1-08-8216/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-8216

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.veebruar 2014, kohtumaja Jõhvi Kohtuasja number 1-08-8216 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.02.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

H.H , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON

K : ohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta H.H vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-420/00 tunnistati H.H süüdi KrK § 101 p 7 järgi ja karistati vabadusekaotusega 13 aastat.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.07.2008 kohtumäärusega nr 1-08-8216 vabastati H.H ennetähtaegselt tingimisi. Katseaja pikkuseks määrati ärakandmata karistusaja ulatus tegeliku vabastamise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. Katseaja kestel on H.H kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 alusel määrati

H.H-le alljärgnevad kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid; asuda tööle või õppima 2 nädala jooksul peale vabanemist; osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.

07.2008 kohtumäärus jõustus 25.07.2008, H.H vabastati 25.07.2008.

2(4) Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega vastavalt KarS § 76 lg 5 pöörati H.H-le Ida-Viru

Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-420/00 mõistetud ja kandmata jäänud karistuse osa 4 aastat 2 kuud 25

– päeva vangistust, täitmisele.

Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda Viru Vanglasse saabumise päevast 10 päeva jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest.

Kar tuse kandmise algus 24.03.2011 18.06.2015. is ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.03.2012.

Kinnipidamisasutusest H.H kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. xxx. Enne käesolevat vangistust elas Varasemalt elas vanematele kuuluvas 3-toalises korteris aadressil xxx. Vabanemisel asub elama samale aadressile. Isik omab laevaelektrimehaaniku eriala. Vangistuses on lõpetanud väikeettevõtte ja müügitöö töökorralduse ning arvutiteeninduse erialad. Enne käesolevat vangistust töötas ehitajana. Omab töökogemust elektrikuna, kiirabihaiglas sanitarina, ehitajana, xxx puidutöödel. Vabanemisel on väidetavalt olemas töökoht, garantiikiri puudub. Kinnipeetav rikkus kriminaalhooldusel olles kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, sooritas väärteo alkoholiseaduse § 70 alusel. Kuritegu on toime pandud ku sõnul on ta alkoholijoobes. Isi proovinud kanepit ja amfetamiini, kuid regulaarselt narkootikume tarvitanud ei ole. Kinnipeetava ohtlikkus seisneb alkoholi kuritarvitamises, vägivalla kasutamises ja tapmises. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 16%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 26%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Viru Vangla kinnipeetav H.H vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib H.H vabanemise korral elama asuda vanemate juurde aadressile xxx. Kinnipeetava vanemad on valmis esialgu H.H materiaalselt toetama, kuni ta tööd leiab. Vabanemisel ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Kinnipeetav on k relevalve alla atseajal rikkus H.H riminaalhoolduse jä määratud ühel korral. K kohtu poolt määratud kohustust –

- mitte tarvitada alkoholi ning kandmata karistuse osa oli kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pööratud täitmisele. H.H oli aastaid tagaotsitav, -

ta hoidus kõrvale kohtumääruse täitmisest. Karistusaja lõpp 22.02.2018.

H.H

ei soovinud sõna videokohtuistungil.

Prokurör enne tähtaega vabastamist kirjalikult ei toeta isiku . Tegemist on kahel korral

kriminaalkorras karistatud isikuga. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust tahtliku tapmise, mis on toime pandud huligaansel ajendil ja eriti julmal viisil. Ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest, julmust ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

H.H elukäik näitab, et isikul on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuritegu on toimepandud alkoholijoobes), kriminaalhooldusel olles on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale varasemalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. H.H-le anti 14.07.2008 kohtumäärusega

3(4)

võimalus näidata, et ta suudab vabaduses viibides elada õiguskuulekalt ning täita talle pandud kontrollnõudeid. H.H temale pandud kohustusi täita ei suutnud, rikkudes korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kui süüdimõistetu pole suutnud kontrollnõudeid täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Karistuse täitmisele pööramisel H.H karistust kandma ei ilmunud ning ta oli tagaotsitav, sest hoidus kõrvale kohtumääruse täitmisest. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske isikuvastase kuriteo toimepannud isikut vabastada.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arv use ja arvestades ära kuulanud süüdimõistetu am

prokuröri kirjaliku arvamust, tuleb jätta tingimisi enne tähtaega leiab, et H.H

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel tähtaega

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbiv sse kõik süüdimõistetu aatamisel arve isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on karistatud salajase varguse eest. Käesolevat karistust kannab tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud eriti julmal viisil.

Kinnipeetav vabastati Harju Maakohtu 14.07.2008 määrusega tingimisi ennetähtaegselt.

15.07.2009 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru

Maakohtu 30.07.2009 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata. 18.09.2009 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata H.H poolt kandamata jäänud karistuse osa täitmisele seoses sellega, et tema ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega pöörati H.H-le Idaru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-420/00 Vi

mõistetud ja kandmata jäänud karistuse osa, 4 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele.

Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda Viru Vanglasse saabumise päevast 10 päeva jooksul alates Kuna H.H karistuse kandmisele ei asunud, kuulutati kohtumääruse jõustumisest.

ta tagaotsitavaks. Isik lahkus xxx, kus ta peeti kinni Viru Maakohtu 09.02.2010 määrusega 24.03.2011. Samuti isiku suhtes oli

18.02.2011 välja antud Euroopa vahistamismäärus.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused H.H - puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses

kinnipeetaval vangistuse jooksul t on näha, et distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. K

innipeetaval resotsialiseeriva iseloomuga tegevused käesoleva vangistuse ajal puuduvad.

4(4) Isikul puudub kehtiv

isikuttõendav dokument.

Vabanedes on H.H võimalus elama asuda vanemate juurde aadressile xxx.

Vabanemisel ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Kinnipeetava vanemad on nõus esialgu

H.H materiaalselt toetama kuni ta tööd leiab. Kohtule on esitatud xxx garantiikiri, millest nähtub, et kohustub korraldama H.H-le vastava koolituse ja edaspidi võtma xxx tööle.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi t einud. Arvestades H.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (raske isikuvastane kuritegutapmine eriti julmal viisil tingimisi enne ), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( tähtaega vabastamisel rikkus katseajal kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume , karistuse kandmisele ei ilmunud, kuulutati , karistus pöörati täitmisele tagaotsitavaks, lahkus Suurbritanniasse, kus ta peeti kinni), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud

(tingimisi ennetähtaega vabastamisel), katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus pöörati täitmisele. kus välismaale Karistuse kandmisele isik ei asunud, lah oli kuulutatud tagaotsitavaks. Kohtul ei ole veendumust, et isik hakkab kontrollnõudeid täitma ega lahku välismaale.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik vanemate ja arvat näol avasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Karistusaeg lõpeb 18.06.2015 ja lõpuni on veel üle 1 aasta 4 , ehk karistusa kuu, mis on pikk aeg.

Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (raske isikuvastase kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, kriminaalhoolduse all olles joobeseisundis isa kallal

vägivallatsemine) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu H.H

temale Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu