1-13-10909/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruaril 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-10909 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi A.E süüdistus KarS § 136 lg 1, § 121 ja § 120 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav A.E

Isikukood: XXX; elukoht: XXX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.06.2013. a kuni 14.06.2014. a. Kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.E KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot.

Süüdi tunnistada A.E KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus

200 päevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot.

Süüdi tunnistada A.E KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus

150 päevamäära, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista A.E-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 285 päevamäära -912 (üheksasada kaksteist) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 6 (kuue) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on A.E kohustatud tasuma igakuiselt 152 (ükssada viiskümmend kaks) eurot.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

CD plaat telefonikõne salvestisega, mis asub kriminaalasja toimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.E-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha

(viissada kolmkümmend kaks) eurot senti ning toimikust koopia tegemise kulu senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (viissada kolmkümmend kaks)

eurot senti tasumisele ositi

(kolm) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on A.E kohustatud tasuma igakuiselt (ükssada seitsekümmend seitse) eurot ja senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui A.E ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

A.E süüdistatakse selles, et tema 27.04.2013 kella 05.45 kuni 06.05 vahelisel ajal võttis Tartu linnas XXX asuvas korteris number XX seadusliku aluseta X.X. lt vabaduse, mis seisnes selles, et kui X.X. oli avaldanud soovi korterist lahkuda, hakkas A.E teda takistama, liikudes esmalt välisukse ning X.X. vahele, misjärel tõmbas A.E korteri välisukse kinni ning lukustas selle. X.X. korduvatele palvetele teda korterist vabastada A.E ei reageerinud kuni politsei saabumiseni, mil ta oli sunnitud pärast politseilt saadud korraldust ukse avama.

Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega pani A.E toime KarS § 136 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse A.E selles, et tema 27.04.2013 kella 05.45 kuni 06.05 vahelisel ajal Tartu linnas XXX asuvas korteris number XX tõukas kätega X.X. , mille tõttu kukkus

X.X. seljaga vastu koridori seina nurka ning sealt edasi põrandale. Tõukamise ning kukkumise tagajärjel tundis X.X. füüsilist valu õlapiirkonnas. Seejärel õnnestus X.X. l püsti tõusta, korteris oleva akna juurde liikuda ning põlvili aknalauale ronida. Sel hetkel haaras

A.E X.X. juustest ning tõmbas ta põrandale põlvili maha. Kukkumise tagajärjel tundis X.X. füüsilist valu. Mõne aja möödudes liikus X.X. aga uuesti korteris oleva akna juurde, kus A.E haaras jälle kinni tema juustest ning tõmbas ta põrandale põlvili maha. Kukkumise tagajärjel tundis X.X. füüsilist valu. Toimepandud tegudega tekitas A.E X.X. ka tervisekahjustused – vasema õlaja õlavarrekontusiooni ning mõlema sääre pindmised vigastused. Teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani A.E toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse A.E selles, et tema 27.04.2013 kella 05.45 kuni 06.05 vahelisel ajal Tartu linnas XXX asuvas korteris number XX ähvardas X.X. tapmisega, öeldes X.X. : „Ma tapan su ära ja matan metsa, kust keegi su laipa ei leia.“ Lisaks ütles A.E X.X. : „Ma löön su pea taburetiga katki.“ Kannatanul oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist, kuna ähvardamise hetkeks oli A.E kasutanud X.X. suhtes füüsilist vägivalda ning lukustanud ta koos endaga korterisse. Tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani A.E toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 136 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 250 päevamäära suurust rahalist karistust.

KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 200 päevamäära suurust rahalist karistust.

KarS §-s 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 150 päevamäära suurust rahalist karistust.

KarS § 64 lõike 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõista liitkaristuseks 285 päevamäära (üks päevamäär on 3,20 eurot) suurune rahaline karistus ehk summas 912 eurot. KarS § 66 lõigete 1 ja 3 kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 6 kuud, s.o 152 eurot kuus.

Tsiviilhagi ei ole esitatud.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.E süüdi tunnistada KarS § 136 lg 1, § 121 ja § 120 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

A.E menetluskuludeks on toimikust koopia tegemise kulu 45 senti ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532 eurot ja 50 senti (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

A.E on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi 3 kuu jooksul. A.E töötasu on tema sõnul ca 800 eurot kuus. Kohus leiab, et A.E-le tuleb anda võimalus tasuda menetluskulusid ositi, kuna tema sissetulekut arvestades käib kõigi menetluskulude ühe korraga tasumine üle jõu. Lisaks menetluskuludele tuleb A.E tasuda rahaline karistus. A.E maksevõimet arvestades tuleb talle anda võimalus tasuda menetluskulud ositi kolme kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik