3-13-985/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 07.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-985 Haldusasi K.P. kaebused Tallinna linna poolt 2013 aprillikuu palga summas 600,62 eurot ja maikuu palga summas 656,23 eurot väljamõistmiseks vastustajalt Tallinna linnalt koos viivistega, alternatiivselt Tallinna linna poolt kaebajale maikuu 2013 eest palga mitteülekandmise summas 82,19 eurot õigusvastaseks tunnistamiseks, ning kahe kuu palga mitteülekandmise õigusvastaseks tunnistamiseks.

Menetlusvorm Suuliselt menetluselt üleminek kirjalikule poolte nõusolekul.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja K.P. ning vastustaja Tallinna linna Tallinna Linnakantselei kaudu volitatud esindajad Merike Kaev ning Jaan Lindsaar.

RESOLUTSIOON 1.Jätta K.P. kaebused rahuldamata. 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.P. on esitanud Tallinna Halduskohtule kaks kaebust, millest ühes (haldusasi nr 3-13-985) taotleb tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt K.P.le aprillikuu 2013 eest palga mitteülekandmine summas 600,62 eurot ning vastustajal see viivitamatult temale üle kanda koos viivistega ning teises (haldusasi nr 3-13-1213) taotleb tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt K.P.le maikuu 2013 eest palga mitteülekandmine summas 656,23 eurot ning vastustajal see viivitamatult temale üle kanda koos viivistega, alternatiivselt palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt K.P.le maikuu 2013 eest palga mitteülekandmine summas 82,19 eurot ning vastustajal see viivitamatult temale üle kanda koos viivistega.

22.11.2013 kohtumäärusega liideti haldusasjad nr 3-13-985 ja 3-13-1213 ühte menetlusse, määrates haldusasjade ühiseks numbriks 3-13-985.

Jõustunud Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-7282 Swedbank AS hagi tagamiseks keelati Tallinna linnal maksta K.P.le igakuist töötasu Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s

132 ette nähtud osas (netotöötasu-töötasu alammäär x 2/3), kuid kokku mitte suuremas osas kui

31 955,82 eurot (resolutsiooni p 1). Tallinna linna kohustati käesoleva määruse resolutsiooni p-s 1 nimetatud summa kandma Rahandusministeeriumi kontole (resolutsiooni p 2). Tallinna linn on asunud eelviidatud jõustunud kohtumäärust täitma.

Kaebuse esitaja väidab, et Tallinna linn on rikkunud kaebaja õigust saada ametikohajärgset palka ning selle kandmise kohustust kaebaja pangakontole. Kaebaja leiab, et Tallinna linn on ebaseaduslikult asunud kohtumäärust tõlgendama ning teostab väljamaksmise keeldu tasutavalt palgalt. Kaebaja arvates on Tallinna linn tõlgendanud kohtumäärust lubamatult ning ei ole seadusevastaselt kaebajale üle kandnud määratud palka.

Vastustaja ei nõustu kaebaja tõlgendusega ning leiab, et Tallinna linn on õiguspäraselt kohaldanud jõustunud kohtumäärust ning järginud TMS §-s 132 sätestatud tingimusi K.P. palgast kinnipidamiste teostamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Tartu Maakohtu 26.07.2011 määruses tsiviilasjas nr 2-11-7268 on Tallinna linnal keelatud maksta kaebajale igakuist töötasu Täitemenetluse seadustiku §-s 132 ettenähtud osas (netotöötasu - töötasu alammäär x 2/3). Kaebaja arvates on vastustaja asunud lubamatult kohtumäärust tõlgendama ning teostab kinnipidamisi igasugustelt väljamaksetelt. Tsiviilkohtumenetluses ei rakenda kohus ise hagi tagamise abinõusid, vaid üksnes poole taotlusel. Kohus on ka seotud taotletud hagi tagamise abinõu liigiga. Käesoleval juhul on kohtumenetluses hageja pidanud vajalikuks taotleda, et keelatakse Tallinna linnal igakuise töötasu maksmine. Vastava taotluse on ka kohus rahuldanud.

Kaebaja arvates vastustaja on võtnud endale voli, leides, et kohtumäärust tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt, so igasuguselt väljamakselt tuleb teostada kinnipidamisi. Kohtus esindavad hagejat kvalifitseeritud juristid ning pole põhjust kahelda, et nad ei teeks väljamakse/sissetuleku eri liikidel vahet. Nõukogude õigus kasutas igasugu töö eest tehtud väljamakse puhul mõistet palk. Alates Töölepingu seaduse kehtima hakkamisest on hakatud eristama kokku lepitud töötasu ning teenistuse eest määratud palka. Kaebaja osundab, et oluline mõistete eristamine toimus alates 01.07.2009 kehtima hakanud Töölepingu seadusega. Nii näiteks TLS § 150 p 1 kohaselt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (RT I 1996, 3, 57; 2006, 58, 439) asendatakse sõna «palk» sõnaga «töötasu» vastavas käändes. TMS § 130 lg 2 kohaselt töötasu või ametipalga arestimine ulatub ka sissetulekule, mis võlgnikul on saada seoses teisele tööle või ametikohale ümberpaigutamisega või üleminekuga või seoses töötasu või ametipalga suurenemisega. SMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt ning p 3 kohaselt ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Seega seadusandja on üsna selgelt määratlenud, et töötajale makstav töötasu ja ametnikule makstav palk ei ole õiguslikus mõttes üks ja seesama asi. Asjaolu, et tavakeeles ning ilukirjanduses tihtilugu neid kasutatakse sünonüümidena, ei oma käesoleval juhul mitte mingisugust tähendust. Sobimatu mõistekasutus juristi poolt oleks ka juhul, kui ta kasutaks alaealise ülalpidamiskohustuse nõude hagis mõistet „alimendid“ mõiste „elatis“ asemel, kuigi tavakeeles kasutatakse neid mõlemat. Kohtumääruse eesmärgipärase tõlgendamise korral tuleks jõuda ka järeldusele, et kohustatud isikuks ei ole ainuüksi Tallinna linn, vaid igasugune kaebaja edaspidine tööandja või teenistusse võtja, kuna eesmärgiks on ju töö eest makstavast tasust kinnipidamine. Kaebaja arvates vastustaja on lubamatult asunud tõlgendama ka väljamaksete iseloomu, millest kinnipidamine on lubatud. Selliseks igakuiseks makseks saab olla üksnes fikseeritud tasu osa, nt põhipalk. Tartu Maakohtu määruses on väljamaksed piiratud vaid regulaarsete kuumaksete väljamaksmine, mitteregulaarsed maksed nagu tulemustasu, puhkusetasu hüvituste väljamakseid piiratud ei ole. Kaebaja palub oma kaebused rahuldada.

Vastustaja:

H. Raidve ja M. Rask poolt koostatud raamatus „Töölepingu seadus 2009“ tuuakse välja, et seadusandja on erinevalt varemkehtinud seadusest, mis nägi ette hulga erinevaid mõisteid töötasu kohta (palk, lisatasu, preemia, juurdemakse), defineerinud töö eest makstava tasu üldmõistena sõna „töötasu“, sest töö tegemine eeldab tasu, st töötasu, maksmist. Tartu ülikooli õigusteaduskonna professorid Kalle Merusk, Merle Muda ja dotsendid Vallo Olle ja Gaabriel Tavits on avaldanud oma seisukoha „palga“ ja „töötasu“ mõistete kasutamise osas 20.12.2011 esitatud arvamuses ATS eelnõule järgmiselt: „Kuna eelnõu reguleerib ametniku õigusi ja kohustusi sarnaselt töötajaga, siis ei ole arusaadav, miks vastavat terminoloogiat täielikult ei ühtlustata, nt miks on kasutusel termin „palk“ sõna „töötasu“ asemel“. Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 määruse nr 11 „Tallinna linna ametiasutuste palgajuhend“ (edaspidi määrus) § 2 p-d 10 ja 17 defineerivad mõisted „palk“ ja „töötasu“ järgmiselt: „ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise lisatasu, valveaja lisatasu ning asendustasu; töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise lisatasust, valveaja lisatasust ja asendustasust“. Seega kaebaja väide, et vastustaja on asunud jõustunud kohtumäärust ebaseaduslikult täitma, kuna talle kui ametnikule makstakse palka, mitte töötasu, on ebaõige. Sama määruse § 2 p 7 defineerib ka mõiste muutuvpalk: „teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest“. Kaebaja väide, et vastustaja on asunud Tartu Maakohtu 26.

07.2011 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-11-7282 mitteõiguspäraselt täitma, kui on kinni pidanud kaebaja palgast talle makstud tulemustasu osas, on põhjendamatu, kuna tulemustasu kui ka asendustasu on üks osa palgast.

Eeltoodust nähtub selgelt, et sõnad „töötasu“ ning „palk“ on sünonüümid ning seega on kaebus läbinisti

ainetu. Kaebaja väidab, et Tallinna linna poolt talle palga osalise välja maksmata jätmise õigusvastasust ilmestab ka asjaolu, et ametnik ei saa palga suurust kokku leppida, vaid palga määrad kehtestab ametiasutus, erinevalt aga töötasust, mis on poolte vahel vabalt kokku lepitav. Tallinna Linnavolikogu poolt 21.02.2013 vastu võetud määruse § 2 p 13 toob välja teenistuja mõiste, milleks on ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistusja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja. Sama määruse § 6 lg 1 sätestab, et teenistujate töö tasustamise aluseks on põhipalga astmestik ja palgaastmete jaotus ning määruses on need lisad vastavalt välja toodud (Lisa 1 põhipalga astmestik, Lisa 2 palgaastmete jaotus). Nagu eeltoodust selgelt nähtub oleks isegi juhul, kui kaebaja ei oleks täna enam ametnik, vaid tema teenistuslik suhe oleks 01.04.2013 seisuga muutunud töösuhteks, oleks tema töö tasustamine toimunud täpselt samadel alustel nagu ametnikel - järgides põhipalga astmestikku ja palgaastmete jaotust. Tallinna linnal ei jäänud kohtumäärusest tulenevalt muud võimalust, kui seda täitma asuda. Määrus oli üheselt mõistetavhagi tagamiseks tuli kaebaja töötasust kinnipidamisi teha. Kuna vastustaja on õiguspäraselt asunud täitma jõustunud kohtumäärust ning järginud Täitemenetluse seadustiku §-s 132 sätestatud tingimusi kaebaja palgast kinnipidamiste teostamisel, on Tallinna linna toimingud õiguspärased. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebustega, vastustaja kirjalike seletustega, menetlusosaliste suuliste selgitustega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Pooled vaidlevad selle üle, kas mõisted „palk“ ja „töötasu“ on sünonüümid ning kas Tallinna linn õiguspäraselt täidab jõustunud Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrust tsiviilasjas nr 2-11-7282, millest tulenevalt Swedbank AS hagi tagamiseks keelati Tallinna linnal maksta K.P.le igakuist töötasu Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 132 ette nähtud osas (netotöötasu-töötasu alammäär x 2/3), kuid kokku mitte suuremas osas kui 31 955,82 eurot. Kaebaja leiab, et ametnikule makstav palk ja töötajale makstav töötasu ei ole õiguslikus mõttes üks ja seesama asi ning et vastustaja tõlgendab nimetatud kohtumäärust vääralt, teostades kinnipidamisi igasugustelt väljamaksetelt. Vastustaja on seisukohal, et mõisted „palk“ ja „töötasu“ on sünonüümid, nagu leiavad Tartu ülikooli õigusteaduskonna professorid Kalle Merusk ja Merle Muda ning dotsendid Vallo Olle ja Gaabriel Tavits (nende arvamus ATS eelnõule). Tallinna linnale oli eelnimetatud määrus arusaadav ning seda asuti täitma. Vastustaja leiab, et Tallinna linn on õiguspäraselt asunud jõustunud kohtumäärust täitma, järgides seejuures TMS § 132 nõudeid kaebaja palgast kinnipidamiste teostamisel.

Avaliku teenistuse seaduses (ATS), nii vanas kui uues redaktsioonis, räägitakse palgast. ATS § 37 lg 1 (kuni 31.03.2013 kehtinud redaktsioonis) kohaselt teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. ATS § 34 lg 1 (alates 01.04.2013 kehtima hakanud redaktsioonis) sätestab, et ametnikul on õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka alates ametikohale asumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.

K.P. on Tallinna Linnavaraameti õigusosakonna jurist, kes on ametnik ning saab teenistuses olles palka. Tallinna Linnavaraameti 09.12.2010 käskkirjaga nr 8-1/24 „K.P. ametisse nimetamine“ kaebuse esitaja nimetati Tallinna Linnavaraameti õigusosakonna juristi ametikohale ametipalgaga 20 800 krooni kuus (palgaaste A13) alates 09.12.2010 ajutiselt ära oleva ametniku asendajaks kuni tema ametikohale naasmiseni või ametist vabastamiseni. Tallinna Linnavaraameti 27.03.2013 käskkirjaga nr 8.-1/64 „K.P. teenistuses jätkamine ametnikuna“ määrati K.P.le kui ametnikule alates 01.04.2013 põhipalk 1202 eurot (palgaaste 19). Seoses ajutiselt ära oleva ametniku asendamisega kuni tema ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni määrati K.P.le kõrgem palgaaste ja palk (alates 01.04.2013 palgaaste 21, ametipalgaks 1330 eurot kuus). Tallinna Linnavaraameti 17.04.2013 käskkirjaga nr 8.-2/32 „Lisatasu määramine täiendavate tööülesannete eest“ õigusosakonna jurist K.P.le määrati alates 01.04.2013 kuni 31.12.2013 või lapsehoolduspuhkusel viibiva ametniku tööle naasmiseni maksta asendustasu ajutiselt ära oleva juristi teenistusülesannete täitmise eest 240 eurot kuus lisaks talle kinnitatud ametipalgale (21/1330). Kohus nõustub vastustaja väidetega, et teenistujate töö tasustamise aluseks on põhipalga astmestik ja palgaastmete jaotus ning et nii tulemustasu kui ka asendustasu on üks osa palgast. Vastustaja on kaebaja osas esitanud kohtule palgaarvestuse dokumendid. Vastustaja on esitanud ka võlgniku (K.P.) sissetuleku arestimise skeemi, kus on välja toodud kõik vajalikud andmed kinni peetava summa arvutamiseks. Samuti on vastustaja esitanud kohtule palgaarvestuse koondaruanded perioodide lõikes ning palgateatised. Nendes dokumentides sisalduvate andmete põhjal ei saa kohus järeldada, et vastustaja oleks midagi valesti teinud kõnealust kohtumäärust täites.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 132 on sätestatud sissetuleku osad, millele ei saa sissenõuet pöörata. Lõike 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Lõige 3 ütleb, et mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Jõustunud Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-7282 Swedbank AS hagi tagamiseks keelati Tallinna linnal maksta K.P.le igakuist töötasu TMS §-s 132 ette nähtud osas (netotöötasu-töötasu alammäär x 2/3), kuid kokku mitte suuremas osas kui 31 955,82 eurot. Tallinna linn asus jõustunud kohtulahendit täitma, tehes igakuiseid kinnipidamisi linnaametniku K.P. palgast. Vastustaja kinnitas kohtule, et kohtumäärus oli neile üheselt mõisteav ja arusaadav ning täitmiseks kohustuslik. Kinnipidamiste osas esitas vastustaja kohtule tõendid, millest on näha kinnipidamiste arvestus, mida lisaks selgitas suuliselt ka vastustaja esindaja kohtus.

Poolte vahel vaidlust ei ole selles, et K.P. on avalikus teenistuses olev ametnik, kes teeb palgalist tööd kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Vaidlust ei ole ka selles, et jõustunud kohtulahendit täites on vastustaja kohustatud tegema igakuiseid kinnipidamisi K.P. palgast (s.o tasu töö/teenistuse eest).

Tavakeeles on mõisted „palk“ ja „töötasu“ sünonüümid, ka majandussõnastik peab neid sünonüümideks.

Töölepingu seaduses kasutatakse põhiliselt terminit „töötasu“, Avaliku teenistuse seaduses „palk“. Eesti

keele seletavas sõnaraamatus (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi) on nende sõnade tähendused järgmised: palkrahatasu tehtud töö eest (ka muu kui rahalise töötasu kohta); töötasu - töö eest saadav tasu, palk. Seega võib pidada palka ja töötasu sünonüümideks, mõlemad kujutavad endast tasu tehtud töö eest. See, millist sõna neist kohtumääruses kasutati, ei muuda määruse sisu ja resolutsiooni, mis tehti Tallinna linnale K.P. suhtes. Tallinna linn sai kohtumääruse resolutsioonist õigesti aru ning asus seda nõuetekohaselt täitma.

Kaebuse esitaja ei ole kohtule tõendanud, et kinnipeetavad summad on ebaõigesti arvutatud (vaidlusaluste aprillija maikuu osas). Vastustaja poolt kohtule esitatud tõendid näitavad, et kinnipeetud summad on õigesti arvestatud. Asjaolu, et Harju Maakohtu kõnealuses määruses kasutatakse sõna

„töötasu“ „palga“ asemel, ei tähenda iseenesest, et määrus oleks mittetäidetav. Kohus nõustub vastustaja

tõlgendusega ning leiab, et vaidlusalused kinnipidamised on toimunud õiguslikul alusel ning õigesti arvestatud.

Kohus tõendeid kogumis uurides ja hinnates leiab, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning kaebuste nõuded on alusetud.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Elle Kask Kohtunik