1-11-2270/46 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

10. veebruar 2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-2270 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Tõlk Ain Tali

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi Viru Vangla materjalid O I vangistusest . tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

O I. , isikukood , XXX kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 06.09.2010 ja lõpp 06.09.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O I

.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, O I le , kaitsjale ja . - prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .I O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.I on Maakohtu 29.04.2011

199 lg 2 süüdi mõistetud Pärnu otsusega KarS § p 8 ja 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust; KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 ning karistuseks mõisteti 7 aastat ja 6 kuud vangistust; KarS § 213 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangi KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused stust. kaetuks ras ka kemaga ning mõisteti liit ristuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võtta ning karistuseks loeti 5 aastat vangistust. ristuse kandmise alguseks loeti 06. .2010. Ka Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ning reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Isikut on korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest ja isik on jätkuvalt valmis seda kasutama oma eesmärgi saavutamiseks, vaatamata asjaolule, et ta seda vahepealsed 8 aastat teinud ei ole. Käesolev kuritegu oli hoolikamalt ette valmistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla ei toeta

kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist lähtudes uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorist.

Kohtuistung O.I taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on oma sõnul aru saanud oma teost ning ei kavatse rohkem kuritegusid toime panna. Isik ei soovi vanglas olla. Kinnipeetav on peaaegu 6 000 eurot kannatanutele tagasi maksnud ning 1 300 eurot on vaja veel maksta. Isiku vend on teda nõus abistama. Praegu töötab isik vanglas pagarina ning soovib ka vabanedes seda tööd teha.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. O.I Isikut on kaheksal korral karistatud. Ta on jätkanud kuritegusid ning viimane kuritegu oli toime pandud katseajal. Prokurör leiab, et isikul on narkoprobleemid, mis võivad olla põhjuseks uue kuriteo toimepanemiseks.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on % ja vägivalds e kuriteo puhul 51 %. Isik ei soovi toimepandud kuritegude teemal vestelda. Varasemalt on isiku kohta öeldud, et isik ei õigusta enda käitumist, kuid samuti ta ei kahetse tehtut. Samuti on isik varasemalt katseajal toime pannud uusi väärja kuritegusid. Isik on valmis muutumiseks, kui ei välista uuesti vanglasse sattumist. Lisaks selle nähtub vangla poolt esitatud materjalidest, et isik ei taju enda poolt toime pandud kuriteo vägivaldsust, vaid peab seda pigem iseenesest mõistetavaks. Kuigi isik saab aru, mis on hea ja mis halb, ei hooli ta sellest ja käitub enda tahtmist viisi. Isik on impulsiivne ja ärritub kergesti, eriti siis, kui ei saa oma tahtmist.

Kuigi isiku enda sõnul tarbis ta narkootikume viimati 12-13 aastasena, siis eelmises riskihindamises on välja toodud, et isik on opiaadisõltlane, kuid isik ise eitab narkootikumide süstemaatilist tarbimist. Isikut on varasemalt kolmel korral karistatud NAPS alusel, viimati vahistamise päeval. Kohus leiab, et isiku narkosõltuvust tuleb pidada riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel. Kohus leiab, et isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohus leiab, et kuigi isik on veendunud, et oma oskuste tõttu saab ta vabanedes tööle, ei kaalu see asjaolu üle riski, et isik võib katseajal toime panna uue kuriteo. Isiku lähedased (abikaasa ja tütar) elavad Soomes, isik ei saaks katseajal asuda elama nende juurde, mistõttu lähedaste reaalne tugi puudub ning tõenäosus, et isik ise suudab vastu panna ahvatlustele (alkoholi ja narkootikumide tarbimine), ei ole reaalne. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamiseg

a kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik