3-13-568/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-13-568

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2014.a Tallinn Haldusasja number 3-13-568 Haldusasi

A. N.’u (N.) kaebus Rahandusministeeriumi kohustamiseks 21.02.2013.a avaldust uuesti läbi vaatama Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.N. Vastustaja Rahandusministeerium, esindaja Silvi Uljas. RESOLUTSIOON Jätta A. N.’u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. A. N. esitas 21.02.2013.a Rahandusministeeriumile avalduse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Avaldusele oli lisatud Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2012.a määrus kriminaalasjas nr 1-06-2589, mille resolutsiooni p 1 kohaselt lõpetati kriminaalmenetlus avaldaja osas menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Rahandusministeeriumi 26.02.2013.a vastusega jäeti A. N.’u avaldus rahuldamata, kuna leiti, et tal puudub riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) alusel hüvitise taotlemise õigus.

2. A. N. esitas 13.03.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kohustada Rahandusministeeriumi tema 21.02.2013.a avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebaja on seisukohal, et Rahandusministeeriumi otsus on ebaseaduslik, põhjendamatu ja vastuoluline. Kaebaja leiab, et Rahandusministeerium on AVVKHS-t tõlgendanud ebaõigesti: kuna kaebaja suhtes lõpetati menetlus 24.08.2012.a määrusega ja see määrus on jõustunud, siis on tal õigus taotleda hüvitist.

3. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Rahandusministeeriumi.

4. Rahandusministeerium palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et on õiguspäraselt jätnud kaebaja suhtes AVVKHS §-s 5 sätestatud hüvitise arvestamise alused kohaldamata. Vastustaja leiab, et kaebaja puhul ei ole alust kohaldada ühtegi AVVKHS § 1 p-des 1-7 toodud kriteeriumit. Vastustaja märgib, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise menetlus on üles ehitatud selliselt, et isiku õiguse üle taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist otsustab kriminaalmenetluses sisuliselt kohus, prokurör või uurija ning Rahandusministeerium on vaid hüvitise väljamaksja.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja on esitanud Rahandusministeeriumile avalduse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib 11.06.1997.a vastu võetud AVVKHS, mille § 1 lg 1 p-des 1-7 on loetletud juhtumid, mida AVVKHS loeb alusetult vabaduse võtmiseks ja mille puhul näeb ette kahjuhüvitise. AVVKHS ei loe isikult alusetult vabadus võetuks juhul, kui isiku suhtes on kriminaalasja menetlus lõpetatud kohtuistungil. Üheks selliseks juhtumiks on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2742 lg-s 1 sätestatud võimalus lõpetada kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

6. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et kaebaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kohtumäärusega kohtuistungil KrMS § 2742 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Nimetatud asjaolu nähtub ka Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2012.a määrusest kriminaalasjast nr 1- 06-2589 (tl 3p). Seega pole kaebaja näol tegemist isikuga, kellelt oleks AVVKHS järgi vabadus võetud alusetult, mistõttu tal puudub AVVKHS alusel hüvitise saamise õigus ning vastustaja on õigesti jätnud tema avalduse hüvitise saamiseks rahuldamata.

7. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus, et kaebaja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel sai toimuda üksnes kooskõlas tema enda tahtega. Nimelt sätestab KrMS § 2742 lg 1 nimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise möödapääsmatuks tingimuseks süüdistatava nõusoleku. Nõusolekut andes pidi kaebaja arvestama, et sellisel alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel jääb ta ilma võimalusest saada rehabiliteeritud õigeksmõistva kohtuotsuse läbi ning et tal pole menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumise järgselt õigust AVVKHS-s sätestatud hüvitisele. Kuna kaebajal oli kriminaalmenetluses kaitsja (vandeadvokaat Kaido Kooga), siis puudub kohtul ka alus arvata, et ta polnud oma valiku õiguslikest tagajärgedest teadlik.

8. Eeltoodud põhjustel on vastustaja keeldumine kaebajale AVVKHS alusel hüvitise maksmisest õiguspärane. Kaebuse rahuldamist ei too kaasa ka asjaolu, et vastustaja on kaebaja 21.02.2013.a avalduse rahuldamata jätmise ekslikult vormistanud selle läbivaatamata jätmisena, sest Rahandusministeeriumi 26.02.2013.a kirjast nr 4-4/2585 nähtuvalt on kaebaja avaldus sisuliselt lahendatud.

9. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (kaebustelt tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Paukštys Kohtunik