1-13-846/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-13-846

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2014. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-846 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja

kriminaalhooldusametnik

Sirje Vasemägi Taotlus erakorraline ettekanne E.G kohta Süüdimõistetu E.G

isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 5 alusel pöörata täitmisele E.G-le Tartu Maakohtu 29.01.2013.a otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 5 päeva

(viis) kuud ja 15 (viisteist) vangistust.

Vangistuse kandmiseks tuleb E.G ilmuda 03.03.2014.a kella 10.00-ks Tartu

Vanglasse (Turu 56 Tartu linn). Vangistuse algust arvestatakse tema karistus kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

E. on süüdi t G unnistatud Tartu Maakohtu 29.01.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr

1-13-846 KarS - § 209 lg 2 p 1 § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvati E. kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 3 G 1.03.2012.a,

s.o 1 päev eelvangistust, karistusaja hulka. E. karistuse kandmata osa on 1 aasta ja 29 G

2 (3)

päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi liideti mõistetud karistus E. le G-

31.05.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5452 mõistetud karistusega, mis on 1 aasta 6 kuud ja 7 päeva vangistust ja üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti

E.G-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest maha E. le 31.05.2012.a G-

Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-5452 mõistetud karistuse ärakantud osa, mis on kohtuotsuse tegemise ajaks 7 kuud ja 29 päeva vangistust, ja lõplikuks, alates 29.01.2013.a ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti E. le 1 aasta 1 kuu ja 1 päev vangistust. G-

31.05.2012.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-5452 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel E. le G- lisakaristuseks mõistetud mootorsõiduki juhtumise õiguse äravõtmine 1 aastaks ja 6 kuuks jäeti iseseisvaks täitmiseks. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus jõustus 13.02.2013.a.

Tartu Maakohtu vabastas kohus E.G temale Tartu

02.09.2013.a kohtumäärusega

Maakohtu 29.01.2013.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 aasta. KarS § 78 p 2 järgi määrati, et katseaja algust hakatakse lugema kohtumääruse jõustumisest. E. kohustati katseaja jooksul täitma KarS § 75 lg 1 G

sätestatud kontrollnõudeid (sh elama . KarS § xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrati E. le katseajaks kohustused mitte tarvitada alkoholi ega G-

narkootikume, otsida endale töökoht ja asuda tööle või registreerida tööturuametis hiljemalt 2 nädala jooksul pärast vabanemist ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. E.G määrati katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametni

ku Maie Säraku järelevalve alla. Kohtumäärus jõustus 13.09.2013.a.

Kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi esitas kohtule 23.12.2013.a erakorralise ettekande

E.G kohta, kuna ta ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei hoidu suhtlemast kohtu määratud isikutega. 29.11.2013.a registreerimiskohustuse täitmisel tuvastati hooldusalusel indikaatorvahendiga Mercury №rdic CESN 10200312 alkoholijoove

0,288 mg/l, millega isik ka nõustus. Kriminaalhooldajale teadaolevatel andmetel elab hooldusalusega samal aadressil käesoleval ajal ka kriminaalhooldusel viibiv O.K . Hooldusalune selgitas, et oli eelmisel õhtul joonud pipraviina. Erakorralise ettekande kohaselt teostab alates 07.10.2013.a Raimot E.G kriminaalhooldust Sirje Vasemägi. Hooldusalune on väitnud, et täidab temale määratud lisakohustusi ning tuleb karistuse kandmisega vabaduses probleemideta toime. Kriminaalhoolduse alguses ilmnesid probleemid, kui selgus, et elukoht Tallinnas puudus kuna suhted elukaaslasega olid lõppenud ja seetõttu tuli hooldus ümber määrata Jõgeva talitusse. Samas on isik kohtus selgelt väljendunud, et on motiveeritud vabanema pere säilitamise huvides ja lapse kasvatamise vajadusel. 2013.a oktoobris üüris korteri Tallinnas, millest teavitas kriminaalhooldajat E.G elukaaslane xxxxxxx.

Samuti tõi Jõgeva talitusse E. arstitõendi. Kahel viimasel korral ei ole

G eelnimetatu

registreerimiskohustuse kuupäeva järginud: 11.11.2013.a oli haige ja esitas arstitõendi;

13.12.2013.a helistas ja teavitas, et majakatus lendas ära ja vajab parandamist. Viimasel juhul tekkis kahtlus, et ta on alkoholi tarvitanud. 16.12.2013.a kohtumisel oli hooldusalune selgelt endast väljas, värises silmnähtavalt ja suutis paar sõna paberile panna. Väitis, et kohtumajja tulek tekitab temas hirmu, kuid kriminaalhooldaja kahtleb nimetatud väite tõesuses.

E. on rikkunud temale 02.09.2013.a Tartu Maakohtu kohtumäärusega KarS § 75 lg 2 p G

2, 7 alusel määratud lisakohustusi ning sellest tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik KarS §

76 lg 5 alusel ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks.

Kohus pidas asjas kohtuistungi 15.01.2014.a, kus ilmnes, et vahetult enne kohtumajja jõudmist tekkisid E. krambid. Kohus lükkas kohtuistungi edasi, kuna E.

G G ilmumata ja toimetatud Tartu haiglasse.

3 (3)

Kohus pidas asjas uue kohtuistungi 31.01.2014.a, kus E.G selgitas, et jääknähud tekkisid pipraviinast (u 200 g), mida soovitati võtta nõustamistelefonilt. Varasemalt on katseajal viibinud ning probleeme ei ole olnud. Soovis, et kohus annaks talle võimaluse vabaduses olla. O.K oli tema emal abis, kuid läheb nüüd ravile. Kriminaalhooldajat sellest ei teavitanud. Lisas, et enne kohut alkoholi ei tarvitanud ning alkoholi jääknähud puudusid. Ei osanud öelda, miks elukaaslane väitis alkoholi tarvitamist. Värinad on sees ning tarvitab krambirohtu, kuid mitte alkoholi baasil. Käesolevalt ei käi tööl, kuna läheb enne operatsioonile jalast plaati eemaldama, kuid edaspidi on plaanis tööle minna. Elab tööturahast ning tagavaradest. Kriminaalhooldaja leidis, et selliste rikkumistega pööratakse karistus täitmisele ning jäi esitatud taotluse juurde. Märkis, et inimene, kes tuleb vastuvõtule alkoholi tarvitamise jääknähtudega, tarvitab ka kodus alkoholi. Kriminaalhooldajale teadaolevalt olevat süüdimõistetu tarvitanud alkoholi ka eelmisele istungile eelneval päeval, kuid joovet tuvastatud sellel korral ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et käesolevalt pöörata täitmisele tuleb E.G-le kriminaalasjas nr 1-13-846

mõistetud vangistuse ärakandmata osa. KarS § 76 lg 5 kohasel, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kriminaalhooldaja on nii erakorralises ettekandes kui ka kohtuistungil jäänud seisukoha juurde, et E.G poolt asetleidnud rikkumised, s.o alkoholi

kohtuotsusega määratud kohustuste

tarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikuga, annavad aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud.

Kohus on seisukohal, et E.G on suhtunud hoolimatult temale antud

oma käitumisega võimalusse kanda liitkaristuseks mõistetud vangistust osaliselt vabaduses. Ta on vabastatud enne tähtaega karistuse kandmiselt, kui kohus on leidnud, et süüdimõistetu puhul esinevad nii materiaalsed kui ka formaalsed alused vabastamiseks. Seega on kohus leidnud, et tegemist on isikuga, kelle osas on vangistus täitnud oma eesmärgi ning edasi on võimalik mõjutada teda käitumiskontrolli abil. E. on olnud teadlik kohustuste täitmise kohustuslikkusest ning G

kinnitanud, et probleeme täitmisega ei ole. ei ole E. suutnud täita G Vaatamata sellele

määratud Käesolevalt on tuvastatud alkoholi tarvitamine ühel korral lisakohustusi. ning

hooldusalune on seda ka ise tunnistanud. Lisaks asjaolu, et ta elab koos varasemalt kriminaalkorras karistatud O.K ga - samas elukohas, rikkumine on olnud pidev ja ta ei pidanud vajalikuks kriminaalhooldajat isegi teavitada nimetatud olukorrast isiku , näitab suhtumist pandud kohustustesse. Seega ei ole isik aru saanud lisakohustuste ning üldisemalt ka karistuse eesmärgist.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E.G-le Tartu Maakohtu 29.01.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o päeva vangistust, tuleb pöörata

liit

5 kuud ja 15 täitmisele.

E. palus võimalusel määrata vangistusse kandmise aeg selliselt, et ta saaks eelnevalt G läbida eriarsti poolt määratud uuringud 25.02.2014.a. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja karistuse kandmisele ilmumise ajaks tuleb määrata 03.03.2014.a ning vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § KrMS § 42

76 lg 5 ja 7, 432.

Kohtunik: