3-13-1426/16 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-1426

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-1426 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi Helmond OÜ kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Maksuja Tolliameti 26.03.2013 maksuotsus nr 12.2-3/4435-11.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

07. veebruar 2014.

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja Helmond OÜ (lepinguline esindaja Monika Meerents). Vastustaja Maksuja Tolliamet (esindaja Marika Salmistu).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Helmond OÜ kaebus haldusasajas nr 3-13-1426.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 07. veebruaril 2014.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

01.03.2013 koostas maksuhaldur kaebajale kontrollakti nr 12.2-3/4435-10 (tl 26-33).

3-13-1426

26.03.2013 Maksuja Tolliameti maksuotsusega nr 12.2-3/4435-11 otsustati vähendada Helmond OÜ 2011 augustija septembrikuu sisendkäibemaksu kogusummas 1612 eurot, määrati tasumiseks käibemaksu augustikuu eest

223.48 eurot, vähendati 2011 septembrikuu eest enammakstud käibemaksu

760 eurot, nõuti tagasi 2011 augustija septembrikuus alusetult deklareeritud ja tagastatud maksusumma 1388.52 eurot ning kohustati äriühingut tasuma alusetult tagastatud maksusumma 1 388.52 eurot ja määratud maksusumma

223.48 eurot kogusummas 1 612 eurot (tl 8-11). 23.04.2013 esitas kaebaja maksuotsusele vaide (tl 34-35). 30.05.2013 Maksuja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/145-2 jäeti kaebaja vaie maksuotsusele nr 12.2-3/4435-11 rahuldamata (tl 12-14). 01.07.2013 esitas Helmond OÜ kohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks (tl 5-6, 8-14). 19.08.2013 esitas vastustaja vastulause kaebusele (tl 22-23, 26-80). 29.11.2013 täiendas kaebaja oma väiteid ja esitas menetluskulude nimekirja (tl 96). 27.12.2013 esitas vastustaja seisukohad kaebaja 29.11.2013 täiendusele kaebuses (tl 101).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja väidetete kohaselt on maksuhaldur seadnud osaliselt kahtluse alla 20.09.2011 akti ja arve alusel teostatud tööde teostamise. Vastustaja on viidanud nii maksuotsuses kui ka vaideotsuses asjaolule, et ehitamiseks vajaminev materjal on soetatud peale ehitustööde teostamist. Samas ei ole vastustaja küsinud täiendavat teavet seoses 31.08.2011 arve nr 310811 tasumisega. Vastustaja tugineb järeldustele, milleks ei ole maksumenetluses kõiki asjaolusid välja selgitanud. Vastustaja ei ole maksuotsuses ega vaideotsuses toonud esile ühtegi sisulist asjaolu, mis seaks kahtluse alla 31.08.2011 akti ja arve alusel tööde teostamise Rema 1000 Viljandi OÜ poolt. Teostatud tööd ei hõlma ega sisalda materjale, mille hilisemale soetamisele tuginedes vastustaja seadis kahtluse alla tööde teostamise. Maksumenetluses ei ole maksuhaldur küsinud kaebajalt täiendavat teavet maksuotsuses käsitletud materjali kasutamise kohta. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur jättis välja selgitamata kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Kaebaja selgituste kohaselt ei ole vaidlust renoveerimistööde teostamise kohta kaebajale kuuluvas saunas. Töid alustati 2011 aasta septembris ja lõpetatati 2012 aasta jaanuaris. Asjas ei ole vaidlust tööde teostamise osas. Maksumenetluse käigus on usaldusväärselt leidnud tõendamist tööde teostamine Rema 1000 Viljandi OÜ poolt. Kokkulepe tööde teostamiseks sõlmiti Rema 1000 Viljandi OÜ esindaja A. P ja kaebaja esindaja A. P vahel 2011 aasta augustis. Rema 1000 Viljandi OÜ nimel teostas kõik tööd A P. Asjaolu, et ta hiljem sai kaebaja juhatuse liikmeks, ei välista tema poolt Rema 1000 Viljandi OÜ nimel võetud

3-13-1426

kohustuste täitmist. Pärast kokkuleppes nimetatud tööde teostmist, jätkas ehitustöödega kolmas isik. Kuivõrd tööd jätkusid ka peale Rema 1000 Viljandi OÜ poolt tööde lõpetamist, ei ole asjakohased vastustaja kahtlused seoses materjalide hankimisega peale tööde teostamist Rema 1000 Viljandi OÜ poolt. Vastustaja ei ole toonud esile ühtegi sisulist asjaolu, mis seaks kahtluse alla vaidlusaluste tööde teostamise Rema 1000 Viljandi OÜ poolt. Tööde teostamise kohta koostatud aktid ja arved ei sisalda hilisemalt hangitud materjale. Seetõttu on maksukohustuse määramine 31.08.2011 arve nr 310811 alusel põhjendamatu.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt oli kaebaja raamatupidamises kontrollitaval ajavahemikul kaks Rema 1000 Viljandi OÜ arvet, mille alusel osutati kaebajale sauna ehitusteenust. Tööde teostamise kohta esitati 31.08.2011 ja 20.09.2011 koostatud tööde üleandmisvastuvõtu aktid. Maksuhalduri väidetel teostas nimetatud tööd kaebaja ise, mistõttu puudus kaebajal Rema 1000 Viljandi OÜ arvete alusel õigus käibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja juhatuse liige ajavahemikul 22.11.2011 kuni 05.09.2011 M. P ei ole midagi kuulnud Rema 1000 Viljandi OÜ-st. A P on maksuhaldurile andnud seletused mõlema äriühingu juhatuse liikmena, kuid need on omavahel vastuolus arvete tasumise ja tööde tesotamise asjaolude osas. Kaebaja esindajana 18.11.2011 antud seletuses kinnitas ta, et üks vaidlusalune arve tasuti sularahas, teine ülekandega. Kuid pangakonto väljavõte ülekandega tasumist ei kinnita. A P Rema 1000 Viljandi OÜ juhatuse liikmena kinnitas 04.01.2012, et arveldas üksnes sularahas, üks esitatud arve on tasumata ning kõik vaidlusalused tööd tegi üksinda. Arvestades seda, et Rema 1000 Viljandi OÜ-st talle palka ei makstud ning üks arve jäi kaebaja poolt tasumata – tegi isik tööd tasuta, mis ei ole usutav. Maksuhaldur esitas kaebajale konkreetseid küsimusi sauna ehitamise kohta, kuid kaebaja andis üldsõnalisi vastuseid. Tööde üleandmis-vastuvõtu aktide koostamise ajaks pidid aktides märgitud tööd tehtud olema. Samas kinnitas kaebaja, et materjali sauna ehitamiseks hankis tema, kuid raamatupidamise dokumentide kohaselt toimus materjalide muretsemine peale tööde vastuvõtmist. Maksuhaldur on järginud uurimisprintsiipi ning kogutud materjali hinnati kogumis, arvesse võeti kõik menetluse käigus kogutud andmed. Kui kaebaja kinnitusel alustati sauna ehitamisega septembris 2011, ei saanud augustis 2011 vastu võtta sauna ehitamise töid.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja väidetel ei ole maksuhaldur maksumenetluses küsinud kaebajalt täiendavat teavet ega selgitusi seoses maksuotsuses käsitletud ehitusmaterjali kasutamisega ning 31.08.2011 arve nr 310811 tasumisega. Maksuhaldur on

3-13-1426

jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning rikkunud MKS § 11 lg 1 nõudeid. MKS § 11 lg 1 järgi on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Lähtudes MKS § 13 lg 1 on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Maksuotsuses kirjeldatud asjaolude alusel kohustati kaebajat 31.10.2011 korraldusega nr 12.2-3/4435-1 ilmuma maksuhalduri juurde seletuse andmiseks ning esitama 2011 augusti ja septembrikuu dokumendid. Kaebaja täitis korralduse 18.11.2011 (tl 26, 79-80). Kaebajale on 01.03.2013 koostatud kontrollakt kaebaja majandustegevuse kontrolli tulemuse kohta ajavahemikus august-september 2011 (tl 26-33). Kontrollakti punktis 5 on selgitatud MKS § 13 lg 1 sätteid, mille alusel on isikul õigust esitada kontrollaktiga mittenõustumisel arvamus või vastuväide (tl 32, 33). Kaebaja vastuväiteid kontrollaktile ei esitanud. Kohtutoimikusse on esitatud maksumenetluses menetlusosaliste vahel peetud meili vahetus maksuhalduri küsimuste ja kaebaja selgituste kohta seoses äriühingu esindamisega ning kaebajale kuuluvas puhkekompleksis saunamaja ehitamisega (tl 42, 45, 46, 48-49). Kaebaja on 22.11.2012 maksuhaldurile teatanud, et on maksuhalduri küsimustele teostatud tööde osas varasemalt vastanud ning antud vastuseid millegagi täiendada ei ole (tl 42). Tulenevalt eeltoodust oli kaebajal maksumenetluses piisavalt täpselt teada, mille kohta tuleb tal võimalik arvamus või vastuväited esitada ning tal oli olemas võimalus esitada maksumenetluses omalt poolt asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid tõendeid ja andmeid. Kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses nimetanud, millised tõendid ja/või millise asjaolu kohta, on maksuhaldur jätnud kogumata. Samuti ei ole kaebaja lisanud kaebusele tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid täiendavate tõendite või tähtsust omavate asjaolude olemasolu kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja etteheited maksuhalduri poolt uurimispõhimõtte ja ärakuulamise põhimõtte rikkumise osas põhjendatud.

Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduri seisukoht Rema 1000 Viljandi OÜ juhatuse liikme A. P seletuste osas on hinnanguline ja üldistav. Ainuüksi töötasu maksmine/mittemaksmine ei muuda olematuks A. P poolt tööde teostamist. Kaebaja väidete kohaselt teostas vaidlusalused ehitustööd ajavahemikul august kuni september 2011 Rema 1000 Viljandi OÜ poolt juhatuse liige A P. A P on andnud maksumenetluses 18.11.2011 seletuse, milles kinnitab, ette teostas Rema 1000 Viljandi OÜ poolt ainuisikuliselt ehitustöid kaebajale kuuluvas turismikeskuses august kuni september 2011, mille eest esitati kaks arvet: sularaha arve ja panga ülekandega tasumiseks. Tööde teostamise kohta

3-13-1426

koostati vastavad aktid. A. P kinnitusel teostati tööd tellija materjalist (tl 36- 39). 04.01.2012 antud seletuses A P kinnitas, et teostas kõik vaidlusalused tööd. Seletuse kohaselt oli tema Rema 1000 Viljandi OÜ esindusõiguslik isik, kes tegi äriühingu raamatupidamist, esitas maksudeklaratsioonid, allkirjastas dokumendid, vormistas arved, sõlmis lepingud. A. P seletuse kohaselt ei olnud äriühingul ühtegi töötajat ning kellelegi palka ei makstud, äriühingu pangakontsid ei kasutanud ning arvlemine toimus sularahas. Seletuse kohaselt remonditi saunamaja alumist korrust, selleks vajalikud materjalid hankis kaebaja ning tööde eest on tasutud üks arve, teine on teadaolevalt tasumata (tl 51-53). Eelpool käsitletud seletusetes annab A P vastuolulisi selgitusi Rema 1000 Viljandi OÜ poolt arvlemise toimumise kohta: kui äriühing arvles üksnes sularaha arvetega ning äriühingu pangakontosid ei kasutatud (kusjuures juhatuse liige väidetavalt ei teadnudki, kas ja kus pangas äriühingul kontod olid), jääb arusaamatuks äriühingu poolt arve esitamine pangaülekandega tasumiseks. Kui äriühing on väidetavalt tööd teostanud ning need üle andnud, jääb arusaamatuks, millistel põhjustel ei ole Rema 1000 Viljandi OÜ nõudnud tasumata arve maksmist. Taoline käitumine ei ole iseloomulik tavapäraselt toimiva äriühingu majandustegevuses. Tavapäraseks ei saa lugeda ka olukorda, kus isik teeb kaks kuud tööd tasuta (A. P seletuse kohaselt äriühing kellelegi palka ei maksnud). Eelpool esiletoodud vastuolud A. P seletuses tekitavad põhjendatud kahtluse, et tema poolt antud seletused ei kajasta tegelikke tehingu asjaolusid. Arvestades eeltoodut ei ole maksuhalduri hinnang A. P seletustele hinnanguline ega üldistav, vaid tugineb maksumenetluses tuvastatud faktilistele asjaoludele. Oluline on märkida, et asjas ei ole vaidluse all A. P poolt vaidlusaluste tööde tegemine, vaid A. P poolt tööde teostamine Rema 1000 Viljandi OÜ esindajana. Maksuhaldur on jõudnud maksumenetluses seisukohale, et A P teostas tööd kaebaja esindajana. Täiendavaid tõendeid kaebaja oma väidete kinnitamiseks (A. P poolt tööde teostamine Rema 1000 Viljandi OÜ esindajana) maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud ei ole.

Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja maksuotsuses ega vaideotsuses toonud esile ühtegi sisulist asjaolu, mis seaks kahtluse alla 31.08.2011 akti ja arve alusel tööde teostamise Rema 1000 Viljandi OÜ poolt. Maksuhaldur on maksuotsuses jõudnud järeldusele, et kontrollitud ajavahemikul äriühingus Rema 1000 Viljandi OÜ majandustegevust ei toimunud ning arveid vormistati ja arvetel näidatud käibemaks deklareeriti, et anda ostjatele võimalus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, jättes samas tasumisele kuuluva käibemaksu tasumata. Maksuhaldur on järelduse tegemisel tuginenud järgnevale: juhatuse liige A P ei teadnud, kas äriühingul on pangakonto või mitte – seega puudus esindajal ülevaade äriühingu rahaliste vahendite üle; A. P poolt nelja kuu jooksul esitatud käibedeklaratsioonide kohaselt oli äriühingu käive 429 664.09 eurot, kuigi äriühingul ei olnud ühtegi töötajat ning kellelegi

3-13-1426

ei makstud töötasu; äriühingu poolt toimus arvlemine üksnes sularahas, mis arvestades äriühingu käibe suurust viitab maksuhalduri hinnangul majandustegevuse puudumisele; tavapäraselt ei soetata suure maksuvõlaga äriühingut, kuid Rema 1000 Viljandi OÜ maksuvõlg oli soetamisel 52 345.21 eurot; A. P juhatuse liikmeks oleku ajal ei toimunud tasumisele kuuluva käibemaksu tasumist riigieelarvesse, mistõttu kasvas äriühingu maksuvõlg, mille ajatamiseks taotlust ei esitatud; A P tegi tema poolt kirjeldatud tööd kaks kuud tasuta, mis ei ole eluliselt usutav. Hinnates eeltoodud on tegemist maksuhalduri poolt tuvastatud sisuliste asjaoludega ning nende alusel tehtud hinnangutega, millega on kooskõlas maksuhalduri lõppjäreldus selle kohta, et Rema 1000 Viljandi OÜ-l puudus majandustegevus, mistõttu ei saanud nimetatud äriühing vaidlusaluseid töid teostada ning seetõttu on maksuotsuses käsitletud arvete näol tegemist fiktiivsete arvetega, mille alusel ei ole õigust käibemaksu maha arvata. Kuigi kaebaja on maksumenetluses ja kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et vaidlusalused ehitustööd teostati augustis ja septembris 2011, on kaebaja 29.11.2013 kaebuse täpsustuses selgitanud, et kaebajale kuuluvas saunamaja alustati renoveermistöödega 2011 aasta septembris ning need ehitustööd kestsid kuni 2012 aasta jaanuarini (tl 96). Hinnates eeltoodut tekib põhjendatud kahtlus, et vaidlusalused arved ei kajasta tegelikke tehinguid. Kaebaja saaks oma väiteid tõenditega kinnitada, kuid täiendavaid tõendeid tehingute toimumise kohta kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud ei ole.

Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole välja selgitanud kõiki asjas olulisi asjaolusid seoses hilisemalt ostetud ehitusmaterjalidega. Maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud vastuolu teostatud tööde aja ja nende tööde teostamiseks vajalike materjalide hankimise aja vahel. Vaidlusaluste tööde teostamiseks vajalik materjal tuli kokkuleppe kohaselt hankida kaebajal. Kaebaja on maksumenetluses esitanud tõendid tööde teostamise ja üleandmise kohta kahes etapis: 31.08.2011 ja 20.09.2011(tl 55, 57). Samas on kaebaja kajastanud oma raamatupidamises arveid ja tśekke sauna ehitamiseks vajalike materjalide soetamise kohta, mis on väljastatud peale tööde vastuvõtmist. Nimetatud materjalide seos vaidlusaluste töödega on tuvastatud maksuotsuse leheküljel 6 II lõigus (tl 10 pöördel). Kaebaja ei ole asjas esitanud tõendeid selle kohta, et ta ehitas samal ajavahemikul veel mõnda sauna. Kaebaja on maksumenetluses kinnitanud, et kontrollitaval ajavahemikul peale saunamaja ehitamise puhkekompleksis teisi ehitustöid ei teostatud (tl 42). Samuti ei ole kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses selgitanud, mil moel ta kasutas sauna ehitamiseks mõeldud materjale peale vaidlusaluste tööde vastuvõtmist.

3-13-1426

MKS § 150 lg 1 alusel lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Lähtudes HKMS § 59 lg 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei ole kaebaja esitanud usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid vaidlusaluste tehingute toimumise kohta tema poolt kirjeldatud viisil.

Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes viidatud sättest jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja poolt kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Annika Vendik kohtunik