1-13-1007/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2014.a., Rakvere Kriminaalasja number 1-13-1007 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Tõlk Kai Rosar Tatjana Šibajeva Prok

urör Kaitsja Sirje Merilo vandeadvokaat Küllike Namm Kriminaalasi

Süüdistatav

Kohtuistungi aeg

A.R . süüdistuses KarS § järgi

A.R, elukoht: xxxx, isikukood: xxx, EV

kodanik, kõrgharidus, e , töökoht: make - eesti keel el xxxx,

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld

25.-28.11. ja 10.12.2013

RESOLUTSIOON

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku -dest 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2, (KrMS) § 3051, 306, 311-313, 315, 317, kohus

Otsustas

A.R süüdi tunnistada K rS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 a päevamäära (päevamäära suurus 102.25 eurot) ulatuses so 10225 eurot.

Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB

Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.

Vastavalt liiklusseadu

se § 127 sätetele kohustada A.R-i kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiluba Maanteeametile.

Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

- elukohast lahkumise keeld-

Välja mõista A.R-ilt menetluskulud riigituludesse:

- sundraha 480,00 eurot,

- tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 20 eurot,

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr

10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, nr 1-13-1007 menetluskulu/sundraha.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 24.01.2014.a.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis

10.02.2014. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 25.02.2014

Süüdistus

1. juhtis alkoholijoobe seisundis olles A.R-i süüdistatakse selles, et tema 21.02.2012 kella 18.30 paiku Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva maantee 116- ndal kilomeetril s

xxxx. A.R tuvastati õiduautot xxxx registreerimismärgiga

joobeseisundi tuvastamise uuringuga etanoolisisaldus veres 2,17+/- 0,06 mg/g. Seega A.R

, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid

A.R .Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 oli koos venna T Ku ja A Aga xxxx l, kus tarvitas ka alkoholi. Oli kokku Ü Ü lepitud, et T K ja A A viivad ta koju xxxx. Kella 17 paiku sõitma hakates istus A tema auto Xxxxi rooli ja T xxxx edasi tekkisid autol probleemid bensiiniga ja A arvas, sõitis nende järel.

et õigem on ringi keerata, et siis künka otsas on auto paremini nähtav. Ilm oli väga halb, tuiskas. Autol suri mootor välja. Tema ütles teistele, et sõitku nad tagasi, kuna vastavalt varasemale kokkuleppe kokku le tuleb talle järgi poeg P K. Juba xxxx Ü. Ü juures oli P lepitud, et võib juhtuda, et bensiin saab otsa ja et ta tuleb siis vastu. Kohta, kuhu P pidi vastu tulema, kokku ei olnud lepitud, kuna „mina ütlesin, et eeldatavalt jõuame kohale“, st nad olid valmis ka Xxxx Kuigi juba Xxxx sse ise sõitma. l oli teada, et bensiini on vähe ja bensiinituli vilkus, siis arvas ta, et sellega saab ikkagi veel pika maa sõita, kui ilm on normaalne. Rakverest bensiini võtma ei läinud, kuna „aga ka sellepärast, et olin alkoholi tarvitanud, ei ole mõtet sõita Rakvere bensiinijaama, ei ole mõtet sõita Rakvere kaudu 70 kilomeetrit ringi“.

A

ja T Pu. i lahkudes istus ta juhi kohale, tarvitas tee äärde pargitud autos alkoholi ja ootas

Mingil hetkel sõitis üks auto mööda, jäi seisma ja tagurdas tema auto ette. Üks mees tuli sellest välja ja tema auto juurde. Tema laskis siis ukseklaasi alla ja mees nõudis kohe autovõtmeid. Sai aru, et temalt tahetakse auto ära võtta ja ta keeldus võtmeid andmast. Mees tõmbas ukse lahti ja hakkas teda välja sikutama, teine mees tuli veel appi ja tõmbasidki ta asfaldile pikali, sai sellest kriimustuse. Peale seda, kui nad olid teda kõhuga vastu auto poritiiba löönud, ütles ta, kus võti on. Mees võttiski võtme enda kätte. Siis helises tema taskus telefon, helistas P les, et see politseisse teataks, kuna ta sai teepeal peksa. Mehed, , kellele ta üt

kes võtme ära võtsid, jooksid oma autosse ja tal oli hirm, et need sõidavad koos võtmega minema. Tal õnnestus kõrvalistujat riietest kinni hoida ja neid mõlemat kinni pidada päris kaua (15-20 min), enne kui politsei tuli. Politsei kutsus ta kohe politseiautosse, advokaadile helistada ei lasknud. Esimene asi, mida politseinik ütles, oli see, et kas puhume ka. Tema keeldus. Mingeid õigusi talle terve selle õhtu jooksul ei selgitatud. Teda viidi Rakvere haiglasse

, kus võeti vereproov ja alles siis, kui poeg tuli sinna ja tõi telefoni, sai ta advokaadile helistada.

3. R K Tunnistaja kohtus antud , et 21.02.2012 kell ütlustest nähtub a 18.20 paiku sõitis koos K L Aseri poolt Tallinna poole, enne Sämi risti olid ees kaks aeglaselt sõitvat rekkat ning nende ees oli džiip, mis tõmbas tähelepanu sellega, et sõitis väga aeglaselt u 50 km/h ja kaldus pidevalt vastassuunavööndisse. Kui nad said rekkatest mööda ja džiibi taha, siis oli üks olukord, kus see džiip oleks peaaegu ühele vastusõitvale rekkale sisse sõitnud. Džiibiks oli

Xxxx xxxx ning nad otsustasid selle kinni ta nägi ka selle registreerimisnumbrit, mis oli pidada Xxxxi juurde minnes avati selle

– möödasõidul andis ta käega märku ja džiip peatuski. juhipoolne aken ja roolis oli sama mees, kes kohtusaaliski on, st A.R. Palve peale jätta mootor seisma A.R kohe ei kuuletunud ja alles pika vestluse käigus lülitas selle välja. Tunda oli alkoholi lõhna ja soovituse peale minna kuhugi puhkama vastas see mees, et tal on vaja

veel 100 km sõita. Tal õnnestus süütevõti siiski enda kätte võtta ja seepeale muutus A.R agressiivseks, autost välja tulles ründas, rebis riietest ja püüdis võtit kätte saada. Rüseluse käigus õnnestus tal A.R kraavi lumevalli paisata. A.R läks oma auto juurde tagasi ja helistas kellelegi ning talle jäi mulje, et politseisse, kuna jutt käis, et teda pekstakse ja tahetakse auto käest ära võtta. Siis tuli A.R uuesti rüselema. N ad helistasid korduvalt politseisse, kuid ei saanu

. d ühendust, lõpuks see K. L see siiski õnnestus

Kui nad oma autosse läksid, et politseipatrull ära oodata, siis järgnes neile ka A.R, hakkas teda riietest sikutama ja lõi korduvalt. Temal õnnestus A.R ukse vahele väänata abus sinna veel üks xxxx ja kinni hoida, siis saabuski politsei. Peale politseid sa , sellest väljus juhi kohalt üks mees . Nemad andsid autovõtmed üle terahvas, kes vestles K. L politseile, andsid oma andmed ja lahkusid.

4. K L Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 sõitis ta koos R Kuga Aserist Rakvere suunas ja mingil hetkel enne Sämi risti jäid nende ette kaks aeglaselt sõitvat rekkat. Kui nad ühest neist mööda said, siis selgus ka aegluse põhjus – nende ees sõitis hele maastur numbriga xxxx, mis korduvalt kaldus vastassuunavööndisse. Nad püüdsid korduvalt sellest politseid informeerida, kuid see ei õnnestunud. Kui ühest kokkupõrkest vastutuleva rekkaga maastur vaevu pääses, siis nad otsustasid selle maasturi ise märguande peale kinni pidada. R

maastur peatus ning R läks välja juhiga rääkima. Ta on täiesti kindel, et nad jälgisid kogu aeg sama autot, mis hiljem kinni sai peetud. Peale politsei telefoni teel kättesaamist väljus ka ta ise autost ning selleks ajaks oli R maasturi süütevõtmed enda kätte saanud. Maasturi juht oli ka autost väljas ja nõudis võtmeid tagasi ning kui R see juht läks R keeldus, siis kallale, haarast Rst kinni ja kui R end lahti tõmbas, siis kukkus see härra lumehange. Kui ta sealt püsti sai, siis läks ta auto juurde, võttis telefoni ja jäi mulje, et helistab , kuna rääkis politseisse kallaletulekust ja auto vargusest. Tema koos Rga tahtis minna oma autosse politsei tulekuni, kuid maasturi juht järgnes neile. ei jõudnud veel auto ust kinni tõmmata, kui maas R turi juht haaras Rst kinni, nõudis võtmeid ja ähvardas, et varsti tulevad tema mehed ja et siis läheb neil halvasti. Mõnel korral õnnestus A.R d ka lüüa. Rüseluse kestel jõudis kohale R

politsei, kes viis A.R-i enda autosse. R andis politseile üle maasturi võtmed. Enne ärasõitu jõudis kohale kastiga ) keegi A.R-i tuttav, kes väljus autost xxxx (reg nr xxxx ja kellele nad seletasid, milles asi ja et tõenäoliselt päästsid nad A.R-i elu.

5. O B Tunnistaja

autoga Narvast kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 sõitis ta veo Tallinna poole, -

ühes orus u 200 300 meetrit enne ristmikku kus läheb tee Kundasse nägi, et üks vastusõitev hele džiip sooritas ümberpööret ja põrkus korduvalt vastu teepiiret. Hakkas juba pimenema ja oli kiilasjää. Edasi sõitis ta küllalti pikalt selle džiibi järel, mis sõitis väga aeglaselt. Kui see džiip aga jälle korduvalt vastassuunavööndisse kaldus, siis helistas ta politseisse. Arvas, et äkki inimesel on südamega midagi juhtunud. Mööda ta ei saanud sõita ja tema taha oli kogunenud juba pikk kolonn autosid. Politseile ta ütles ka selle auto numbri. Nägi, kui temast sõitis mööda üks sõiduauto ja möödus ka džiibist. Džiip jäi tee äärde seisma, üks noormees tuli sõiduauto kõrvalistmelt autost välja ja läks selle džiibi juurde ning hakkas taguma vastu selle akent. Tema sõitis neis mööda ja sõitis edasi. t

6. T K, Tunnistaja politseitöötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 oli tööl koos patrullpolitseinik A Tega ja kella 18.30 paiku said nad juhtimiskeskuselt väljakutse, et Tallinn-Narva mnt suunaga Tallinna poole teeb ohtlikke manöövreid üks auto ja võimalik, et juht on joobes. xxxx bussipeatusesse jõudes seisid seal Narva poolt tulles paremat kätt tee ääres kaks autot. Esimene oli väiksem auto ja tagu . Väikse auto mine oli Xxxx reg nr xxxx juhi kohal istus inimene ja kõrvalistuja uks oli lahti ning selle ukse juures seisis üks härra ning kõrvalistujaga vastastikku hoidsid teineteist kinni ning rüselesid. Autos istujad ütlesid, et seisja ongi Xxxxi juht ja tema läks selle juhiga politseiautosse. Džiibi juhist oli aru saada, et ta on alkoholijoobes, juures olid alkoholilõhnad, olid ka koordinatsioonihäired. Mees rääkis, et tema tukkus rahulikult tee ääres enda autos ja siis tulid mingid võõrad mehed, kiskusid ta autost välja ja hakkasid teda peksma. Indikaatorvahendisse puhumast ta keeldus ning keeldus üldse igasugusest koostööst politseiga. Käitumiselt oli ta kogu aeg väga bravuurikas ja rõhutas, et ta on tähtis mees ja et nad ei tea, kellega tegu on. Autos toimunut jäädvustas ka pardakaamera. Sündmuskohale tuli üks noormees, kes ütles, et ta on A.R-i poeg, kes sai auto võtmed ja kes lubas auto sealt ära toimetada. Teel Rakverre otsustati kohe sõita haiglasse, kuna mehe käitumisest oli aru saada, et ta ei ole nõus puhuma ka tõenduslikku alkomeetrisse. Teel nõudis ta ka võimalust kasutada telefoni, kuid kuna tal endal seda kaasas ei olnud, siis ei saanud ta seda ka teha. Haiglas olles üritas A.R ühel hetkel jõuga tungida haiglaruumidesse ja teda pidi jõuga tagasi hoidma. Kuna võis arvata tema käitumisest, et ta pole nõus vabatahtlikult vereproovi andma, siis kutsusid nad kohale veel teisegi patrulli, kes kogu sündmust seal filmima hakkas. Kui haiglasse saabus A.R-i poeg ja tõi telefoni, siis A.R suhtles kellegagi telefonis ning seejärel oli nõus vabatahtlikult vereproovi andma, sundi kasutada polnud vaja. Vigastustest oli A.R näha ninal väike kriim. A.R-i autot nad väga põhjalikult üle ei vaadanud, aga näha oli, et vasak esistange nurk oli pisut viga saanud.

7. A Te Tunnistaja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 21.02.2012 sai politseitöötajana väljakutse Tallinn-Narva mnt-le seoses sellega, et teiste liiklejate poolt oli kinni peetud joobes juht. xxxx kanti jõudes seisid tee ääres kaks autot, hele džiip (vist xxxx) oli taga ja selle ees üks väike auto mõlemad suunaga Rakvere poole. Väikse auto kõrval seisis üks isik (tänane kohtualune). Teine politseitöötaja läks temaga politseiautosse ja tema jäi kahe autos T K

olnud tunnistajaga rääkima, võttis nende andmed. Visuaalselt oli näha, et A.R on joobes. Sinna tuli ka A.R-i poeg, kellele anti auto üle. Auto stange nurgal oli mingi vigastus, aga ei mäleta, kummal pool. Edasi sõideti Rakvere haiglasse ekspertiisi. Teel sinna autos A.R karjus ja räuskas ja jätkas seda ka haiglas. Haiglas tuli veel üks patrull juurde, kuna A.R polnud millegagi nõus ning võis arvata, et on vaja kasutada sundi. Kui aga A.R-i poeg talle telefoni tõi ja ta sai kellegagi rääkida, siis olukord rahunes ja sundi polnud vaja rakendada.

8. A A Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et A.R on talle sõber. 2012.a vastlapäeva paiku oli ta koos A.R-i ja uga ühe sõbra pool T K Xxxxl. Algul pidid

sealt erald Xxxxsse i lahkuma, aga Rein ütles, et ta on alkoholi tarvitanud ja palus end koju viia. Tema läks siis Reinu auto rooli, Rein istus tema kõrvale ning tuli teise autoga järele. T Sõitma hakkasid kusagil kell 5 paiku. Sõitsid kõige lühemat teed pidi, kuna kütusetuli hakkas põlema juba l enne ärasõitu. Rein aga ütles, et sellega saab koju küll ja tema siis ka Xxxx mõtles, et maastur on maastur ja et küllap saab. Ei tulnud selle pealegi, et Rakverest kütust võtta. Ilm oli tuisune ja teeolud väga halvad. kaski auto jõnksutama ja ta keeras auto xxxx hak ringi tagasi Rakvere poole. T tuli ka küsima, et mis juhtus, kuid Rein ütles, et talle tuleb kohe abi järele, poeg toob bensiini ja et te võite ära minna. Tema istus siis i autosse ja sõitsidki T minema. Sellest, et Reinuga mingi intsident oli juhtunud, sai teada alles umbes nädala pärast.

9. T Ku Tunnistaja

, et A.R on tema vend. 21.02.2012 kohtus antud ütlustest nähtub oli ta koos Reinu ja A Aga Xxxx juures. Rein tuli sinna oma autoga Xxxx. Rein ja l Ü Ü Ü

võt ei võtnud, kuna lubasid Reinu koju sid seal natuke napsi, tema ja A A Xxxxsse viia. Lahkusid sealt kella kuue paiku. A istus Reinu auto rooli ja tema sõitis nende järel. Juba seal Xxxxl oli juttu, et bensiini on , et kui ta helistab, siis P tulgu vastu ja vähe ning Rein helistas P toogu bensiini. Teeolud olid väga halvad, tuiskas. läbi jõudes keeras xxxx A auto ringi ja kui ta küsima läks, mis lahti, siis öeldi, et bensiin on otsas. Rein ütles, et minge ära, P tuleb talle kohe bensiiniga järgi. Nemad a ise suhtles sel õhtul P – Aga lahkusidki. Tem kaks korda

esimesel korral helistas ta P teel olles ja siis ütles , et ta jõuab kohe sinna, ja teist korda P helistades ütles , et isa peksti läbi. Reinu nägi ta järgmisel päeval ja vend kurtis, et kõri on P paistes pe

ksmisest. Mingeid nähtavaid vigastusi ta vennal ei näinud.

10. P K Tunnistaja

, et A.R on tema isa. 21.02.2012 kohtus antud ütlustest nähtub rääkis isaga telefonis ja sai teada, et isa läks vastlapäeva tähistama sõbra juurde. Kell 17.11 leppisid kokku, et ta läheb isale vastu. Pidi kütust kaasa võtma, kuna sai aru, et isal on see vist otsakorral. Teise kõne ajal kell oli isa telefonis juba närviline ja teatas, et temalt 18.09

tahetakse autovõtit ära võtta ja autost välja tõmmata. Siis katkes kõne ära. Enne isa juurde jõudmist helistas veel ka isa vend ja küsis, kus ta on. Kohale jõudes nägi seal politseinikke T ja üks ütles, et isa viiakse Rakverre ekspertiisi. Küsiti näha ID kaarti ja anti isa auto võtmed. Nägi seal ka kahte noormeest, kes sõitsid minema. Valas isa autole kütet juurde ja ema istus selle rooli. Ise sõitis oma autoga Rakvere haiglasse, kus andis politseile üle isa telefoni.

11.Kohtuistungil avaldati ja uuriti järgnevaid kirjalikke tõendeid

- joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt – A.R-ilt võeti 21.02.2012 kell

19.55 vereproov, mis markeeriti koodiga 013831. EKEIs võeti see vastu 23.02.2012 ja veres tuvastati etanoolisisaldus 2.17 +/- 0,06 mg/g)

-

timiselt 21.02.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus – A.R kõrvaldati juh kell 18.50 kuni kainenemiseni -

patrullilehe väljavõte – väljakutse politseile kell 18.27 infoga, et Tallinn-Narva mnt Narva poolt läheneb sõiduk xxxx, mida juhib ilmselt joobes juht. Isikuks osutus A.R, kes keeldus puhumast ja kõigist allkirjadest, haiglas lõpuks andis vabatahtlikult verd; tunnistajad R K ja K L

- asitõendi vaatlusprotokoll: juhtimiskeskuse lühinumbrile 21.02.2012 kell 18.25 ja 18.30 tehtud kõned. Esimene on O. B kõne, kus ta teatab džiibist enne Rakveret, mis sõidab ebaadekvaatselt ja ütleb ka auto margi ja numbri – xxxx, teine kõne on tehtud K. L xxxx

poolt, kus ta teatab, et pidasid kinni purjus juhi, kes sõidab vinta vänta ja keeldub võtmeid - andmast ja et sõidab veel kellegi surnuks, kirjeldab umbes kohta ja ütleb ka auto margi xxxx

- ( asitõendi vaatlusprotokoll – patrullsõidukis tehtud videosalvestus 21.02.2013 kella 18.39.27 kuni 18.59.49-ni). Muuhulgas nähtub protokollis järgnev: A.R keeldus puhumast indikaatorvahendisse (sõnaselgelt ütleb, „ei puhu!“), nõuab haiglasse viimist („Lähme haiglasse!“), korduvad väljendid „kutsun advokaadi“, „nõuan advokaati“, kaebab, et teda peksti, kinnitab, et on kaine, soovib minna haiglasse, kinnitab, et tema ei sõitnud, vaid seisis tee ääres, ohtralt ebatsensuurset teksti („kuulge, minge persse….ma kusen teile püksi…mingi sitajunn, poiss“ jne), süüdistab politseid peksmises.

- (Rakvere haiglas tehtud videosalvestus) millest asitõendi vaatlusprotokoll – samal õhtul

nähtub devalt, et tema ei sõitnud autoga, et , et A.R helistab kellelegi ja kordab pi mingi pätt tuli kallale ja peksis ning et millised on tema õigused, võetakse vereproov.

- avalike registriandmete päring – reg märk xxxx kuulub auto margile Xxxx ja mudelile xxxx.

- jälitusprotokollid, milledest nähtub A.R-i, P K, T Ku, A A, K L ja R Ku telefonide aktiivneolek kellaajad ja telefonimastid 21.02.2012.a.

- prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub, et A.R-i avalduse alusel KarS § 121 tunnustel alustatud kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p

1 alusel so kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Kohtu põhjendused.

12. K Hindamaks arS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. nimetatud süüteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu olemasolu A.R-i tegevuses tuleb käesoleva kriminaalasja kontekstis küsimusele vastata kahele vaidlusalusele

- kas A.R juhtis mootorsõidukit ja kas ta tegi seda olles joobeseisundis. Hinnang tuleb anda ka menetluse seaduslikkusele.

Kas A.R

juhtis mootorsõidukit.

13.

Kohus ei pea usaldusväärseiks A.R-i ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et tema 21.02.2012 õhtul Tallinn –Narva maanteel autot ei juhtinud ja temale kuuluva autoga Xxxx registreerimisnumbriga xxxx s Xxxx xxxx A A.

õitis lt Kohus leiab, et A.R-i ütlused on kummutatud tunnistajate, Tallinn-Narva maanteel liigelnud R Ku, K L ja O Bi ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga kohtus kuulatud helisalvestiste kohta millest nähtuvad K L ja O Bi telefoni . kõned politsei lühinumbrile 110

Nimetatud tõenditest nähtub, et sõiduautoga liigelnud ja neile võõras, rekkat R K ja K L juhtinud O B - nägid Tallinn Narva maanteel endi ees sõitmas korduvalt avariiohtlikke olukordi tekitanud džiipi, et sõitvast autost O B helistas politseisse kell 18.25 ja teatas

„ebaadekvaatsest“ džiibist nimetades auto mudeli xxxx ja registreerimisnumbri xxxx, et R K j K L a fikseerisid samuti džiibi numbri, margi ja mudeli, et nad otsustasid džiibist mööduda ja see kinni pidada, et neil oli pidev silmside džiibiga kuni see peatus ja auto võtmed oma R K valdusse sai ja K L kell 18.30 juhtunust politseisse helistas. Silms ka O B ide oli džiibiga il kelle ütlustest nähtuvalt jõudis näha džiipi peatumas ja ka seda, et džiibi ta ei peatunud, kuid

ees peatunud sõiduauto kõrvalistuja uksest tuli välja mees, kes džiibi juurde läks ja juhi ukseklaasile koputas. R K kinnitab, et tema istus K L juhitud sõiduauto kõrvalistmel ja peale peatumist läks ta džiibi juhiukse juurde, et juht avas akna ja lõhnas alkoholi järele, et juhiks oli A.R. Asjaolu, et O B asjaoluga, on politseile teatanud valed registreerimisnumbri tähed on seletatav et sõitvast autost eessõitva auto numbrit pole kerge täpselt näha, samuti sellega, et O Bi poolt teatatud tähed on sarnased ja kergesti segiaetavad tegelike tähtedega xxxx xxxx.

Kohtul pole põhjust kahelda tunnistajate R Ku, K L ja O B una neid kinnitavad i ütlustes k

fikseeritud aegadel tehtud telefonikõned politseisse. Puudub ka igasugune mõistlik alus arvata, et üksteisele ja A.R-ile võõrad inimesed mõtleksid välja sellised sündmused ja annaksid valeütlusi eesmärgiga A.R süüdi lavastada.

Pole ka võimalik, et tunnistajad eksiksid, sest nagu öeldud olulises osas on nende ütlused , riimuvad ja nad on tunnistanud, et

nägid kuidas peatati auto, mida juhtis A.R. Kaitsja on toonud välja mitmeid erinevusi nende tunnistajate ütlustes, kuid need puudutavad vaid väheolulisi detaile ja on seletatavad äreva liiklussituatsiooni ja unustamisega. Oluline on see, et nende tunnistajate, samuti nende poolt politseisse tehtud kõnede salvestuste põhjal on usaldusväärselt tõendatud, et tol õhtul juhtis endale kuuluvat džiipi A.R ja tekitas sellega mitmeid avariiohtikke olukordi.

A.R-i auto kinnipidamine xxxx just R Ku, K L ja O Bi kirjeldatud viisil leiab kinnitust ka asitõendi (videosalvestus koos heliga sündmuskohal politseibussis) vaatlusprotokollist, millest nähtub, et A.R on tunnistanud oma auto kinnipidamist. Väl avõte j vaatlusprotokollist : T K

stutavad selle eest, nad

14. Sarnaselt A.R-i ütlustega ei pea kohus usaldusväärseiks ka tunnistajate A A, T

Ku ja P K usi mis samuti ütl on veenvalt kummutatud ülalnimetatud tõenditega.

Ülalkirjeldatust nähtuvalt ohus A.R-i džiibi peatamise kohta peab k xxxx

bussipeatuse juures usaldusväärseiks i ütlusi ja seega ei saanud A.R-i R Ku, K L ja O B d xxxx viisil nagu seda kirjeldavad A.R, A A ja T K. Lisaks žiip sattuda eeltoodule ei pea k

ohus eluliselt usutavaks nende isikute poolt kirjeldatud sündmuste käiku. Pole eluliselt usutav, et alkoholi tarvitanud A.R-i Xxxx sõbra juurest lt mõnekümne

kilomeetri kaugusele Xxxx koju kaasatakse kolm autot ja hulk eakaid külasse sõitmiseks inimesi, A A,(s. xxxx) vend T K,(s. xxxx) poeg P K ja lisaks ka P K ema sõber . Väidetavalt

pidi Xxxxlt asuma teele A.R-ile kuuluv Xxxx A A juhtimisel kaasreisijaks A.R ja T K oma xxxx, et A poolelt teelt tagasi tuua. Xxxx P K A st pidid vastu sõitma

oma emaga xxxx, seda siis A.R-i auto sõidukiga le teeääres tankimise korraldamiseks A.R-i ja tema auto poole tee pealt Xxxxsse toimetamiseks. ja

Neist kaks viimast ka

otsustati asati väidetavalt ainult selle pärast, et arusaamatul põhjusel enne teeleasumist mitte minna kütust võtma u 2 kilomeetri kaugusel olevast tanklast kuigi signaallamp andis märku kütuse lõppemisest. Sellise ebaratsionaalse kojusõidu korraldamine po

- le usutav ka seetõttu, et kõik asjaosalised hindasid tee ja ilmaolusid väga viletsateks, ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi õiendist nähtub, et sadas lörtsi ja lund.

Eluliselt usutav pole seegi, et sellistes rasketes teeja ilmaoludes A A ja vend T K oleks sõber

jätnud alkoholijoobes A.R-i üksinda –Narva maantee äärde väljasurnud

Tallinn

mootoriga autosse.

15. Alusetult väidab kaitsja, et A.R ei saanud kell 18.25 (ja seega ka süüdistuses märgitud ajal kella 18.30 paiku) juhtida autot maanteel kuna ta sel ajal oli seisvas autos xxxx. Kaitsja väitel oli A.R seisvas autos juba vähemalt alates kelle 18.09, mil P K A.R-ile helistas ja viimane kirjeldas tema suhtes toimepandud kallaletungi. Rein ja P K kinnitavad, et sellesisuline telefonikõne kell 18.09 toimus, kaitsja väitel kinnitab seda ka telefonikõnede eristus millest nähtuvalt olid kell 18.09 aktiivsed nii A.R-i kui P K telefonid. elefon on olnud aktiivne kahel korral Jälitusprotokollist nähtub, et A.R-i t kell 18.09 Ulvi14; kell 18.34 Uhtna11 ja kell 19.46 RAGAQ13. P K telefon on olnud aktiivne kell 18.10, kahel korral kell 18.34 ja kahel korral kell 18.36.

Eelnevast nähtub, et ne kell 18.09 s.o üheaegselt A.R-i P K telefon polnud aktiiv

telefoniga. Küll aga on Rein ja telefonid olnud üheaegselt aktiivsed kell 18.34. Kohtu P K arvates on just kell 18.34 toimunud telefonikõne mille ajal A.R koos R Ku ja K Lga xxxx toimumist just sel ajal kinnitab ka asjaolu, et samuti xxxx olnud ja kell 18.30 olid. Kõne politseiga ühenduse saanud on seda jälitusprotokollist nähtuvalt samuti teinud Uhtna11 K L piirkonnast. Ka A.R-i ütlustest nähtuvalt tuleb telefonikõne toimumise ajaks pidada kell 18.34 kuna t

P K a väidab, et peale kõnet oli tema järgmine telefonikasutus alles Rakvere Haiglas (tõenäoliselt kell 19.46). Kui Rein ja vaheline kõne oleks toimunud kell 18.09 P K

poleks võimalik seletada millise kõnega oli tegemist kell 18.34.

16. Eelnevast järeldab kohus, et A.R-i poolt auto juhtimine süüdistuses märgitud ajal ja asjaoludel on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Samuti nähtub eelnevast, on asjas andnud valeütl et tunnistajad A A, T K ja P K usi ja kohus saadab nende suhtes materjali prokuratuuri kontrollimaks nende tegevuses KarS § 320 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu olemasolu.

Kas A.R

juhtides mootorsõidukit oli alkoholijoobes.

17. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja uuringuaktist nähtub, et A.R-ilt võeti 21.02.2012 kell 19.55 vereproov, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis eksperdi poolt läbiviidud uuringuga tuvastati veres etanoolisisaldus 2.17 +/- 0,06 mg/g)

18. Süüdistatava kaitsja väitel ei ole joobeseisundi tuvastamise saatekirja näol tegemist tõendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses.

Tulenevalt asjaolust, et joobeseisundi tuvastamine nõua d tõend väidab, et b eriteadmiste rakendamist peab kaitsja mui eid lubamatuks

ja

eriteadmistel p muu õhinev teave tuleb esitada ekspertiisiaktina. Kaitsja toetub oma arvamuses hulgas ka - Politsei ja piirivalve seaduse § le

lg 7 mille kohaselt vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi . kehtestab justiitsminister määrusega

Kohus ei nõustu kaitsjaga selles nagu saaks antud kriminaalasja raames joobeseisundit tõendada üksnes ekspertiisiaktiga, eriteadmistel rajaneva teabe esitamine vaid ekspertiisiaktina ei tulene ühestki seadusest. KrMS § 105 sätestab, et ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Käesolevas asjas pole menetleja ekspertiisi määranud ja kohtu hinnangul polnud selleks ka vajadust kuna joobeseisund oli usaldusväärselt tõendatud riiklikus ekspertiisiasutuses eksperdi poolt koostatud uuringuaktis, mis oli vormistatud selleks ette nähtud korras joobeseisundi tuvastamise saatekirjal.

Nimetatud dokument vastab igati KrMS § 63 ja § 123 sätestatud dokumendile kui tõendile esit

atavatele nõuetele ja on alkoholijoobe tõendamisel loetud usaldusväärseks ja lubatud tõendiks kõigis kohtuastmeis pikema aja vältel.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt aktsepteerinud olukorda, kus eriteadmistele rajanevaid vajalikke andmeid esitatakse kohtume ekspertiisi netluses dokumentaalse tõendina korraldamata (lahendid 3-1-1-96-11; 3-1-1-97-12; 3-1-1-67-10 ).

19. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 6 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. § 69 lg 9 sätestab, et joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras.

§ 69 lg 10 sätestab, et ka vereproovi uuringu tulemus vormistatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse

indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 5 kohaselt

Vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 7 kohaselt Vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi

kehtestab justiitsminister määrusega

Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 5 nimetatud kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

17.12.2009.a määrusega nr 204 „Vere ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, -

uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ (edaspidi Kord).

Korra § 17 lg 1 sätestab, et uuringu tegemisel kasutatakse riikliku ekspertiisiasutuse vastavat liiki kohtuekspertiisi meetodeid ja kinnitatud metoodikat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnitamata metoodika kasutamise korral protokollitakse analüüsi käik saatekirja või ekspertiisiakti lisas. Korra § 18 lg 2 sätestab, et uuringu tulemused vormistab uuringu tegija saatekirja vastavas osas. Ekspertiisi tegemise korral vormistatakse uuringu tulemused ekspertiisiaktiga. Ülaltoodust nähtub, et kui Liiklusseadus nimetab kahte politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korda (§ 69 lg 9 nimetatud joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamist puudutav kord ja § 69 lg 10 nimetatud vereproovi uuringu tulemuste vormistamist puudutav kord) siis tegelikkuses on Vabariigi Valitsuse 17.12.2009.a määrusega nr 204 kehtestatud üks kord, mis reguleerib kõiki ülalnimetatud küsimusi.

N

imetatud Korra § 18 sätestab ühemõtteliselt, et uuringu tulemusi võib vormistada nii saatekirjas kui ekspertiisiaktis . Asjaolu, et , samale võimalusele viitab ka Korra § 17 lg 2 Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 7 kohaselt vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi keh ning et testab justiitsminister määrusega Justiitsministri 27.05.2009.a. määrusega nr

18 ekspertiisiakti vorm ka kehtestati, ei tähenda ekspertiisiakti kohustuslikkust vereproovi uuringu vormi ekspertii akti vormi juhuks stamisel. Justiitsministeerium lihtsalt töötas välja si kui . Korra § 18 lg 2 alusel otsustatakse ekspertiisi määramine

20. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. A.R tunnistab ise, et oli sel õhtul alkoholi tarvitanud, alkoholi tarvitamise tunnuste olemasolu A.R või tema poolt alkoholi tarvitamist kinnitavad ka tunnistajate R Ku, T K A Te, T Ku ja A A alkoholijoobe , ütlused. Seadusandja on sidunud

d

efinitsiooni arvulise näiduga ja alkoholisisalduse KarS § 424 süüteokoosseisule vastav alkoholi sisalduse on kohtu j oobeseisundi tuvastamise määr aoks usaldusväärselt tõendatud j saatekirja osaks oleva uuringuaktiga. Alkoholisisaldus A.R-i veres on seal selgelt numbriliselt väljendatud ja selle eksperdi arvamusel põhineva numbrikombinatsiooni

esitamine m lanketil ei muuda vere uuringu tulemusi ingis muus vormis mõnel teisel b teistsuguseks ega ka usaldusväärsemaks. Kas menetlus oli õiglane

21. av ja tema kaitsja, on seisukohal, Süüdistat et menetleja on rikkunud PPVS § 724 sätestatud joobeseisundi tuvastamise korda sellega, et A.R-ile ei selgitatud tema õigusi. Kaitsja leiab, et A.R puudus igasugune võimalus oma menetlusõigusi realiseerida ja tegemist on olulise rikkumisega, millest tulenevalt ei ole võimalik lugeda seaduspäraseks joobe kindlakstegemist vereanalüüsiga.

16.03.13 asitõendi vaatlusprotokollilt ja selle lisaks olevalt salvestiselt nähtub, et A.R-iga toimunud vestluses ei ole otsesõnu talle tema õigusi ette loetud ning ta ei ole allkirjastanud ka ühtegi dokumenti, kus oleks kirjas isiku õigused. Politseitöötaja T K ütlustest nähtub, et ta ei mäleta A.R-ile õiguste tutvustamist. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et menetleja on jätnud A.R-ile tema õigused nõuetekohaselt selgitamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-6-07 öelnud seda, et kuna ks eeldusi, siis peab

Samas lahendis on Riigikohus

märkinud aga ka seda, et avaliku huvi vahelise kaalumise tulemina.

Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-52-

09 ka märkinud, et tuleb hinnata rikutud normi

.

PPVS § 724 lg 2 kohaselt enne alkoholijoobe kontrollimist indikaatorvahendiga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:

1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;

ndikaatorvahendiga kontrollimisest; 2) õigus keelduda i

3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;

4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga;

-

5) õigus esitada vaie Politsei ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule.

PPVS § 724

lg 3 kohaselt enne alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga selgitatakse isikul

e tema järgmisi õigusi:

1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;

2) õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest;

3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;

-

4) õigus esitada vaie Politsei ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule.

PPVS § 724 lg 6 sätestab, et kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga.

22. taolises olukorras on Eeltoodud sätetest järeldub, et isiku peamiseks õiguseks õigus teada

temaga tehtava toimingu põhjust ja eesmärki ning õigus nõuda alkoholijoobe tuvastamist kõige töö kamal aga ka kõige täpsemal viisil so vereproovi uuringuga. mahu

Vaatamata asjaolule, et politseitöötajad jätsid A.R-ile tema õigused nõuetekohaselt tutvustamata nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (kohtuistungil vaadatud videosalvestus koos heliga 21.02.1012.a. sündmuskohal politseibussis), et politseitöötaja T K teatas A.R-ile , et soovib kontrollida tema joovet seoses kahtlusega, et ta alkoholijoobes autot juhtis. Samast vaatlusprotokollist nähtub seegi, et A.R keeldub puhumast indikaatorvahendisse ja A.R nõuab enda toimetamist haiglasse. Eksitav on kaitsja väide, et enda toimetamist haiglasse temale tekitatud vigastuste fikseerimiseks. A.R nõudis

kinnitas ka kohtuistungil, et ta keeldus puhumast indikaatorvahendisse ja nõudis enda viimist haiglasse ekspertiisi. Samuti on A.R kinnitanud, et haiglasse jõudes ta oma vigastustest meditsiinitöötajatele ei rääkinud.

Tunnistaja T K ütlustest nähtub, et teel Rakverre otsustati kohe sõita haiglasse ekspertiisi, kuna mehe käitumisest oli aru saada, et ta ei ole nõus puhuma ka tõenduslikku alkomeetrisse. PPVS § 725 lg 2 sätestab, et isiku võib toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga, kui:

1) isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga;

2) isik ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või alkomeetri kasutamise protseduuri;

e tulemuse korral; 3) isik nõuab seda indikaatorvahendi positiivs

4) see on otstarbekas ja isik on sellega nõus.

Kohus leiab, et eeldused A.R-i toimetamiseks tervishoiuasutusse vereproovi võtmiseks olid täidetud

tema keeldumisega muul viisil joobe tuvastamisest ning tema enda poolt avaldatud sooviga minna haiglasse ekspertiisi. Eeltoodust nähtub, et vaatamata politseitöötajate poolt õiguste selgitamatajätmisele oli A.R oma õigustes nende olulise tema nõudmisel mas osas teadlik ja ta ka realiseeris needtoimetati ta tervishoiuteenuse osutaja juur de vereproovi võtmiseks.

23. ada asjaolu, et A.R Hinnates politseitöötajate poolt toimepandud rikkumisi tuleb arvest oli silmnähtavalt agressiivne, tal esinesid välised alkoholitarvitamise tunnused, ta väljendas enn , solvas politseitöötajaid ast labaselt ja ebatsensuurselt (kasutades viimaste suhtes väljendeid „ ja süüdistas viimaseid alusetult te olete perses omadega, )

enda peksmises. On mõistetav, et sellises olukorras on politseitöötajate tegevus raskendatud ja komplitseeritud. On selge seegi, et kui alkoholijoobes isiku käest sihikindla tegevuse tagajärjel kätte saada allkiri mingite asjaolude kinnitamiseks ( õiguste tutvustamine) , siis on raske hiljem kummutada selle isiku väidet, et allkiri saadi temalt pettusega kasutades ära tema alkoholjoobest tingitud olukorda.

24. Alusetu on kaitsja väide selle kohta, et A.R-ile tehti takistusi advokaadiga suhtlemisel või selleks oma telefoni kasutamisel. Asitõendi (sündmuskohal politseiautos toimunu lindistuse) vaatlusprotokollist nähtub, et politseitöötaja ei lubanud küll A.R politseiautost väljuda, kuid viimane ei selgitanud ja ka salvestisest ei nähtu, et ta

soovib väljuda selleks, et oma autost telefon tuua. Politseitöötaja T K soovitusele helistada advokaadile vastab A.R .

25. Kohtule jäävad arusaamatuks kaitsja etteheited A.R-ilt haiglas vereproovi võtmise protseduuri kohta ja etteheited süüdistajale, et viimane pole esitanud tõendeid vereproovi võtmise, säilitamise edastamise jm kohta. Kaitsja pole nimetanud milliseid tõendeid oleks pidanud süüdistaja esitama, kaitsja ise pole täiendavate tõendite esitamist taotlenud.

Alusetud d on ka kaitsja etteheited, et asitõendi (politseitöötajate poolt haiglas tehtu videosalvestise) vaatlusprotokollist ei nähtu vereproovi võtmise üksikasjad. Politseitöötajate ütlustest nähtuvalt tehti salvestis A.R-i käitumise fikseerimiseks, see ei kajasta kõiki sel õhtul toimunud sündmusi ega ka kõike haiglas meditsiinitöötajate ja politseitöötajate poolt tehtut. Seega ei saa kohtu arvates salvestise alusel teha järeldusi mingite toimingute tegemise või mittetegemise ja sündmuste toimumise või mittetoimumise kohta.

26. Ülaltoodut arvestades loeb kohus alusetuks kaitsja väite selle kohta, et A.R puudus igasugune võimalus oma menetlusõigusi realiseerida. Vastupidi, A.R nõudis õigustatult alkoholijoobe tuvastamist vereproovi võtmisega ja see temale ka võimaldati. Õ nõuetekohane selgitamata jätmine oli olulisel määral tingitud A.R-i iguste enda agressiivsest ja ebaadekvaatsest ja kohtu arvates ei kujuta endast käitumisest antud olukorras rikkumist millest tulenevalt peaks kogutud lubamatuks tunnistama. tõendid Kaaludes tõendi lubatavust rikkumise olulisuse ja süüteomenetlusliku avaliku huvi aspektist ja hinnates rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud leiab kohus, et rikkumine ei mõjutanud tõendite kogumist ja kvaliteeti, alkoholijoove

tuvastati seaduses ette nähtud täpseimal viisil.

27. Kohtuotsuse punktides 13-26 toodut arvestades loeb kohus tõendatuks KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse tegevuses. süüteokoosseisu olemasolu A.R-i

Subjektiivne süüteokoosseis.

28. A.R-ile

inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et A.R tarvitas alkoholi ja asus seejärel juhtima mootorsõidukit. Vaieldamatult oli ta teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses, teadlikult ja tahtlikult teostas ta KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüteokoosseisu ja pani kuriteo toime otsese tahtlusega.

29. A.R-i tegevuse õ süüd välistavaid asjaolusid kohus igusvastasust

ja

kohtumenetluse käigus ei tuvastanud.

Karistus

30.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et A.R-i tegevuses karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust süüteokoosseisule vastavat alkoholi - alammäära ületati oluliselt, kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Kohus arvestab sellega, et A.R on varem kohtu poolt karistamata, samas oli ta kuriteo toimepanemise ajal liiklusrikkumiste eest korral, sh väärteokorras karistatud kolmel

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, karistustena mõiste tud rahatrahvid on tasutud. A.R-i t. keskmine päevasissetuleku suurus 2011.a. oli 102.25 euro

Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Arvestades asjaolu, et A.R on varem kohtu poolt karistamata ja tema vastutust raskendavad asjaolud puuduvad leiab kohus, et teda tuleb karistada kergema karistusliigiga sanktsiooni keskmisest madalamas määras.

31. Tunnistades A.R-i ks kohaldada KarS § 424 järgi süüdi, peab kohus vajaliku tema

suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks.

Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-122-

13 märgitakse, et

Otsustamaks, kas A.R võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, tuleb kohtu arvates lisaks süü suurusele arvestada ka kuriteo toimepanemise asjaolusid ja A.R-i käitumist kuriteo toimepanemise ajal ja pärast seda. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et

A.R , olles tarvitanud eelnevalt alkoholi määral, mis oluliselt ületab lubatud piirmäära, läks htima sõidukit talviste halbade ilmaja teeoludega ju tiheda liiklusega Tallinn

– Narva maanteele. Tõendatud on seegi, et maanteel tekitas ta mitmeid avariiohtlikke olukordi ning vaid õnnelik juhus ja kaasliiklejate mehine sekkumine võimaldas ära hoida traagilised tagajärjed.

Süüdis jätkuvalt ja enda ründamises ja tades alusetult teda kinnipidanud kaasliiklejaid peksmises solvavalt politse , käitudes üleolevalt ja itöötajatega on A.R jätnud

kohtule mulje, et ta pole ega ka selle aru saanud oma kuritegeliku käitumise lubamatusest võimalikest traagilistest tagajärgedest. Ta pole teinud toimepandust ega ka menetlusest õigeid järeldusi rääkimata sellest, et ta oleks ilmutanud vähematki kahetsust. Kohtu arvates viitab eelnev keskmisest oluliselt suuremale ohule, et A.R taas paneb toime samalaadse süüteo.

Lisaks eelnevale viitab lisakaristuse kohaldamise põhjendatusele ka asjaolu, et kuriteo toimepanemise ajal oli A.R kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest.

Tagamaks samalaadsete süü ärahoidmist ja kindlustamaks ühiskonna turvalisust peab tegude

kohus vajalikuks A.R-i suhtes kohaldada lisakaristust-sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks. Menetluskulud

32. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 2 ja 9 alusel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks tunnistaja kohtusse ilmumise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

1. Maakohtu otsus A.R-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 järgi jätta muutmata.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Riigikohtu

18.06.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku §

3 märgitud aluste puudumise tõttu

349 lg-s

jätta A.R-i kaitsjate vandeadvokaat Küllike Nammi ja vandeadvokaat Arne Otsa kassatsioon menetlusse võtmata.

Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2014. a Riigikohtu kohtumäärusega.

№oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne