4-13-6918/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-13-6918

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.veebruaril.2014

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-13-6918

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses L.J kaitsja Meelis Krautmann kaebus Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna I kontrollitalituse revident

Anne-

04.10.2013 otsusele nr Liisa Šestakova

930013001235/6; L.J MKS § 154 lg 1 rikkumises

Menetlusalune isik

Kaitsja L.J, isikukood: xxx, xxx

Vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautmann (e-post: meelis@angerjarvkrautmann.ee)

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta L.J-i ka Meelis Krautmann´i itsja kaebus Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna I kontrollitalituse revident Axxx-Lxxx xxxva 04.10.2013 otsusele nr Š 930013001235/6 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetle

jal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

MENETLUSE KÄIK 05.09.2013 koostas Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna I kontrollitalituse revident Anne-

Liisa Šestakova 05.09.2013 väärteoprotokolli nr 930013001235/5 (MTA toimik lk 32-35) L.J suhtes selle fakti kohta, et 01.07.2013 alustas Maksuja Tolliamet L.J'i suhtes väärteoasja nr 930013001235, maksukorralduse seaduse (edaspidi: § 154 lg 1 MKS) tunnustel, s.o maksuhalduri tegevuse takistamine korralduse täitmata jätmisega.

x endisele juhatuse liikmele L.J 'ile kui kolmandale isikule korralduse nr 12.2- xx

3/10846-14 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, millega kohustati teda andma teavet xxx vaheliste tehingute kohta ning esitama korralduses nr 12.2-3/10846-14 punktides 2 ja 13 loetletud dokumendid. Korraldus kuulus täitmisele seitsme tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest. Korraldus saadeti väljastusteatega maksuhaldurile teadaolevale aadressile xxx xxx Nimetatud . korralduse sai k xxxx ätte 18.12.2012 menetlusaluse isiku poolt volitatud .

x

edastas menetlusalune isik e-kirja teel kinnituse, et xxx xx väljastatud korraldus

on

tema poolt kätte saadud ning palus kohustuste täitmiseks tähtaja pikendamist

. xxx esitas

menetlusalune isik nõuetekohase taotluse tähtaja

pikendamiseks ning 09.01.2013 väljastas maksuhaldur otsuse nr 12.2-3/10846-14-2 korralduse tähtaja pikendamiseks ja korralduse muutmiseks, millega määras uueks tähtajaks 15.01.2013.

15.01.2013 -3/10846- jättis L.J korralduse nr 12.2

14 täitmata, st ei edastanud

maksuhalduri poolt küsitud teavet ja korralduses loetletud dokumente maksuhalduri ametnikule - Mxxx xxx

12.12.2012 xxx juhatuse liikmele L.J 'ile kui väljastas maksuhaldur OÜ endisele kolmandale isikule korralduse nr xxx teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, millega kohustati teda andma teavet xxx vaheliste tehingute kohta ning esitama korralduses nr 12.2- 3/10837-7 punktides 8 ja 9 loetletud dokumendid. Korraldus kuulus täitmisele seitsme tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest. Nimetatud korraldus saadeti väljastusteatega menetlusaluse isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile xxx ning maksuhaldurile teadaolevale xxx. Antud korralduse sai kätte 18.12.2012 menetlusaluse isiku poolt volitatud isik Cx Pxxx xx .

x

-3/10837- mata, st ei edastanud maksuhalduri xx jättis L.J korralduse nr 12.2

7 täit

poolt küsitud teavet ja korralduses loetletud dokumente maksuhalduri ametnikule - Irx Kxxx xx e.

Maksuhalduri tegevuse takistamine seisnes selles, et oma tegevusetusega menetlusalune isik takistas kiire ja tõhusa maksukontrolli läbiviimist. Nimetatud korraldused on otsuse vastuvõtmise päevani L.J-i poolt täitmata. L.J oli tegutsemiskohustus ja tema nõutav tegu seisnes selles, et tema oleks pidanud ilmuma andma teavet ja esitama Maksuja Tolliameti revidentidele Mxxx Axxx ja Ixxxa Kxxx korraldustes väljatoodud dokumente korralduses sätestatud tähtajaks, ehk korralduse nr 12.2-3/10837-7 puhul hiljemalt 02.01.2013 ja korralduse nr 12.2-3/10846-14 puhul hiljemalt

15.01.2013, kuid jättis nimetatud korraldused täitmata, millega takistas maksuhalduri tegevust, st maksukontrolli läbiviimist.

Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna I kontrollitalituse revident Anne-Liisa Šestakova tegi

04.10.2013 otsuse nr 930013001235/6, , et sai milles leidis, et on tõendatud L.J

maksuhalduri poolt väljastatud korraldused kätte ning seega oli ta tedlik oma kohustusest esitada konkreetseks tähtajaks nõutud teavet ja dokumente.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati § järgi L.J-i MKS

154 lg 1 rahatrahviga 120

480 eurot. trahviühikut summas

21.10.2013 saabus Harju Maakohtule L.J kaitsja Mxxxs Kxxxn kaebus L.J suhtes 04.10.2013 tehtud otsuse peal 930013001235. e väärteoasjas nr

Harju Maakohtu 28.10.2013 määrusega saadeti väärteoasi arutamiseks kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule.

KAEBUS

04.10.2013 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Maksuja Tolliameti

kontrolliosakonna I kontrollitalituse revident Axxxe-Lxxx xxva 04.10.2013 otsus nr Š 930013001235/6

tühistada ja lõpetada väärteomenetlus.

Kaebuse esita

ja leiab, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud MKS § 154 lg 1.

Maksukorralduse seaduses on maksukohustuslasele kehtestatud ulatuslik kaasaaitamiskohustus. Kaasaaitamiskohustus tähendab seda, et isikul on kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (MKS §56 lg I). Maksukohustuslasel on kohustus pidada arvestust selliste asjaolude kohta, anda seletusi, esitada deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitada neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (MKS § 56 lg 2). Seda kohustust täpsustavad MKS

§ d 57 ja 58. Kaasaitamiskohustus hõlmab ka kohustust mitte takistada maksuhaldurit -

menetlustoimingute sooritamisel (MKS § 56 lg 3). Praeguse asja jaoks on oluline üksnes kaasaaitamiskohustuse see aspekt, mis puudutab maksukohustuslase kohustust teatada maksuhaldurile kõik teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Kaasaitamiskohustuse asjakohase osa täitmist enamasti suulise või - kirjalikku teabe esitamisega - nõuab maksuhaldur maksumenetluses korraldusega (vt MKS §

60 lg 2, MKS § 62 lg 4). Kolmandale isikule nimetatud kaasaaitamise kohustus ei laiene.

Riigikohtu halduskolleegium on lahendis 3-3-1-98-10 selgitanud, et „mõiste "kolmas isik"

kasutamine MKS § s 61 on eksitav. Isik, kellelt teavet nõutakse, ei pruugi sellise nõude -

aluseks olevas maksumenetluses olla kolmas isik, vaid on üldjuhul menetlusväline isik. Ka teabe nõudmise menetluses või seoses vastava korraldusega poleks selline isik kolmas isik, vaid haldusakti adressaat. Isikut, kellelt maksuhaldur MKS § 61 alusel teavet nõuab, tuleb käsitada vastava korralduse adressaadina". L.J oli korralduse adressaat, kuid ei olnud isikuks, kelles suhtes maksumenetlust läbi viidi. Tema poole pöörduti kui menetlusvälise isiku poole, kes Maksuja Tolliameti arvates võis omada teavet maksuasjas väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude kohta. Kaebuse esitaja märgib, et menetlusväl stada maksuhalduri tegevust MKS § ine isik ei saa taki

154 lg 1 mõistes. MKS § 154 lg 1 tuleb tõlgendada nii, et koosseisu saab täita isik, kellele pandud seadusega kohustus täita kaasaaitamise kohustust ja mitte takistada maksuhalduri tegevust. L.J ei olnud selliseks isikuks, kellele laienesid MKS § 56 sätestatud kohustused. Seepärast on L.J-i karistamine MKS § 154 lg 1 alusel põhjendamatu ning vaidlustatud väärteootsus tuleb tühistada.

Kohtuväline menetleja ei ole asjaolude tuvastamise arvestanud asjaoluga, et eootsuses väärt

märgitud korraldused olid vaidlustatud Maksu ja Tolliametis. Nii väärteoprotokollis kui ka -

väärteootsuses on märgitud, et nimetatud korralduse kuulusid täitmisele 15.01.2013.a ja 02.01.2013.a. L.J esitas nende korralduse peale 17.01.2013.a Maksuja Tolliametile. MKS § 146 lg 2 alusel peatub aga MKS § 61 alusel antud korralduse, st ka väärteoprotokollis märgitud korralduse täitmise kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Kuna korralduse täitmine seaduse järgi peatus, siis ei o ja Tolliametil alust väita, et otsuses lnud Maksu-

märgitud tähtpäeval jäi need täitmata. Kaebuse esitaja tõendab vaidlustamise Maksuja

Tolliametile esitatud väidega ja Maksu ja Tolliameti elektroonilise kinnitusega väide - kättesaamise kohta. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis 3-3-1- -

98 10 tuleneb, et kui korralduse täitmise on peatunud, siis on selge, et täitmise peatumise lõppemisel ei ole korralduse täitmine korralduse märgitud tähtajaks enam võimalik. Riigikohus selgitas, et kuigi korraldus on täidetav, tuleb maksuhaldur korraldust muuta või anda uus korraldus. Maksu ja Tolliamet ei ole pärast - korralduse vaidlustamist ja korralduse täitmise peatamise aluse äralangemist neid korraldusi muutnud ega uut korraldus andnud. Seega on alusetu L.J-i karistamine korralduse mittetäitmise eest 02.01.2012.a ja 15.01.2013.a. Kaebuse esitaja märgib, et kolmas isik saab tugineda samadele teabe andmisest keeldumise alustele, mis kehtivad maksukohustuslase puhul (MKS § 64). L.J teatab, et keeldub nimetatud alusel teabe andmisest. Nimetatu alusel teabe andmisest keeldumine ei ole käsitatav maksuhalduri takistamisena. Samuti ei ole nimetatud korraldused objektiivselt täidetavad, kuna L.J puuduvad korralduse märgitud dokumendid ja küsimustele va

stamine nõuab dokumentide olemasolu.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 930013001235.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et on väärteoasjas ebaõigesti kohaldanud MKS § 154 lg-t 1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et L.J-i suhtes ei viidud läbi maksumenetlust, vaid ta oli menetlusväline isik, kellele adresseeriti korraldus.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et MKS § 43 lg 3 sätestab, et maksumenetluses on kolmas isik menetlusosaline muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab. Ka haldusmenetluse seadus (HMS) § 11 lg 3 sätestab, et menetlusalune isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada on kolmas isik. Seega oli Estra L.J kõnealuses maksumenetluses kolmas isik, kellele adresseeriti korraldus, kuivõrd teave ja dokumendid, mida maksuhaldur kohustas teda, kui endist xxx juhatuse liiget esitama, puudutasid ka tema enda õigusi ja kohustusi.

MKS § 154 lg 1 näeb muuhulgas ette vastutuse maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mainitud säte hõlmab ka maksumenetluses kolmanda isikuna osaleva isiku vastutuse maksuhalduri korralduse täitmatajätmise eest ja seega on Estra Päitsile inkrimineeritud väärtegu kvalifitseeritud õigesti. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et seoses L.J-i poolt esitatud väidega peatus korralduse täitmise kohustus. Maksuhaldur, juhindudes MKS § 46, § 61 lg 1 ja 3 ja §

62 lg 1 ja 3 koostas L.J-ile xxx endise juhatuse liikmele 11.12.2012 korralduse nr 12.2-

3/10846-14. Korraldus nr 12.2.-3/10846-14 seisnes kolmanda isiku kohustuses esitada maksumenetluses maksuhaldurile teavet ja dokumente xxx vaheliste tehingute kohta seitsme tööpäeva jooksul alates korralduse kättesaamisest. Korraldus saadeti väljastusteatega maksuhaldurile teadaolevale aadressile xxx. Nimetatud korralduse sai kätte 18.12.2012 menetlusaluse isiku poolt volitatud isik xxx L.J esitas 08.01.2013 taotluse korralduste täitmise tähtaja pikendamiseks ning maksuhaldur oma 09.01.2013 otsuses nr 12.2.-3/10846-

14- -3/10846-14

2 rahuldas taotluse osaliselt. Maksuhaldur määras uueks korralduse nr 12.2. täitmise tähtajaks 15.01.2013. Siinkohal juhib kohtuväline menetleja tähelepanu asjaolule, et maksuhaldur rahuldas oma otsuses tähtaja pikendamise taotluse ainult osaliselt so otsuse nr

12.2-3/10846-14 osas. Korralduse nr 12.2-3/10837-7 täitmise tähtaega maksuhaldur ei pikendanud, kuna kõnealune tähtaeg oli juba saabunud ja see oli L.J-ile täitmiseks kohustuslik. 15.01.2013 jättis L.J korralduse nr 12.2-3/10846-14 ja 02.01.2013 korralduse nr 12.2-3/10837-7 täitmata ja seega pani toime MKS § 154 lg 1 kooseisule vastava süüteo. Lähtudes HMS § 60 ja MKS § 46 on korraldus maksuhalduri haldusakt, mis on adressaadile kohustuslik täitmiseks. Haldusakti on võimalik vaidlustada MKS § 137 lg 1 ja lg 3 ning § 138 lg alusel 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast arvates. MKS § 139 lg 2 ja lg 3 kohaselt peab vaie vastama väidele esitatavatele nõuetele.

L.J esitas 17.01.2013 tähtaegselt vaide, mis ei vastanud MKS § 139 lg 2 ja lg 3 sätestatud nõuetele väidest puudus vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, põhjendused - miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi ja vaide esitaja esindaja ei lisanud volitust tõendavat dokumenti. MKS § 142 sätestab, et kui vaie ei vasta MKS §-s 139 sätestatud nõuetele, juhib maksuhaldur, kellele vaie esitati, vaide esitaja tähelepanu selles esinevatele puudustele ning määrab vajaduse korral vaide esitanud isikule kuni kümnepäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vaideorgan saatis 26.01.2013 L.J-ile teate nr 6-1/1243-2, milles palus kõrvaldada väides esinevad puudused hiljemalt 03.02.2013. MKS § 143 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse vaie isikule kirjaliku otsusega seitsme päeva jooksul pärast väide esitamist puuduste kõrvaldamise talitaja (§ 142) möödumist. L.J ei kõrvaldanud väides puudusi seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja

08.02.2013 tegi Maksuja Tolliamet otsuse L.J-i poolt 17.01.2013 esitatud väide tagastamise kohta läbivaatamatult, kuivõrd vaie ei vastanud MKS § 139 lg 2 ja lg 3 sätestatud nõuetele ja väide esitaja ei kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul puudusi ja saatis selle tähtkirjana väides toodud aadressile . Kuna nimetatud aadressil ei olnud võimalik L.J-ile xxx

otsust kätte toimetada avaldas Maksuja Tolliamet 9.04.2013 Ametlikes

Teadaannetes teate L.J-i väide läbivaatamata jätmise otsuse tegemise kohta, mida loetakse MKS § 55 ja HMS § 31 lg 1 p 5 alusel kättetoimetatuks. Vaidemenetluses sisuliselt vaiet ei kontrollitud ja vaie jäi läbivaatamata, kuna L.J-i poolt esitatud vaie ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ning seega ei saa ka rääkida korralduse kehtetuks tunnistamisest ja täitmise kohustuse peatumisest. Väide tagastamise otsuse vaidlustamise õigus on väide esitajal alates otsuse saamisest 30 päeva jooksul. Kohtuvälisele menetlejale teadaolevalt ei ole

L.J väide tagastamise otsust vaidlustanud halduskohtus ja seega oli maksuhalduri korraldus, mille alusel pidi L.J esitama teavet ja dokumente xxx xxx vaheliste tehingute kohta 15.01.2013 õiguspärane ja kehtiv. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et

L.J keeldus korralduse täitmisest MKS § 64 alusel. L.J ei oie juriidilises mõttes korralduse täitmisest keeldunud, vaid on jätnud korralduse täitmata. Ühtlasi ei ole

L.J

maksuvõi väärteomenetluse käigus korralduse täitmata jätmist maksuhaldurile/kohtuvälisele menetlejale põhjendanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nimetatud sätte alusel on küll kolmandal isikul Õigus keelduda teatud juhtudel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kuid selleks peab isik maksuhaldurit teavitama kujul, mis võimaldaks maksuhalduril kontrollida keeldumise alust ja Õigsust. Antud juhul pidi Estra L.J maksuhaldurit teavitama keeldumise põhjusest ja alusest hiljemalt korralduse täitmise tähtpäeval. Kohtuväline menetleja peab oluliseks siinkohal märkida, et lisaks sellele ei piisa ainult infomatsioonist, et isik keeldub teabe andmisest MKS § 64 alusel, vaid isik peab põhjendama, miks ta keeldub korralduse täitmisest. Esitatud väides taotles L.J korralduste kehtetuks tunnistamist, kuid ei viidanud seadusest tulenevatele alustele. Kohtuväline menetleja alustas antud asjas väärteomenetlust MKS § 154 lg 1 kooseisule vastava süüteo toimepanemise tunnustel 01.07.2013 ja tegi samas asjas väärteootsuse

04.10.2013. L.J ei ole väärteomenetluse käigus viidanud, et jättis korraldused täitamata MKS § 64 tulenevatel alustel, vaid on menetlusaluse isikuna andnud 04.07.2013 ütlusi selle kohta, et jättis maksuhalduri korraldused täitamata, kuna tal puudub korralduste kohta informatsioon ja ta ei ole nende sisuga tutvunud. Sellist väidet peab kohtuväline menetleja väheusutavaks, kuna L.J esitas korralduste kohta tähtaegse väide ja seega võib eeldada, et ta oli korralduste sisuga kursis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et L.J oli piisavalt aega maksuhalduriga kontakteerumiseks ja korralduste täitmiseks enne väärteomenetluse alustamist, kuid ta ei ole seda teinud ja nimetatud maksuhalduri korraldused on siiani täitmata. Seega On L.J toime pannud MKS § 154 lg 1 süüteokoosseisule vastava väärteo. Väärteoasjas koostatud protokoll on nõuetekohane, väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ja määratud on õiglane ja proportsionaalne karistus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. usaluse isiku advokaat on märkin Menetl ud kaebuses, et soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohus edastas kaebuse kohtuvälise menetleja, kes samuti avaldas soovi arutada asja kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja - kaebuse lahendamisel.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud S § 154 lg 1 järgi L.J-ile MK , s.o maksuhalduri tegevuse takistamine korralduse täitmata jätmisega. Väärteoprotokolli kohaselt jäi L.J täitmata väljastatud korralduse maksuhalduri poolt d nr 12.2-3/10846-14 ja nr

12.2-3/10837-7. Maksuhalduri tegevuse takistamine seisnes selles, et oma tegevusetusega menetlusalune isik takistas kiire ja tõhusa maksukontrolli läbiviimist. Nimetatud korraldused on otsuse vastuvõtmise päevani L.J-i poolt täitmata. L.J oli tegutsemiskohustus ja tema nõutav tegu seisnes selles, et tema oleks pidanud andma teavet ja esitama Maksuja Tolliameti revidentidele Mxxx Axxx ja Ixxxa Kxxx korraldustes väljatoodud dokumente korralduses sätestatud tähtajaks, ehk korralduse nr 12.2-3/10837-7 puhul hiljemalt 02.01.2013 ja korralduse nr 12.2-3/10846-14 puhul hiljemalt 15.01.2013, kuid jättis nimetatud korraldused täitmata, millega takistas maksuhalduri tegevust, st maksukontrolli läbiviimist.

Objektiivsest küljest MKS § 154 näeb ette vastutuse maksuhalduri tegevuse takistamise eest, sh ka

eest. maksuhalduri korralduse täitmata jätmise

M

e aksuhalduri korralduse täitmata jätmin on iseenesest käsitatav maksuhalduri tegevuse takistamisena. Sellise teo tuvastamisel puudub vajadus hakata eraldi tõendama, kas ja kuivõrd on see tegu konkreetsel juhul maksuhalduri tegevust takistanud. Subjekt on antud juhul isik, kes ei täida talle väljastatud korraldust.

Maksuhalduri korraldus on haldusakt, millega isikule pannakse kohustus teabe või dokumentide esitamiseks. Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad vastama M - . KS s sätestatud nõuetele

Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Kohtul tuleb tuvastada kas L.J-ile edastatud haldusaktid , kas L.J oli teadlik talle edastatud korraldustest, vastavad seaduse nõuetele

kas L.J oli kohustus teavet ja dokumente edastada, kas ta täitis või jättis täitmata haldusakte, milles seisnes tema tegutsemiskohustus.

Käesolevas väärteoasjas järgmised tõendid uuris kohus :

11.12.2012 väljaantud korraldus OÜ nr 12.2-3/10846-14 (tl 5- , mille kohaselt xxx xxx 7)

endisele juhatuse liikmele L.J'ile kui kolmandale isikule edastati korralduse 12.2- 3/10846-14 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, millega kohustati teda andma teavet xxx vaheliste tehingute kohta ning esitama dokumente . Korraldus kuulus täitmisele seitsme tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest. Väljastusteate mille kohaselt L.J-i nimele Läänemere tee 38 koopia (tl 8), , aadressile: - 37, Tallinn, saadetud korralduse ku poeg Cxxxn xxx sai 18.12.2012 kätte menetlusaluse isi

nr 12.2-3/10837-7 (tl 9-11), mille xxx xxx endisele juhatuse .12.2012 väljaantud korraldus

liikmele L.J 'ile kui kolmandale isikule edastati korralduse nr 12.2-3/10837-7 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, millega kohustati teda andma teavet xxx ja Baltic xxx vaheliste tehingute kohta ning esitama dokumente. Korraldus kuulus täitmisele seitsme tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest.

Väljastusteate mille kohaselt L.J-i nimele, Läänemere tee 38 koopia (tl 12 ), aadressile:

- 37, Tallinn, saadetud korralduse poeg Christian sai 18.12.2012 kätte menetlusaluse isiku L.J.

Mailis Aava ja L.J-i kirjavahetus (tl 14), 2.01.2013 millist nähtub, et L.J 0 edastatud e-kirjaga kinnitas, et sai 11.12.2012 väljastatud korralduse, ning taotles korralduse täitmise tähtaja pikendamist.

L.J-i taotlus (tl 15-16), millest nähtub, et L.J esitas 08.01.2013 taotluse korralduse nr 12.2-3/10846-14

täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 15.01.2012. Maksuja Tolliameti otsus (tl 17-19), mille kohaselt 09.01.2013 pikendati korralduse nr 12.2- 3/10846-14

täitmise tähtaja kuni 15.01.2013.

Vaie (tl 20), is Krautmann palub mille kohaselt L.J-i lepinguline esindaja Meel

17.01.2013 tunnistada kehtetuks korraldused nr 12.2-3/10837-7 ja nr 12.2-3/10846-14 kuna korraldused on õigusvastased. Otsus vaide tagastamise kohta (tl 21-22), mille kohaselt võeti 08.02.2013 vastu otsuse vaide L.J-ile tagastamise kohta kuna vaide esitaja ei kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi määratud tähtajaks. Menetlusaluse isiku ülekuulamiseprotokoll (tl 25 millest nähtub, et -26), L.J ei tunnista

ennast süüdi ning väidab, et tal puudub korralduste kohta informatsioon, ta ei ole nendega tutvunud, seega ei saanud õigeaegselt täita.

Tunnistaja Mxxxs Axxx -29), ülekuulamise protokoll (tl 28 millest nähtub, et L.J ei täitnud korraldust ning korralduse täitmata jätmisega takistas L.J nr 12.2-3/10846-14 maksuhalduril kiiret ja tõhusat maksukontrolli läbiviimist, sest tehingute toimumise ajal ta oli xxx xxx juhatuse liige ning ainult tema võis anda seletusi

Tunnistaja Ixxa Kxxx ülekuulamise protokoll (tl millest nähtub, et L.J ei 30-31 ), täitnud korraldust ning korralduse täitmata jätmisega takistas L.J nr 12.2-3/10837-7 maksuhalduril kiiret ja tõhusat maksukontrolli läbiviimist, sest tehingute toimumise ajal ta oli xx xxxx juhatuse liige ning ainult tema võis anda seletusi

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütluste usaldusväärsetes.

Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pilti.

Menetlusaluse isiku ütlusi loeb kohus ebausaldusväärseteks kuna ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Ülekuulamisel (lk 27) andis menetlusalune isik ütlusi, et korraldused

25- sai kätte tema poeg ja tema ei olnud korraldustega tutvunud ning seega ei saanud neid täita. Kohus leiab, et ülekuulamisel antud ütlused ei ole usaldusväärsed ja isik oli korraldused kätte saanud ja nende sisust teadlik. See asjaolu kinnitab vaide esitamine (kui isik ei oleks teadnud korralduste olemasolust, ei saaks tema ka neid vaidlustada), vaie oli esitatud ka tähtaegselt (seega ei saa ka väita, et isik sai korraldustest liiga hilja teada). Samuti menetlusalune isik oli elektrooniliselt kinnitanud korralduse nr 12.2-3/10846-14 kättesaamise (lk 15) ning palunud pikendada täitmise tähtaega. L.J esitas tähtaja pikendamise taotluse 02.01.2013, ülekuulamine toimus 04.07.2013 ehk poolaastat hiljem ning isegi kui eeldada, et isik ei olnud alguses korralduste sisust teadlik või sellest aru saanud, oli isikul piisavalt aega, et uurida ja täpsustada korralduste sisu. Väljastusteadetest on näha, et mõlemad korraldused on kätte saadud samal kuupäeval, samal aadressil ja sama isiku poolt (L.J-i poeg). Seega ei ole usaldusväärne ka see, et menetlusalune isik oli teadlik ainult ühest korraldusest. Samuti vaie oli esitatud mõlema korralduse peale. Seega menetlusaluse isiku ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega, ei ole usaldusväärsed ning kohus jätab menetlusaluse isiku ütlused tõendite hulgast välja

.

Andes hinnangut kogutud tõenditele, loeb kohus tuvastatuks järgmist.

Haldusaktile sätestatud üldnõuded on toodud MKS § 46 ning L.J-ile väl - jastatud korraldused vastavavad antud nõuetele (tl 5-6, 9-11).

Korralduste kättetoimetamise kord ei ole rikutud, postisaadetise väljastusteadetest (tl 8,12) tuleneb, et korraldused said 18.12.2012 kätte L.J-i poeg xxx MKS § 53 lg 3 okument kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kohaselt loetakse d kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. L.J kinnitas elektrooniliselt korralduse nr 12.2-3/10846- ng

14 kättesaamist (lk 15) ni palus pikendada täitmise tähtaega. esitas tähtaja pikendamise taotluse L.J ja vaide.

Eespool toodud tõendite alusel on tuvastatud, et kaebuse esitaja L.J sai Maksuja Tolliameti korraldused nr 12.2-3/10846-14 ja nr 12.2-3/10837- te, oli nende sisust teadlik

7 kät ja sisu oli talle arusaadav.

Korraldused nr 12.2-3/10837-7 ja nr 12.2-3/10846-14 väljastati L.J-ile kui kolmandale isikule MKS §-de 61 ja 62 alusel.

Vastavalt MKS § 46 lg le 2 peab haldusakt olema põhjendatud, sama mõte tuleneb ka MKS § -

61 lg-st 3 – maksuhaldur peab põhjendama, miks tema pöördub kolmanda isiku poole teabe saamiseks. MKS § 61 lg 2 alusel peab maksuhaldur pöörduma kõigepealt maksukohustuslase enda poole. Samas lõikes on ammendavalt loetletud juhtumid, millal võib maksuhaldur pöörduda otseselt kolmanda isiku poole. Kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud ainult siis, kui maksukohustuslane ei ole kättesaadav, keeldub info andmisest või kui tekib vajadus saadud teavet täiendavalt kontrollida. Selline nõue on põhjendatud proportsionaalsuse põhimõttega – maksuhaldur ei saa piiramatult nõuda mistahes teavet kolmandatelt isikutelt, kuna nemad ei ole maksumenetluse osalised ja neile ei laiene kaasaaitamise kohustus. Korralduses tuleb viidata, miks teavet nõutakse kolmandalt isikult.

Maksuhaldurite korraldustes on kolmanda isiku poole pöördumise vajadus põhjendatud järgmiselt: maksuhaldurid kontrollisid juulikuus teabe väljastamise nõudega. xxxx

Korralduses nr 12.2-3/10837 on täiendavalt märgitud, et informatsiooni küsimine L.J-ilt kui kolmandalt isikult on xxx kontrollimiseks esitatud andmete ja maksustamisel tähendust omavate asjaolude tõepärasuse kontrollimiseks.

Seega mõlemast korraldusest on näha, et maksuhaldurid on pöördunud kõigepealt maksukohustuslaste xxx miseks L.J-i alles pärast seda pöördusid täiendava informatsiooni saa poole. Kui aga kolmanda isiku poole pöördumine on põhjendatud, siis halduril on õigus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis on maksumenetlusega seotud.

Kohus leiab, et korraldustest piisavalt selgelt tuleneb, et maksuhaldurid on pöördunud maksukohustuslaste poole, kuid ei ole vajalikke dokumente saanud või saadud dokumentide juurde on vaja täiendavat informatsiooni.

Korraldustest on näha, et OÜ poole. (väärteotoimiku lk 28 xxx Tunnistaja xx -29) selgub, et korralduse nr 12.2-3/10846-14 sai kätte menetlusaluse isiku poeg, L.J ei ole korraldust täitnud ning sellega tema takistas maksuhalduri tegevust. Maksuhaldur selgitas, et korraldustes küsitud informatsiooni oligi võimalik saada ainult endiselt juhatuse liikmelt Estra

L.J. Samasisulised ütlused andis ka tunnistaja I väärteotoimiku lk 30 xxx xxx a -31). Ka

küsimuste sisust (nt kes nimeliselt esitas tellimuse) tuleneb, et neile võib vastata ainult see, kes vahetult tehingu teostas.

Kohus leiab, et maksukorralduse seaduses on ette nähtud selge ja konkreetne kohustus kolmandale isikule teavet anda ja korraldust täita (MKS §-s 61), keelduda kohustuse täitmisest on võimalik ainult MKS § 64 alusel (seda analüüsib kohus allpool). Esitatud korralduste ja tunnistajate ütluste maksuhaldurid on põhjendatult ga loeb kohus tuvastatuks, et

pöördunud info saamiseks L.J-i kui kolmanda isiku poole ning korralduste täitmata jätmisega takistas L.J maksuhaldurite tööd (maksuhalduritel ei olnud muud võimalust teavet saada).

MKS § 61 lg

(1) maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, -te 1-3 kohaselt

sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. (2) Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta,

maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. (3) Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse § s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu -

märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse § s 50 sätestatule. -

MKS § 6 aksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate

2 lg 1 kohaselt on m

asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang.

MKS § 43 kohaselt on maksumenetluses menetlusosalised: 1.haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja); 2.isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3. (kolmas isik); muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab

4.haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.

Kohtule esitatud kaebuses märgib L.J-i kaitsja, et L.J ei ole maksumenetluses „kolmandaks isikuks“ MKS § 61 mõttes, ta on menetlusväline isik, ehk haldusakti adressaat, seega L.J ei ole MKS § 154 lg 1 väärteokoosseisu subjekt. Kaitsja teeb viide Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile 3-3-1-98-10.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Kaebuses xxx-st samuti tuleneb, et vaatamata järeldusele, et mõiste „ mas isik“ kasutamine on eksitav, et tuleb kasutada mõistet kol „adressaat“, tühjaks ei lugenud halduskolleegium antud korraldust ega kehtetuks.

Kolmas isik ei ole maksukorralduse seaduse mõttes ise menetluses maksukohustuslane, sest menetlus ei puuduta tema maksukohustusi, kuid kolmas isik on kohustatud andma maksukohustuslase kohta teavet.

Seega asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole põhimõttelist vahet terminite

„kolmas isik“ ja „adressaat“ vahel. Maksumenetluses edastas Maksuja Tolliamet korraldused L.J-ile kui kolmandale isikule kuna tal oli teabe maksukohustuslaste juriidiliste isikute xxx kohta ning arvestades, et korraldused edastati just nimelt L.J-ile ( korralduste adressaadile), korraldused vastasid seaduses ettenähtud nõuetele, pidi L.J korraldusi täita ehk edastada Maksuja Tolliametile vajalikke andmeid.

Samuti kohus märgib, et MKS § 154 koosseisu täidab isik, kellele väljastatud MKS

-s sätestatud korraldus, sh ka maksumenetluse menetlusväline isik, kui talle oli eelnevalt tehtud kehtiv korraldus MKS § 61 alusel. MKS § 154 ja konkreetselt teabe andmata jätmise puhul on tegemist formaalse maksuõigusrikkumisega, mis tähendab, et selline rikkumine ei too endaga kaasa otsest kahju riigile maksmata maksude näol, kuid võib seda kaudselt mõjutada.

Materiaalsete maksuõigusrikkumiste puhul vähendavad rikkumised riigi maksutulusid ning eeldatavasti sellise rikkumise võib toime panna maksumaksja (maksukohustuslane) ehk maksumenetluse subjekt, mitte aga kolmas isik. Formaalsete rikkumiste puhul on oluline, kas maksuhalduri tegevus on takistatud või mitte rikkuja mõjutab riiki kaudselt, takistades ehk maksuhalduril tööd teostada. Kolmas isik, kelle käes on maksumenetluse jaoks oluline teave, võib toime panna MKS § 154 kirjeldatud teo, kuna kolmanda isiku tegevus (tegevusetus) võib takistada maksuhalduri töö

– kolmandal isikul võib olla vajalikku teavet või dokumente, d mida maksukohustuslasel endal ei ole. Seega laieneb MKS § 154 vastutus ka kolmandatele isikutele, kes ei ole maksumenetluse osalised ning kohtu hinnangul L.J-i kaitsja MKS

154 tõlgendamine on väär, et kolmas isik ei saa toime panna selles sättes nimetatud väärtegu.

Kolmandale isikule tõesti ei laiene kaasaaitamise kohustus ning kolmas isik peab midagi tegema ainult siis, kui selline kohustus tuleneb otseselt seadusest. MKS § 61 piisavalt selgelt ütleb, millal ja kellel on kohustus teavet anda ning L.J on isikuks, kellele on korraldusega pandud kohustus teavet anda.

Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole sisuliselt vaidlustanud ka seda, et kohustus anda teavet laieneb ka menetlusalusele isikule, kuid leidsid, et L.J on õigus keelduda teabe andmisest. Kaebuses viitas advokaat MKS §-le 64 ning selgitas, et menetlusalune isiku keeldub selle paragrahvi alusel teabe andmisest. Kaebuses aga ei ole viidatud MKS § 64 konkreetsele punktile, mille alusel soovib isik teabe andmisest keelduda. Kohus ei ole ka sellist alust toimiku materjalidest tuvastanud. Kohus selgitab, et MKS § 64 laieneb ainult selles paragrahvis nimetatud isikutele ja ainult selles paragrahvis sätestatud alustel, mitte aga kõikidele kolmandatele isikutele ja mistahes põhjusel. Seda paragrahvi ei saa kohaldada, kui isikul ei ole nõutud dokumente ja tema ei saa maksuhalduri küsimustele vastata – sellist vastuväidet oli vaja isikul esitada haldusmenetluses. Kohus ei ole väärteoasja raames tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks võimaluse L.J-ile korralduse täitmisest keelduda.

Kohus leiab, et MKS § 154 lg 1 koosseisu täitmiseks piisab, kui isik pole teavet ja dokumente väljastanud Maksu korralduse alusel, s.t MKS § 61 alusel antud

- ja Tolliameti kehtiva korraldus ei tohiks olla tühine ega tühistatud haldusmenetluse seaduse mõttes. Täitmiseks on kohustuslik kehtiv haldusakt ning kohus kontrollib väärteomenetluse raames haldusakti kehtivust.

Mõlemas korralduses oli märgitud tähtaeg, milleks oli vaja teavet ja dokumente esitada.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (väärteotoimiku lk 25-27) selgub, et isik ei saanud korraldusi täita, kuna ei olnud nendest teadlik, tema ei ole nendega tutvunud ega saanud neid tähtajaks täita. Ka kaebuses viitab menetlusaluse isiku advokaat, et kuna korraldused olid vaidlustatud, siis nende täitmise tähtaeg oli peatunud. Peatumise lõppemisel ei olnud korralduste täitmine korraldustes märgitud tähtajaks enam võimalik. Advokaat viitas Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-98-10, millest tegi järelduse, et pärast vaideotsuse tegemist pidi maksuhaldur korraldust muutma või andma uus korraldus. Antud väärteoasjas ei ole aga

Maksuja Tolliamet uut korraldust teinud ega aega muutnud. Advokaadi arvates, kuna korraldused olid vaidemenetluses vaidlustatud, siis täitmise tähtaeg ning pärast peatus

vaidemenetluse lõppu ei olnud korraldusi enam võimalik tähtajaks täita ehk menetlusalusel isikul ei ole enam kohustust korraldusi täita.

Kohus lei -3-1- ab, et advokaadi arusaam Riigikohtu lahendist on väär. Riigikohtu lahendis nr 3 98-

146 lg

61 alusel antud korralduse, s.t,

10 on märgitud: „MKS §

2 alusel peatub aga MKS §

et ka selles asjas vaidlustatud korralduse täitmine kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Viidatud sätte tekstiosast "kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni" teeb kolleegium järelduse, et vaidlustatud korralduse täitmine peatus nii vaidemenetluse kui ka kohtumenetluse ajaks. Seega on vaidlustatud korraldus kehtiv haldusakt, mille täitmine on peatunud. Arvestades, et OÜ le Spordi ja Töörõivad pandud kohustus hõlmab nõuet ilmuda -

maksuhalduri ametiruumidesse 29. aprillil 2008, on ilmselge, et vaidlusaluse korralduse täitmine pole enam võimalik. Kui nimetatud korralduse tühistamiseks puudub alus, ei oleks see korraldus ikkagi täidetav. Sellisel juhul tuleks maksuhalduril korraldust muuta või anda uus korraldus.“ Maakohus on seisukohal, et Riigikohtu lahendis kirjeldatud olukorras pidi maksuhaldur oma korraldust andma uut korraldust muutma või põhjusel, et isikul polnud

enam võimalik tähtajaks maksuhalduri ametiruumidesse ilmuda. Antud väärteoasjas oli haldusaktis märgitud täitmise tähtajaks seitse päeva alates kättesaamisest ning ühe korralduse puhul oli tähtaeg pikendatud kuni 15.01.2013. Antud asjas ei ole miski takistanud menetlusalusel isikul haldusakti täita ka seitsme päeva jooksul alates vaide tagastamise otsuse kättesaamisest või isegi seitsme päeva jooksul alates vaide tagastamise otsuse edasikaebamise tähtaja möödumisest. Otsuse vaide tagastamise kohta oli tehtud 08.02.2013 (väärteotoimiku lk 21- , selle aja 22), väärteomenetlus oli alustatud aga 01.07.2013 ehk peaaegu neli kuud hiljem jooksul oli küll võimalik menetlusalusel isikul korraldusi täita.

HMS § kehtib haldusakt kuni selle tühistamiseni, kehtivusaja lõpuni või

61 lg 2 alusel

kohustuse täitmiseni. Ühtegi nendest asjaoludest antud juhul ei ole kohus tuvastanud. Kuna korraldused ei olnud muudetud ega tühistatud, on need kehtivad esialgses variandis. Korraldus

, kuid te täitmise tähtaeg oli küll peatunud vaide esitamisega MKS § 146 lg 2 alusel vaide tagastamise otsuse jõustumisega hakkas tähtaeg edasi kulgema. Alates sellest ajast kuulusid korraldused jälle täitmisele. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole uut korraldust teinud ega uut tähtaega määranud, ei muuda esialgset korraldust kehtetuks.

HMS § 63 lg 2 alusel haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

Kohus selgitab, et kui korraldust ei olnud võimalik tähtajaks täita, see ei too kaasa haldusakti tühisust HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes, sest haldusakt iseenesest on täidetav ka praegu. Tühine on haldusakt siis, kui selle puudus on ilmselge. Tühine haldusakt oleks kehtetu algusest peale ja seda ei oleks vaja täita. Kohus leiab, et antud juhul Maksuja Tolliameti korraldused nr 12.2-

3/10846-14 ja 12.2-3/10837- -s 2

7 ei ole tühised, nendes ei esine ühtegi HMS § 63 lg nimetatud asjaolu.

Seega asjaolu, et Maksuja Tolliamet ei ole uut tähtaega määranud ei mõjuta haldusaktide kehtivust; haldusakt ei ole tühine ega tühistatud; korraldused on kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates vaide tagastamise otsuse jõustumisest. Eeltoodu alusel on Maksuja Tolliameti korraldused kehtivad vaatamata sellele, et pole tehtud uus korraldus uue andmete esitamise tähtaja määramiseks. Väärteoasjas on antud asjaolu (andmete esitamise tähtaeg) omab tähtsust vaid väärteo toimepanemise aja mõttes.

Väärteoprotokolli ja otsuse sissejuhatavas osas on märgitud, et väärteotoimepanemise aeg 02.01.2013 ja 15

millal olid korraldused .01.2013, kuid põhiosas – süüdistuses – on märgitud, väljastatud, millal isik sai korraldused kätte, samuti et korraldused pole täidetud väätreoprotokolli koostamise ja otsuse vastuvõtmise ajani. Seega kohus loeb tuvastatuks

(väljumata väärteoprotokolli ja otsuse ), et väärteotoimepanemise aeg korralduse nr piiridest

12.2-3/10846- 18.12.2012 (korralduse

14 täitmata jätmise puhul on ajavahemik alates kättesaamise aeg ja aeg, millal isikul oli tekkinud kohustus tegutseda) kuni 05.09.2013

(väärteoprotokolli koostamise kuupäev) ning korralduse nr 12.2

7 täitmata jätmise -3/10837- puhul on ajavahemik alates 18.12.2012 (korralduse kättesaamise aeg ja aeg, millal isikul oli tekkinud kohustus tegutseda) kuni 05.09.2013 . (väärteoprotokolli koostamise kuupäev) KarS 13 lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud.

Kohus tuvastas, et L.J on jätnud korraldusi täitmata. Kohustava normi rikkumise korral jätab isik midagi sellist tegemata, mida ta pidi tegema, ta rikub kohustust olla aktiivne, käitub passiivselt ehk tegevusetult. Tegevusetusdelikt ongi kohustatava normi täitmata jätmine, mis toob kaasa karistuse. Seega kohus nõustub süüdistuses märgituga, et L.J-i nõutav tegu seisnes selles, et tema oleks pidanud ilmuma andma teavet ja esitama Maksuja Tolliameti revidentidele Mxxxs Axxx ja Irxxx xxx orraldustes väljatoodud dokumente.

Eeltoodu alusel oli menetlusalusel isikul -dest 61 ja 154 kui ka HMS -dest 60 ja nii MKS § §

61 tulenev kohustus kehtivat haldusakti täita. L.J kui kolmandal isikul MKS § 61 mõttes oli tegutsemiskohustus – edastada maksuhaldurile teavet ja dokumente. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et L.J ei ole Maksuja Tolliameti nõutud teavet ja dokumente edastanud . Korralduste ja tunnistajate Mxxxs Axxxja , seega maksuhaldurite korraldusi täitnud

Irina Kello ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et teabe ja dokumentide esitamata jätmine takistas maksuhaldurite tegevust. Seega on MKS § 154 objektiivne koosseis menetlusaluse isiku poolt täidetud.

Kuna L.J

on jätnud täitmata kaks korraldust, siinjuures korraldused sisaldavad nõuded erinevate firmadega teostatud tehingute kohta, on tegemist kahe erineva väärteoga, mis on kvalifitseeritud MKS § 154 lg 1 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab MKS § 154 lg 1 koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et olles korralduste ja nende sisust teadlik, ignoreerides korraldustest st

tulenevaid nõudeid, jättes tahtlikult korraldusi täitmata, tegevusetuseta pani L.J väärte KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime o toime otsese tahtlusega.

otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. L.J-i teod olid teadlikud ja sihikindlad, ta teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemisest ja vähemalt möönis seda.

Menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et L.J pani talle inkrimineeritav väärteo toime süüvõimelisena,

kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

Kohtuväline menetleja tegi süüdi MKS § 154 04.10.2013 otsuse, millega L.J tunnistati lg 1

480 eurot. järgi ja karistati rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o

Kohus märgib järgmist: aristuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud k

karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada k e aristust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemi st ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku se süü.

MKS § 154 lg 1 korralduse täitmata jätmise alusel karistatakse

st rahatrahviga kuni 300 ee trahviühikut, s.o kuni 200 eurot (1 trahviühik = 4 eurot).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistuse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole; menetlusalusel isikul ei ole sama väärteokoosseisu alusel kehtivaid karistusi.

Kohtuväline menetleja arvestas sellega, et maksuhalduri korralduste eiramine on üsna levinud väärtegu ühiskonnas. Taolised teod takistavad oluliselt maksuhaldurite tegevust ega võimalda kontrollida maksude laekumist. Antud väärteoasjas jättis isik kaks korraldust täitmata

, millega

oluliselt takistas maksuhaldurite tegevust. Otsusega mõistetud karistus on määratud alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3 13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui -1-1- -11, p 11 ja 3-1-1-52-

isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada - süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1- -03, p 5).

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud.

Kohus leia

150 eurot. Kohus b, et isiku süü vastab karistusraami keskmisele karistusele, s.o arvestab sellega, et isik on jätnud täitmata kaks korraldust ning oma tegudega pani toime kaks väärtegu. Kohus on seisukohal, et kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik ka kohtumenetluses ei tunnistanud oma süüd ja keeldus teabe andmisest.

Kuid kohus arvestab sellega, et isik ei ole väärteomenetluse korras karistatud maksualaste süütegude eest. Seega kohus leiab, et rahatrahv summas 480 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma maksuõigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEE™ED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tul

eb jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko