3-14-50064/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Tallinna Halduskohus

Villem Lapimaa

7. veebruar 2014. a, Tallinn

3-14-50064

O.B.i kaebus tühistada Eesti Töötukassa 30.12.2013

otsus

nr

7-8.2/13/00258

ning

kohustada

Eesti

Töötukassat uuesti läbi vaatama kaebaja 17.12.2013

taotlus koolituskulude hüvitamiseks

Kaebaja – O.B. Vastustaja – Eesti

Töötukassa

Kaebuse tagastamine

Tagastada O.B.i kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. O.B. sai Eesti Töötukassalt (edaspidi: Töötukassa) 04.12.2013 ettevõtluse alustamise toetuse

(edaspidi: toetus), mille järgselt registreeris kaebaja 12.12.2013 äriühingu Ida-Bussid OÜ

(edaspidi: äriühing). Äriühingu registrijärgseks tegevusalaks on „sõitjate muu kohalik liinivedu“.

Kaebaja kirjeldab äriühingu tegevust kui reisijatevedu Narva ja Sillamäe vahelisel liinil.

2. 17.12.2013 esitas kaebaja Töötukassale ettevõtluse toetamise kulu hüvitamise avalduse (tlk 26).

Kaebaja taotleb toetuse eest asutatud äriühingu individuaalse nõustamise ja koolituskulude

hüvitamist kogusummas 1 109 eurot. Teenuseks on avalduses märgitud äriplaani koostamine.

3. 30.12.2013 kinnituskirjaga otsustas Töötukassa hüvitada kaebajale järelnõustamise kulud

summas 150 eurot. 30.12.2013 otsusega nr 7-8.2/13/00258 (edaspidi: otsus) jättis Töötukassa

koolituskulude hüvitamise osas avalduse rahuldamata. Töötukassa leidis, et äriplaani kirjutami

sega seotud koolituskulud ei ole seotud äriühingu asutamise aluseks olnud äriplaani järgse tege

vusvaldkonnaga. Lisaks on kaebaja eelnevalt läbinud Töötukassa poolt korraldatud ettevõtlus-

koolituse.

4. 09.01.2014 esitas O.B. kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles ta ei nõustu Töötu-

kassa 30.12.2013 otsusega ning palub kohustada Töötukassat uuesti läbi vaatama tema avalduse

äriplaani koostamisega seotud koolituskulude hüvitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Töötukassa annab kaebajale

nõusoleku hüvitada Narva Ärikeskuse poolt korraldatava EAS-le äriplaani koostamise koolituse

kulud kogusummas 959 eurot.

6. Kohtu hinnangul on otsus haldusakt, kuna sellega reguleeritakse siduvalt Töötukassa ja kaebaja

vahelist õigussuhet, mille sisuks on toetust saanud isiku koolituskulude hüvitamine Vabariigi

Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 170 „Tööhõiveprogramm 2012–2013“ (edaspidi määrus) § 11 lg

3 p 1 alusel. Arvestades kaebuse sisu ning võttes aluseks halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 2 lg 4 ls 2 leiab kohus, et kaebusega on hõlmatud ka otsuse tühistamise taotlus, kuivõrd

kaebaja on selgelt väljendanud, et ta ei nõustu otsusega (tlk 4). Vastasel juhul ei oleks

ko-hustamiskaebuse rahuldamine võimalik, kuna kohustamiskaebuse ese oleks kehtiva

haldusaktiga otsustatud.

7. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kae-

buse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2

p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul ei ole

kaebuse eesmärki võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg 2 nimetatud nõudega, kuna kaebaja

nõue on materiaalõiguslikult perspektiivitu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist

keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse

täiendavat analüüsimist.

8. Määruse § 11 lg 1 kohaselt on ettevõtluse toetamise (sh koolituskulude hüvitamise) eesmärgiks

tööturuteenuse toel asutatud äriühingu äriplaani elluviimine ja jätkusuutlikkuse tagamine.

Ettevõtluse toetamine toimub toetust saanud isiku ja Töötukassa vahel sõlmitud kokkuleppe alu-

sel. Määruse § 11 lg-s 3 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks peab Töötukassa olema veendunud, et

läbitav koolitus on seotud toetust saanud isiku poolt loodud ettevõtte äriplaani järgse tegevus-

valdkonnaga. Nimetatud normist tulenevalt ei saa toetust saanud isikul olla õiguspärast ootust, et

talle võimaldatakse tööhõiveprogrammi vahenditest mistahes koolitust, mida toetust saanud isik

soovib. Toetust saanud isik saab kokkuleppe sõlmimist eeldada üksnes siis, kui tema poolt

Töö-tukassale kokkuleppe sõlmimiseks esitatud koolitus on seotud asutatud ettevõtte tegevusalaga

ning isik ei ole varasemalt samasisulist koolitust saanud. Tegevusvaldkonnaga mitte seotud koo-

lituste hüvitamiseks Töötukassal kokkuleppe sõlmimise kohustust tööturuteenuste ja -toetuste

seadusest ning määrusest ei tulene.

9. Töötukassa viitas otsuses, et kaebaja on eelnevalt läbinud ettevõtluskoolituse. Nimetatud koo-

lituse üheks osaks oli ka „äriplaan, äriidee analüüs ja äriplaani koostamine“ (tlk 49 pöördel) ning

koolituse tulemuseks oli muu hulgas iseseisva äriplaani koostamise oskus. Täiendavalt märkis

Töötukassa kaebajale 03.01.2014 saadetud e-kirjas (tlk 37 pöördel), et EAS-i äriplaani koostamise

ja starditoetuste tingimuste nõustamist pakub tasuta Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus, mis on EAS-i

koostööpartner Ida-Virumaal. Seega oleks kohtu hinnangul põhjendamatu ja ebamõistlik, kui

Töötukassa sõlmiks tasuta pakutava teenuse asemel kaebajaga kokkuleppe, mille kohaselt

hüvitatakse kaebajale Narva Ärikeskusest saadud äriplaani koostamise koolituskulu (ja seda veel

ebaharilikult kõrge hinnaga) ning mille hüvitamise järgselt ei ole kaebajal rohkem võimalik mää-

ruse § 11 alusel koolitust saada.

10. Kohtu hinnangul ei ole täiendav äriplaani koostamise koolitus, mis on suunatud EAS-ile taot-

luse esitamiseks, seotud äriühingu äriplaani järgse tegevusvaldkonnaga, milleks on äriregistri

kohaselt „sõitjate muu kohalik liinivedu“. Nagu kohus eespool selgitas, on määruse § 11 lg-le 1

tuginedes võimalik kaebajale koolituskuludena hüvitada reisijate veo teenusega seonduvaid

koo-litusi, mis on vajalikud toetuse aluseks olnud äriplaani ellu viimiseks ja äriplaanis toodud

teenuse jätkusuutlikuks osutamiseks. On selge, et piiratud avalikke ressursse ettevõtluse

toetamiseks tuleb kulutada sihipäraselt ning kui teenust on võimalik saada tasuta, siis ei ole

otstarbekas ega eesmärgipärane sama teenuse eest raha maksta. Seda põhimõtet toetab ka

ettevõtlustoetuse eesmärk, mida määruse seletuskirjas on väljendatud järgmiselt: „Vältimaks

võimalust, et ettevõtlusega tegutsemine lõpeb ja inimene jääb uuesti töötuks väheste oskuste tõttu,

osutatakse talle kahe aasta jooksul teenuseid, mis toetavad ettevõtjana tegutsemist – nõustamist ja

koolitust“.

11. Kohus selgitab täiendavalt, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda

haldus-organil toimingut sooritada, tuleb kaebus toimingu sooritamiseks jätta riigivastutuse

seaduse (edaspidi: RVastS) § 6 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata (RKHKo nr 3-3-1-5-09, p 44).

RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik haldusakti andmist või toimingu sooritamist nõuda, kui avaliku

võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku

õigusi. Toetuse alusel asutatud äriühingu tegevusvalkdonnaga mitte seotud koolituste hüvitamiseks

Töö-tukassal kokkuleppe sõlmimise kohustust ei ole. Soovitav koolitus on ebamõistlikult kõrge

hinnaga, seda saaks mujalt tasuta ja kaebajat on vastavas valdkonnas riigi rahade eest juba koolita-

tud. Töötukassa on otsusega lahendatud kaebaja 17.12.2013 taotluse, seda ei ole jäetud lahenda-

mata. Kohus ei saa kohustada Töötukassat sõlmima kokkulepet ja hüvitama koolituskulusid, mille

kehtiv õigus välistab.

12. Kaebusele ja selle lisadele tuginedes leiab kohus, et Töötukassa on otsuse tegemisel toiminud

kooskõlas kehtivate õigusaktidega, kui jättis kooskõlastamata kaebaja 17.12.2013 taotluse täien-

dava äriplaani koolituskulu hüvitamiseks. Kehtiva õiguse pinnalt ei saa kohustada Töötukassat

määruse § 11 lg-s 3 nimetatud kokkulepet sõlmima ning otsustama koolituskulude hüvitamist

muudel alustel, kui seda näeb ette määruse § 11 lg 1. Kuivõrd Töötukassa on otsuse tegemisel

lähtunud temale antud pädevusest ning kehtivast õigusest, siis leiab kohus, et kaebus on perspek-

tiivitu ning sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa