1-11-6548/38 · Tartu Ringkonnakohus

1-11-6548

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6548 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. jaanuari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu K.R, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 14. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. K.R tunnistati Harju Maakohtu 20.12.2011 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 järgi. KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta ja 5 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.12.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5 ja § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.05.2011 ja karistus lõpeb selle täielikult ärakandmisel 12.01.2015.

2. 25.10.2013 esitas Tallinna Vangla Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava

K.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kuna 19.11.2013 asus

K.R karistust kandma Viru Vanglasse, edastas Harju Maakohus 20.11.2013 materjalid ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks Viru Maakohtule.

3. Viru Maakohtu 14. jaanuari 2014 määrusega jäeti K.R talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

3.1. Vabaduses puudub K.R kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada negatiivset mõju. K.R-i elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et K.R-i puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju, kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest.

3.2. Kohus leidis, et K.R-i käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles isiku käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K.R, kes palub tühistada Viru Maakohtu 14.01.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

4.1. Vangistuses õpib K.R eesti keelt ja osaleb tööhõives. Ka on kinnipeetav hoidunud rikkumiste toimepanemisest kinnipidamisasutuses. Süüdimõistetu on vangistuse jooksul muutunud ning selle tulemusena paigutati ta karistust kandma Viru Vangla avavangla osakonda.

Vabaduses on K.R olemas elukoht ja perekonna toetus. Kuna kinnipeetaval on omandatud eriala, on ta kindel, et see hõlbustab tal vabaduses töö leidmist. Ka prokurör toetab K.R-i ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K.R-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja K.R-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.

6.1. Kolleegium on seisukohal, et K.R-i käitumine vangistuse jooksul näitab, et isikul on soov ennast muuta. Kohus peab positiivseks, et K.R on vangistuses tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega ja läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Isik on omandanud eesti keele B1 tasemel ja osaleb majandustöödel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta kannab praegu karistust Viru Vangla avavangla osakonnas. Vabanemise korral oleks talle tagatud elukoht ning isik on avaldanud soovi asuda tööle.

6.2. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et K.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna K.R-i on varasemalt korduvalt nii kriminaalkui ka väärteokorras karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole K.R oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. K.R pani katseajal toime uue I astme kuriteo. Seega on kinnipeetav kuritarvitanud tema suhtes varasemalt üles näidatud usaldust ja hoolimata erinevatest mõjutusvahenditest jätkanud kuritegude toimepanemist.

Tulenevalt eelnevalt nimetatud asjaoludest ei oleks käesoleval ajal K.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuspoliitika ja karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kuna K.R-ile ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta liitkaristust mitme kuriteo toimepanemise eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav.

7. Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles K.R-i iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja I astme kuriteo toimepanemine katseajal.

Vangla ja prokuratuur küll toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid tegemist on vaid arvamustega, mis ei ole kohtu jaoks siduvad ning lõpliku otsuse isiku ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta langetab kohus.

7.1. Kolleegium möönab, et K.R-i käitumises on näha positiivseid muutusi. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval jätkata osalemist majandustöödel ja individuaalse täitmiskava täitmist, et maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti hoiduda ka edaspidi kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Viru Maakohtu

14. jaanuari 2014 määrus muutmata ja K.R vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Paavo Randma