1-11-13784/81 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

10. veebruar 2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-13784 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja Ain Tali

Arri Tooming

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid F.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

F.I, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 29.06.2011 ja lõpp 29.06.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta F.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, F.I-le, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.I on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 15.10. otsusega KarS § 200 lg 2 p 5 ja 7 2012

järgi ning karistatud vangistusega 5 aastat, KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ning karistatud vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude eest liitkaristuseks vangistus

5 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.06.2011. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud üks kord ning vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

F.I taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on vanglas õppinud puidutisleri eriala. Isik on ära kandnud oma karistusest 2,7 aastat. Kinnipeetav käib vanglas tööl. Kuriteo toimepanemise hetkel oli isik noor ja rumal ning ei saanud oma tegudest aru. Isik soovib vabadus oma koolitee lõpetada. Kinnipeetaval on toetav perekond. Kinnipeetava sõnul ta kahetseb tehtut.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. F.I Isik pani toime esimese

astme kuriteo, toimepanemise hetkel oli ta alaealine. Kuritegu, mille isik toime pani, oli jõhker. Prokuröri sõnul tuleb vaadata isiku käitumist karistuse kandmise ajal ning isikul on kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik ei ole karistusest järeldusi teinud ning jätkab neid kinnipidamisasutuses. Isiku vabastamine enne tähtaega on ennatlik.

Kaitsja arvates, kui isik praegu vabastada, siis ta oleks survestatud ja tugevdatud järelevalve all. Kuid kui isik kannab karistuse lõpuni ning avaneb, siis satub ta situatsiooni, kus tema üle üldse järelevalvet ei ole ning isiku elu võib muutuda kardinaalselt. Kaitsja leiab, et isiku iseloomustus vangla poolt on positiivne. Kaitsja sõnul distsiplinaarkaristuste hindamine absoluutse näiduna ei ole õige. Kaitsja leiab, et tuleb vaadata, kuidas isiku mõtteviis ja suhtumine oma teosse on muutunud.

Elektronvalve aitaks isikul integreeruda ühiskonda.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on % ja vägivaldse kuriteo puhul

29 %. Kuriteo

toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Isik ei pea ennast sõltlaseks, kuid samas peab alkoholi tarvitamist kuritegude sooritamise põhjuseks. Vangistuses on määratud diagnoos F10.21. Samuti on isik alates 17.10.2013 paigutatud vabatahtlikult noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda, kus isik võtab aktiivselt tegevustest osa.

Vangla hinnangust nähtub, et alkoholijoobes on isiku käitumine ettearvamatu ning võib ette tulla vägivalla kasutamist. Kinnipeetav arvab, et suudab tulevikus kontrollida alkoholi tarvitamist. Siiski puudub kohtul veendumus, et isik vabanedes suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest isik toime panna uusi kuritegusid. ning kui isik jätkab alkoholi tarvitamist võib

Isikul on vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristus . Kohus leiab, et isiku suutmatusest ed

alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik