3-14-50086/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50086

Haldusasi R.V.i kaebus Harju maakohtu kohustamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale esindaja (Sirle Kalma) kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 16.01.2014 sai kohus R.V.i kaebuse, millest nähtuvad järgmised asjaolud:

- 08.07.2013 koostas kohtuväline menetleja kaebajale väärteoprotokolli nr AB 1249948 (tl 21). - 29.07.2013 tegi Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitsuse väärteomenetleja Mari-Liis Reidi väärteootsuse nt 2373,13,004220, millega määras kaebajale põhikaristuseks LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Otsuses oli märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 23.11.2013 (tl 11). Samuti oli otsuses selgitus, et otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 24.08.2013.

- 14.08.2013 esitas kaebaja väärteootsuse vaidlustamiseks kaebuse Harju maakohtule.

- 11.10.2013 kohtuistungil kaebaja loobus kaebusest väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 127 lg 3 p

5 alusel. Kohus tegi määruse (tl 13), millega õpetati R.V.i kaitsja esitatud kaebuse kohtulik menetlemine R.V.i poolt kohtuliku arutamise ajal kaebusest loobumise tõttu.

- 25.11.2013 läks kaebaja Liiklusregistri Tallinna büroosse, et saada tagasi juhiluba. Juhiluba kaebajale ei väljastatud põhjendusega, et Riigi Teatajas avaldatud lahendi märke kohaselt on juhtimisõigus peatatud kuni 21.01.2014 (tl 19).

- 26.11.2013 esitas kaebaja avalduse Harju maakohtu kantselei juhatajale, et Riigi Teatajas sedastatud kommentaar ei vasta kohtumääruse resolutsioonile ja palus muuta karistuse lõpptähtajaks 23.11.2013 (tl 14 pöördel -15).

- 29.11.2013 saatis Harju maakohtu kantselei juhataja Kairit Mikkin vastuse, milles teatas, et Riigi Teatajas tehtud kanne on õige (tl 14-15). Kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas oli täidetav alles peale kohtumääruse (kui lõpliku lahendi) jõustumist.

- 02.12.2013 esitas kaebaja kaebuse Harju maakohtu esimehele (tl 16-17) ja 17.12.2013 meeldetuletuse, milles palus teatada, millal kohtu esimees kaebuse lahendab.

- 18.12.2013 saatis Harju maakohtu esimehe abi Ülle Karna vastuse, milles teatas, et kaebus edastati kohtudirektorile (tl 20).

- 31.12.2013 vastas kohtudirektor Rein Talvik, et Riigi Teataja infosüsteemis olev märge, millega R.V.i juhtimisõigus on peatatud kuni 21.01.2014, on korrektne (tl 10).

2. R.V. on esitanud kaebuses halduskohtule järgmised nõuded: Harju maakohtu kohustamiseks tühistada Riigi Teatajas kanne, millest nähtuvalt on kaebaja juhtimisõigus peatatud kuni 22.01.2014 ja kohustada tegema uus kanne, millest nähtuks, et kaebaja juhtimisõigus oli peatatud kuni 23.11.2013 ning tuvastada, et juhiloa tagastamata jätmine kuni 22.01.2014 on õigusvastane. Alternatiivselt taotleb kaebaja tuvastada, et Riigi Teatajas olev kanne, millest nähtuvalt on kaebaja juhtimisõigus peatatud kuni 22.01.2014, on õigusvastane ning tuvastada, et juhiloa tagastamata jätmine kuni 22.01.2014 on õigusvastane.

3. Kaebaja leiab, et haldusorgan oma vale kandega (Riigi Teatajas) piirab kaebaja põhiseaduse §-s

34 sätestatud liikumisvabadust. LKS § 88 lg 2 sätestab, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Väljaspool Eestit on kohustus kanda juhilube kaasas. Kuna kaebajale ei väljastatud juhiluba, riivab see kaebaja liikumisvabadust. Seega on kaebaja põhiõigusi riivatud. HKMS § 37 lg 2 p 4 sätestab, et kaebusega võib taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus). Kaebaja esitab vastava kaebuse halduskohtusse, kui kohus rahuldab käesoleva kaebuse.

Kaebaja on seisukohal, et 11.10.2013 kohtumäärusest ei ole võimalik välja lugeda, et kohus on määrusega peatanud kaebaja juhtimisõiguse kuni 21.01.2014. VTMS § 202 lg 2 sätestab, et esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. Kuna menetlusväline isik loobus kaebusest, siis kohtuvälise menetleja otsus jõustus. Otsus jõustus osas, millega juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algas otsuse jõustumise päevast ja lõppes 23.11.2013. Kuna kohus 11.10.2013 määruses ei muutnud kohtuvälise menetleja otsust, seoses karistuse tähtpäeva pikendamisega, siis tuleb asuda seisukohale, et juhtimisõigus on peatatud kuni 23.11.2013.

Kohtuvälise menetleja otsus on muutmata kujul jõus ja sellest lähtuvalt tuli R.V.i juhtimisõigus taastada alates 24.11.2013. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-43-13 sedastab, et kohtuotsuse resolutiivosa (KrMS §-d 313-314) peab olema selgelt arusaadav ja täidetav. Eksitav on esitada resolutsioonis teavet, mis seaduse kohaselt peab sisalduma kohtuotsuse põhiosas või sissejuhatuses. Käesoleval juhul puudus nii põhiosas, sissejuhatuses kui ka resolutsioonis viide, et kohus muudab kohtuvälise menetleja otsuses väljatoodud karistuse lõpptähtaega.

Riigikohus lahendis nr 3-1-1-60-12 on sedastanud, et kaitsja ja prokurör leiavad põhjendatult sedagi, et 13. jaanuaril 2012 tehtud määrusega muutis ringkonnakohus enda varasema määruse põhija resolutiivosast tulenevaid õiguslikke järelmeid, mille tõttu pikenes võrreldes esialgse lahendiga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise uue taotluse esitamise tähtaeg. Määruse põhistuste pinnalt saab vaieldamatult teha järelduse, et kohus muutis seaduse kohaldamise osas oma varasemat seisukohta, millest tulenevalt peetigi 3. novembri 2011. a määruses muudatuste tegemist vajalikuks.

Eelöeldu tähendab, et kui kohus muudab varemesitatud karistuse tähtaegu, tuleb see määruse resolutiivosas üheselt ja mõistetavalt välja tuua. Kui neid resolutsioonis välja ei tooda, ei ole võimalik seda ka hiljem teha. Sama Riigikohtu lahendis on kohus sedastanud, et määruskaebuses tõdetakse õigustatult, et pärast kohtulahendi kuulutamist ei saa lahendi teinud kohus enam omal algatusel lahendis sisulisi muudatusi teha. Sisuliste järelduste muutmise võimalus on saavutatav üksnes seaduses sätestatud korras, s.t kaebeõiguse realiseerimise teel.

Kaebeõiguse kasutamata jätmisel kohtulahend kehtib. Kohtulahendi täitmisel tuleb lähtuda selle määruse resolutsioonis märgitust. Käesoleval juhul ei ole kaebaja kaebeõigust kasutanud, ning seega on 29.07.2013 kohtuvälise menetleja otsus jõustunud muutmata kujul, ehk juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg on lõppenud 23.11.2013. Lubamatu on kohtukantselei juhataja ja kohtudirektori tegevus, kui kohus oma määruses ei muuda kohtuvälise menetleja otsust, kuid on omavoliliselt riigiteataja infosüsteemis seda teinud. Sellest tulenevalt on kohtuvälise menetleja otsus jõus muutmata kujul, ning R.V.i juhtimisõiguse peatamine lõppes 23.11.2013.

KOHUS LEIAB

4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

5. Kaebuse põhjendustest ja kaebuses esitatud nõuetest ilmneb, et R.V.i lähem eesmärk on, et halduskohus tuvastaks, et kaebajale juhiloa tagastamata jätmine kuni 22.01.2014 oli õigusvastane, tühistaks väidetavalt väära Riigi Teataja kande ja kohustaks Harju maakohut Riigi Teatajas tegema uue kande, millest nähtuks, et kaebaja juhtimisõigus oli peatatud kuni 23.11.2013. Kaebaja lõppeesmärk on aga kahju hüvitamine liikumisvabaduse väidetavalt õigusvastase piiramise eest.

6. Asja materjalidest nähtuvalt Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitsuse väärteomenetleja Mari-Liis Reidi tegi 29.07.2013 väärteootsuse nt 2373,13,004220, millega määras R.V.ile põhikaristuseks LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Otsuses oli märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 23.11.2013. Lisaks oli otsuses selgitus, et otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 24.08.2013. Ehk teisisõnu, kui kaebust ei esitata, siis algab juhtimisõiguse äravõtmise 3kuuline tähtaeg 24.08.2013 ja lõpeb 23.11.2013.

7. VTMS § 199 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Tegelikult 14.08.2013 kaebaja aga esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju maakohtule. Et kaebus oli esitatud tähtaegselt, siis kohtuvälise menetleja otsus antud juhul ei jõustunud ja seda ei saanud täitmisele pöörata. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus alles siis, kui väärteoasjas tehti lõplik lahend, milleks oli Harju maakohtu 11.10.2013 määrus väärteoasjas nr 4-13-5433, millega õpetati R.V.i kaebuse kohtulik menetlemine VTMS § 127 lg-te 3 ja 5 alusel R.V.i poolt kohtuliku arutamise ajal kaebusest loobumise tõttu. Nimetatud määrus jõustus (edasikaebamata) 22.10.2013. Järelikult oli kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas täidetav alles pärast kohtumääruse (kui lõpliku lahendi) jõustumist. Seega algas kolmekuulise karistuse täitmise tähtaeg antud juhul 22.10.2013 ja lõppes 21.01.2014. Järelikult on õige Riigi Teataja kanne, mille kohaselt kaebaja juhtimisõigus oli peatatud kuni 21.01.2014.

8. Kohtuvälise menetleja lahendi täitmise kohta on Riigikohus sedastanud oma seisukohad lahendis nr 3-1-1-5-12: „ Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole VTMS § 74 lg 1 p-s 19 sätestatuga iseenesest vastuolus, kui karistusotsuses on karistatu teavitamise eesmärgil ära märgitud juhtimisõiguse äravõtmise kui lisakaristuse kehtimise alguse ja lõpu aeg. Kuid sellisel juhul peab karistusotsusest selgelt nähtuma, et need tähtajad kehtivad üksnes siis, kui seda otsust ei vaidlustata. Vastasel juhul ei ole otsus üheselt mõistetav, sest selle vaidlustamise korral ei saa karistuse alguse ja lõpu aeg olla selline, nagu otsuses märgitud (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2010. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-6-10 p 8.2). H. Kase väärteoasjas on neid nõudeid järgitud, mistõttu kohtuvälise menetleja otsuses on arusaadavalt selgitatud, et juhtimisõigus on H. Kaselt ära võetud alates 21. septembrist kuni 20. detsembrini 2010 vaid juhul, kui kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale ei esitata ja see otsus 21. septembril 2010 jõustub. /.../ Väärteomenetluse seadustiku § 200 kohaselt on kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil kohustatud täitma kohtuvälise menetleja jõustunud otsust ja määrust ning jõustunud kohtuotsust ja määrust. Sama seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Ka VTMS §-d 202 ja 203 reguleerivad kohtuvälise menetleja jõustunud otsuste ja määruste ning jõustunud kohtuotsuste ja määruste täitmisele pööramist. Viidatud sätted võimaldavad väita, et täitmisele saab pöörata üksnes jõustunud lahendit (erandiks on menetlusalust isikut arestist vabastav kohtuotsus, mis pööratakse VTMS § 203 lg 1 kohaselt viivitamata täitmisele pärast kohtuotsuse lõpposa kuulutamist). /.../ Põhivõi lisakaristusena mõistetud või määratud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 2043 järgi asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks“.

9. Käesoleval juhul on väärteootsuses konkreetselt märgitud, et otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 24.08.2013. Järelikult on tegemist üheselt mõistetava otsusega. Kohus on seisukohal, et väär on kaebaja seisukoht, mille kohaselt kaebaja ei ole kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust kasutanud. Kaebus on esitatud Harju maakohtule 14.08.2013, milles tehtud otsus jõustus 22.10.2013, kuna kaebaja kohtumäärust ei vaidlustanud. Seejuures ei muuda kaebeõiguse kasutamist olematuks kaebaja loobumine kaebusest kohtuliku arutamise ajal. Kaebuse esitamisega maakohtule ettenähtud kaebetähtaja jooksul, ei jõustunud väärteoasjas (29.07.2013) tehtud otsus 24.08.2013. Nimetatud kuupäeval oleks otsus jõustunud juhul, kui kaebaja kaebust maakohtule ei oleks esitanud. Kuna väärteootsus ei jõustunud 24.08.2013, siis ei realiseerunud ka väärteootsuses märgitu, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lõpeb 23.11.2013, sest otsust ei saanud täitmisele pöörata. Asjaoludest nähtuvalt on Harju maakohutu toimingud, seoses Riigi Teatajas kohtuasjas nr 4- 13-5433 22.10.2013 jõustunud lahendi kohta informatsiooni avaldamisel, olnud õiguspärased. Kohtu hinnangul on samuti väär ka kaebaja seisukoht, et maakohus oleks pidanud 11.10.2013 määruses (resolutsioonis) muutma kohtuvälise menetleja otsust, seoses karistuse alguse edasilükkumisega. Kohus on seisukohal, et selleks puudus igasugune õiguslik alus, kuna väärteoasjas karistuse määramise õigus oli kohtuvälise menetleja pädevuses. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et kohtukantselei juhataja ja kohtudirektori on omavoliliselt Riigi Teataja infosüsteemis kohtuvälise menetleja otsust muutnud, märkides, et juhtimisõiguse äravõtmine lõpeb 21.01.2014. Kohus selgitab, et nimetatud märge on Riigi Teatajas avaldatud kande kommentaar, so selgitav märkus (jõustumisele) seoses maakohtule esitatud kaebuse menetlemisega, sellest loobumisega. Selline täiendav/selgitav kommentaar Riigi Teataja kandes ei ole käsitletav väärteootsuse omavolilise muutmisena.

10. VTMS § 202 lg 2 sätestab, et esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. Asjast nähtuvalt on Harju maakohus järginud seaduse sätteid ja lähtudes kehivast seadusandlikust regulatsioonist ning Riigi Teatajas avaldatud kanne on korrektne ja sisaldab õigeid andmeid. Kuna puudub õiguslik alus, mille tõttu oleks tulnud R.

Viitkari juhtimisõigus taastada alates 24.11.2013, siis esitatud kohustamiskaebusega kaebaja ei saavutaks oma eesmärki, kuna esiteks on asjaoludest nähtuvalt Riigi Teataja kanne õige. Teiseks, halduskohus ei saa sekkuda teise kohtu

(maakohtu) menetluses olevate asjade menetlusse ja teha kohustavaid ettekirjutusi kohtu poolt tehtavate toimingute osas, ega ka kohtulahendi sisu (resolutsiooni) osas. Harju maakohtu 11.10.2013 määruse vaidlustamiseks oli ette nähtud tähtaeg. Kaebaja määrust vaidlustanud ei ole. Seega ei ole asjassepuutuv kaebaja analüüs selles kohta, milline peab olema kohtulahendi resolutsioon. Kolmandaks, kaebaja juhtimisõigus on praeguseks juba taastunud ja sellega ka kaebaja õigused taastatud. Järelikult kohustamiskaebuse eesmärki ei oleks kaebajal enam ka sel põhjusel võimalik saavutada.

11. Kaebuses on esitatud tuvastamisnõuded - tuvastada, et juhiloa tagastamata jätmine kuni 22.01.2014 on õigusvastane või alternatiivselt tuvastada, et Riigi Teatajas olev kanne, millest nähtuvalt on kaebaja juhtimisõigus peatatud kuni 22.01.2014, on õigusvastane ning tuvastada, et juhiloa tagastamata jätmine kuni 22.01.2014 on õigusvastane. Kohus selgitab, et HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib isik esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samas võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Antud juhul kaebaja soovibki edaspidi esitada kahju hüvitamise nõude. RVastS § 7 lg 1 kui üldnormi kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega eelpool märgitud sätetest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Kaebuse eelneva analüüsi alusel on kohus jõudnud järeldusele, et ei nähtu asjaolusid, mille tõttu kaebaja juhiloa tagastamata jätmine kuni 22.01.2014 oli õigusvastane või mille tõttu oleks õigusvastane Riigi Teataja kanne ja selles avaldatud kommentaar, et kaebaja juhtimisõiguse äravõtmine lõpeb 21.01.2014. Kaebaja soov esitada hilisemalt kohtule kahjunõue ei ole antud juhul seega vaadeldav tuvastamisnõude põhjendatud huvina, kuna ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused, eelkõige puudub avalik-õigusliku isiku õigusvastane tegevus. Järelikult oleks võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2). Eeltoodud põhjusel ei ole kaebajal põhjendatud huvi ning tuvastamiskaebus samuti ei tagaks kaebuse eesmärgi saavutamist.

12. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebaja ei saavutaks oma eesmärki ühegi kaebuses esitatud nõudega. Et tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, siis kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

13. HKMS § 104 lg 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kaebuse eest on tasutud riigilõivu 15 eurot (tl 18). Et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo kohtunik