910

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-6910

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Gennadi Kull

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid E.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu E.D

(ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 06.02.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada E.D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks)

aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja poolt määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Ehte 9, Haapsalu) ning kohustada E.D järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada E.D suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul kas psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur või pöörduda alkoholismivastaseks raviks Rehabilitatsioonikeskusse, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis.

3. KrMS § 180 alusel mõista E.D-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 36 € (kolmkümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

2800049777 ja selgitusse: „E.D , kohtuasi nr 1-13-6910, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

4. E.D-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. E.D vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele ja E.D-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 09.01.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 16.09.2013.a kohtuotsusega tunnistati E.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 266 lg 2 p 1 ja § 136 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel 11 kuu ja 20- päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 15.07.2013.a ja lõpp on 05.07.2014.a.

E.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kuriteod on valdavalt varavastased, soodusteguriks on alkoholijoove ja impulsiivsus otsustes. Vangistuse ajal on toimunud vestlused inspektor-kontaktisikuga, psühholoogilised nõustamised ja nõustamised sotsiaaltöötaja poolt. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Tuttav on nõus kinnipeetava enda juurde elama võtma aadressile Haapsalu, Xxx. Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

E.D kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava tuttav on nõus E.D enda juurde aadressile Haapsalu, Xxx elama võtma, kuid ta eeldab, et mees peaks siiski tööle asuma. Tuttav ei ole majanduslikult võimeline E.D üleval pidama, tema töövõimetuspension ei ole nii suur. Samas koos elades, ei ole neil tõenäoliselt võimalik kahe pereliikme peale taotleda Haapsalu linnalt toimetuleku toetust, kuna pere sissetulek (st. tuttava töövõimetuspension) ületab toimetuleku toetuse määra. Ennetähtaegsel vabanemisel on

E.D õigus võtta ennast arvele töötuna Eesti Töötukassas ja saada sealt pakutavaid teenuseid.

E.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Aleksandt Tšitšerov edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei ole nõus E.D tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks. Vabanemisel esineb probleem tööga. Loodetavasti on vabanemisjärgne elukoht - Xxx, Haapsalu. Puudub lähedaste toetus. Vangla ei toeta E.D tingimisi ennetähtaegse vabastamisega arvestades, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 64% ning uue, samalaadse vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud eeskujulik. Isik on valmis minema ravile, et lahendada enda alkoholiprobleemid.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et E.D võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust karistust kannab varguse ja omavolilise sissetungi eest, samuti vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta. Korduvad karistused näitavad küll kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid, kuid kohus arvestab, et vangistuse ajal E.D suhtes distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Sellest järeldab kohus, et isik on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud, püüdleb õiguskuuleka elu poole ning on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Oluliseks peab kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet alkoholi enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholijoove, alkoholi kuritarvitamine on soodustanud isiku antisotsiaalset mõtlematut käitumist. Kohtu hinnangul aitab E.D arusaam alkoholi kahjulikkusest, samuti vastav ravi ning tahe alkoholi edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Arvestades, et kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahte kohaselt on ta valmis minema vastavale ravile ka

Rehabilitatsioonikeskusesse, peab kohus põhjendatuks ühe kohustusena määrata ka kohustuse pöörduda vanglast vabanemisel 2 kuu jooksul kas psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur või pöörduda alkoholismivastaseks raviks Rehabilitatsioonikeskusse.

Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui 5 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1- aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.D-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist. Just kriminaalhoolduse käigus on võimalik teostada järelevalvet ka alkoholist hoidumise ja vastavale ravile pöördumise osas.

Kriminaalhooldusseaduse § lg järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.D , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik