1-14-944/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-944

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruaril 2014.a Tallinnas

Kriminaalasja number 1-14-944 (13237300154)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo

Tõlk

Kriminaalasi S.B süüdistatuna KarS § § 274 lg 1; KarS § 264 lg 1 p 3 kokkuleppemenetluses

Prokurör Aare Pere

Süüdistatav S.B

Isikukood xxx; elukoht xxx; EV kodakondsusega; põhiharidusega; emakeeleesti keel; töökoht puudub; kriminaalkorras varem karistatud 1 kord:

Tartu Maakohtu 21.07.2010 otsusega süüüdi tunnistatud KarS § 121 ja § 266 lg 2 järgi ning karistatud vangistusega

6 kuud, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Katseaja lõpp 28.01.2012.

Tõkend: kinni peetud 20.06.2013.a.- 20.06.2013.a. Elukohast lahkumise keeld kuni 20.06.2014.a.

Kaitsja

RESOLUTSIOON

1-14-944

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1,

Süüdi tunnistada S.B KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.B KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ning mõista karistuseks 2

(kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista S.B-le liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka S.B eelvangistuses viibitud aeg

20.06.2013, s.o 1 (üks) päev ning lugeda S.B ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada S.B-le mõistetud vangistus 4 (neli) kuud ja 29

(kakskümmend üheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, s.o. kokku üldkasuliku tööga 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) tundi ja määrata selle töö ärategemise tähtajaks

18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada S.B üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o. 18 kuu vältel täitma KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohaselt on S.B käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks,

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkendelukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

1-14-944

Kriminaalmenetluse kulud:

S.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt:

1. II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.

2. Riigi poolt määratud kaitsja töötasu summas 156 (sada viiskümmend kuus ) eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi SEB Pank arvelduskontole nr EE891010220034796011 või Swedbank arvelduskontole nr EE932200221023778606 või Danske Bank arvelduskontole nr EE403300333416110002, viitenumber 2800049777.

Maksekorraldusele märkida selgitus: „süüdistatava eesnimi ja perekonnanimi 1-14-944, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldu sed esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

S.B süüdistatakse selles, et tema 20.06.2013 kella 00:30 ajal Keilas, Põllu 1a maja trepikojas korter 504 juures, ähvardas patrullväljakutsel olnud ja oma ametikohustusi täitnud politseiametnik Aivar №orma’d vägivalla kasutamisega ning tahtlikult lõi teda ühe korra parema jala põlve piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

Sellise tegevusega pani S.B toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

1-14-944

Samuti süüdistatakse S.B selles, et tema 19.06.2013 kella 23:30 ajal korteris aadressil

Põllu 1a-504, Keila, kägistas endale kuuluva küüliku, kes selle tagajärjel suri. Pärast kägistamist viskas S.B küüliku prügikonteinerisse.

Sellise tegevusega pani S.B toime KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. looma suhtes lubamatu teo toimepanemise julmal viisil.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Aare Pere, süüdistatav S.B ja tema kaitsja Gennadi Kull käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe:

KarS § 274 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 5 kuud.

KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 2 kuud.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda, et raskem karistus loetakse kaetuks kergema karistusega ning mõista S.B-le liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.06.2013, s.o 1 päev, mõistes S.B-le karistuseks 4 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ja arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, asendada S.B-le mõistetud vangistus

298 üldkasuliku töö tunniga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb ära teha 18 kuu jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata, et S.B peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KOHTU SEISUKOHT

1-14-944

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub S.B temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik

Julia Vernikova