3-13-1604/53 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1604 Haldusasi I.K.e kaebus Konkurentsiameti 04.04.2013 otsuse nr 7.3- 3/13-003 ja 25.06.2013 vaideotsuse nr 7.3-3/13-008 tühistamise nõudes ning Konkurentsiameti kohustamise nõudes OÜ-le Elektrilevi kaebaja poolt taotletud ettekirjutuse tegemiseks. Menetlusosalised Kaebaja – I.K.; Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Margus Kasepalu, Priit Mändmaa ja Tiiu Siig; Kolmas isik – OÜ Elektrilevi, volitatud esindaja Marelle Esko. Asja läbivaatamise vorm Kohtuistungil 09.12.2013. a. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 06.02.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. 13.04.2010 ja 30.08.2012 esitas I.K. Elektrilevi OÜ-le ja Eesti Energia AS-le avaldused võrguja elektrilepingu sõlmimiseks peakaitsme suurusega 3x25A aadressil xxxxxxx. Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS jätsid I.K.e taotlused rahuldamata.

2. 21.09.2012 esitas I.K. Konkurentsiametile kaebuse Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS-i tegevusele, mis jäeti Konkurentsiameti 04.04.2013 otsusega nr 7.3-3/13-003 rahuldamata.

3. 06.05.2013 esitas I.K. Konkurentsiametile vaide 04.04.2013 otsuse tühistamiseks, mis jäeti Konkurentsiameti 25.06.2013 vaideotsusega nr 7.3-3/13-008 rahuldamata.

4. 26.07.2013 saabus Tallinna Halduskohtule I.K.e kaebus Konkurentsiameti 04.04.2013 otsuse nr 7.3-3/13-003 ja 25.06.2013 vaideotsuse nr 7.3-3/13-008 tühistamise nõudes ning Konkurentsiameti kohustamise nõudes OÜ-le Elektrilevi kaebaja poolt taotletud ettekirjutuse tegemiseks.

Kaebuse sisu

5. Kaebaja märgib, et OÜ Elektrilevi saatis 08.10.2010 kaebajale 10.03.2010 koosoleku protokolli, milles OÜ Elektrilevi kinnitab, et on AÜ Mareka elektrivõrgu valduse saanud ning määratlenud ka kuupäeva, so 31.08.2009, millal see on toimunud. Kaebaja nõustub vastustajaga selles, et kõnesolev protokoll ei ole võrgu valduse üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et kõnesolev protokoll ei tõenda OÜ Elektrilevi poolt antud kinnitust valduse saamise kohta ja AÜ Mareka elektrivõrgu valduse üleandmist. Tegemist ei ole nn ettevõttesisese dokumendiga, millel ei ole õiguslikku tähendust, nagu seda väidab OÜ Elektrilevi. Kaebaja leiab, et OÜ Elektrilevi poolt kaebajale protokolli edastamine on käsitletav OÜ Elektrilevi kinnitusena mh selle kohta, et OÜ Elektrilevi on 15.04.2009 AÜ Mareka elektrivõrgu omandanud ja saanud 31.08.2009 elektrivõrgu valduse.

5.1. Kaebaja on seisukohal, et Keila vald on teinud kõik endast sõltuva, et võimaldada AÜ Mareka elektrivõrgu valduse üleminek OÜ-le Elektrilevi ning elektrivõrgu valdus on Keila valla poolt OÜ-le Elektrilevi üle antud. OÜ-le Elektrilevi on esitatud kõik elektrivõrgu dokumendid ning elektrivõrgu valduse ülevõtmiseks puuduvad igasugused takistused. Samuti ei ole OÜ Elektrilevi esitanud Keila vallale ega teistele isikutele mitte ühtegi nõuet ega pretensiooni asjaolu kohta, mis takistab OÜ-l Elektrilevi AÜ Mareka elektrivõrgu valduse saamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et OÜ Elektrilevi on AÜ Mareka elektrivõrgu valduse saanud.

5.2. Kaebaja leiab alternatiivselt, et asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas OÜ Elektrilevi on Keila vallalt AÜ Mareka elektriliinide valduse vastu võtnud või mitte. Keila vald ei ole võrguettevõtja elektrituruseaduse (ELTS) § 8 lg 1 mõistes ning AÜ Mareka elektrivõrk asub OÜ Elektrilevi teeninduspiirkonnas. Keila vald on antud juhul taganud (ja Elektrilevi OÜ on seda ka kinnitanud), et AÜ Mareka elektrivõrk oleks tegevusloaga võrguettevõtja, so OÜ Elektrilevi, kasutuses. Kaebaja leiab, et ELTS § 64 lg-s 11 sätestatud võrguettevõtja kohustuse tekkimise (tagama võrguteenuse osutamise jätkamise samadel tehnilistel tingimustel) eelduseks on ennekõike asjaolu, et AÜ Mareka elektrivõrk asub OÜ Elektrilevi teeninduspiirkonnas ja mitte see, kas OÜ Elektrilevi on Keila vallaga sõlminud elektrivõrgu üleandmise-vastuvõtmise akti või mitte.

5.3. Kaebaja on esitanud tõendid asjaolu kohta, et kaebajal on õigus liitumispunktis peakaitsme suurusele 3x25A ning kõnesoleva suurusega peakaitse on „Eesti Energiajärelevalve“ poolt kooskõlastatud elektrivarustuse projekti kohaselt kaebaja kinnistule paigaldatud ja „Eesti Energiajärelevalve“ poolt plombeeritud. Ilma vastava nõusolekuta ei oleks „Eesti Energiajärelevalve“ kaebaja kinnistu ehitusprojekti kooskõlastanud ega plombeerinud tarbija peakaitset võimsusega 3x25A. Konkurentsiamet ei ole otsust tehes neid asjaolusid arvesse võtnud.

5.4. Kaebaja ei nõustu Konkurentsiameti seisukohaga selles, et AÜ Mareka üldkoosolekul on pädevus vähendada kaebaja õigust peakaitsme nimivoolu võimsusele. Kaebaja ei ole AÜ-le Mareka andnud volitust sellise otsuse tegemiseks ning kuna otsusega muudetakse sisuliselt kaebaja õigusi ja kohustusi, ei ole sellise otsuse tegemise aluseks ka AÜ Mareka põhikiri.

5.5. Konkurentsiamet on otsust tehes põhjendamatult kitsendanud oma ELTS-st tulenevat pädevust ja kohustusi ning on keeldunud sisuliselt tuvastamast, kas Elektrilevi OÜ-l on takistusi seoses AÜ Mareka elektrivõrgu kasutamisega (so kas valdus on mingil moel takistatud) ning amet on otsuse tegemisel lähtunud pelgalt formaalsest käsitlusest. Konkurentsiameti otsus rikub eeltooduga kaebaja õigusi, sest Konkurentsiamet on otsust tehes jätnud täitmata ELTS-st tulenevad järelevalve teostamise kohustused ja jätnud sellega kaitsmata kaebaja kui tarbija põhiõigused, mistõttu ei saa kaebaja (vaba) elektrituru tingimustes vabalt valida elektrienergiateenuse müüjat ja paketti ning on seetõttu sunnitud elektrienergia eest tasuma kallimat üldteenuse hinda. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

6. Vastustaja kinnitab, et vaidlusaluse elektrivõrgu omandi kuuluvuse küsimuses vaidlus puudub. Samas ei nõustu vastustaja kaebaja väidetega valduse ülemineku küsimustes. 15.04.2009 sõlmisid Keila vald ning kolmas isik lepingu ning omandi üleandmise kokkuleppe seoses senini AÜ Mareka kasutuses oleva elektrivõrguga. Kolmas isik on 08.10.2012 vastustajale teatanud, et lepingu punkti

5.1.1 kohast üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole vormistatud ning seetõttu ei ole AÜ Mareka kasutuses oleva elektrivõrgu valdus kolmandale isikule üle läinud. Sama seisukohta on kinnitanud Keila Vallavalitsus oma 20.12.2012 vastustajale edastatud vastuses. Seega nähtub üheselt, et ei ole realiseerunud lepingus sätestatud eeldused AÜ Mareka kasutuses oleva elektrivõrgu valduse üleminekuks kolmandale isikule. Kuna kaebuse lahendamise menetluses ei esitanud kaebaja, Keila vald ega ka kolmas isik teistsuguseid tõendeid, dokumente või mistahes muid kokkuleppeid, siis ei ole vastustajal võimalik teha muid järeldusi.

6.1. Vastustajal puudub ELTS-st tulenevalt pädevus hinnata Eesti Energia 10.03.2010 koosoleku protokollis olevat informatsiooni ja anda sellele tsiviilõiguslik hinnang. Olukorras, kus pooled on lepingus leppinud kokku asjakohase elektrivõrgu valduse üleandmise korra ja tingimused ning faktiliselt on tõendatud, et vastav olukord ei ole vastavalt lepingule realiseerunud, peavad lepingu osapooled üheskoos deklareerima, et eeltoodule vaatamata on asjakohase elektrivõrgu valdus kolmandale isikule üle antud (seda on tehtud lihtsalt muul viisil, kui lepingus sätestatud). Kui lepingu kumbki osapool seda asjaolu ei kinnita, siis ei ole võimalik taolist järeldust teha ka kaebajal, veel vähem vastustajal pädevuse puudumise tõttu.

6.2. Eelnevat arvestades ei ole AÜ Mareka kasutuses oleva elektrivõrguga liitunud tarbijatele OÜ Elektrilevi näol tegemist võrguettevõtjaga ELTS § 8 lg 1 mõistes. Ehk teisisõnu ei ole kolmas isik kaebajale võrguteenust osutav ettevõtja. Võttes arvesse asjaõigusseaduse (AÕS) §-i 32 ning § 33 lg-t 1, on hetkel AÜ Mareka tema kasutuses oleva elektrivõrgu otsene valdaja ehk isik, kelle tegeliku võimu alla elektrivõrk kuulub. AÜ-le Mareka rakendub käesoleval juhul ELTS § 15 lg 6 p 2, mistõttu kaebajale edastab ja müüb antud hetkel elektrienergiat AÜ Mareka, kelle tegevus on kooskõlas ELTS-i põhimõtete ja sätetega. Kuivõrd kolmas isik ei ole AÜ Mareka kasutuses olevas elektrivõrgus võrguteenust osutav võrguettevõtja, ei rakendu kolmandale isikule ELTS-st tulenevad võrguettevõtja kohustused seoses kaebajaga (sh ELTS § 64). Sellest tulenevalt puudub kolmandal isikul kohustus ja ka õigus kaebajaga võrgulepingu sõlmimiseks.

6.3. Elektrivarustuse projekt ei fikseeri peakaitsme tegelikku võimsust, vaid projekt annab lahenduse kinnistu elektrifitseerimiseks ning juhised elektriseadmete ekspluatatsiooni võtmiseks ja ohutuks kasutamiseks. Elektrivarustuse projekti näol on tegemist dokumendiga, mis väljendab kinnistu sisest elektrivarustuse lahendust ning projektis toodud võimsused väljendavad kinnistusisese elektritaristu võimet edastada elektrienergiat kinnistu siseselt.

6.4. AÜ Mareka kasutuses olev elektrivõrk on liidetud kolmanda isiku võrguga ning nimetatud osapoolte vahel sõlmitud võrguja elektrilepingus on paika pandud AÜ Mareka kasutuses oleva elektrivõrgu liitumispunktis oleva peakaitsme suurus. AÜ Mareka kasutuses oleva elektrivõrgu siseselt on võrgutegevuse korraldamisega toimetanud vastavalt vajadusele ning kooskõlas liikmete soovidega elektrivõrgu valdaja AÜ Mareka. AÜ Mareka 18.08.2012 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtub, et AÜ Mareka üldkoosolek on otsustanud, et kõikide AÜ Mareka kruntide peakaitsme suuruseks jääb 3x16A. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd AÜ Mareka kasutuses olevas võrgus ei olnud enne 18.08.2012 ära määratud elektrivõrguga liitunud tarbimiskohtade peakaitsme suurused ning et elektrivõrgu tegelik valdus kuulub AÜ-le Mareka, on kaebaja kinnistu peakaitsme suuruse määramisel õige lähtuda AÜ Mareka 18.08.2012 toimunud üldkoosoleku otsusest. Lisaks märgib vastustaja, et kui kaebaja ei olnud AÜ Mareka üldkoosoleku otsusega nõus, oleks kaebajal olnud võimalus AÜ Mareka üldkoosoleku otsus tsiviilkohtumenetluses vaidlustada. Samuti on oluline märkida, et mittetulundusühingute puhul võetakse otsused vastu häälteenamuse aluse, mistõttu ei pidanudki kaebaja AÜ-le Mareka taolise otsuse tegemiseks volitust andma, vaid AÜ-l Mareka oli vastav õigus tulenevalt seadusest ja põhikirjast.

6.5. Kuna liitumispunkti paigaldatava peakaitsme suurus pannakse tavaliselt paika võrgulepingus kokkulepitud peakaitsme võimsuse alusel ning antud juhul kaebaja ja AÜ Mareka vahel ei olnud peakaitsme paigaldamise ajal sõlmitud asjakohast lepingut, millest nähtuks peakaitsme suurus, ei ole võimalik peakaitsme võimsuse määramisel tuvastava asjaoluna lähtuda kaebaja kinnistule paigaldatud 3x25A võimsusega peakaitsmest „AП-3MT 25A“. Seetõttu ei ole kaebajal õigus peakaitsme nimivõimsusele 3x25A üksnes tulenevalt vastava nimivõimsusega peakaitsme paigaldamisest liitumispunkti. Lisaks on kaebaja kinnistu elektriprojektis kogu kinnistu arvutuslikuks tarbimisvõimsuseks märgitud 3 kW (maksimaalne koormus), millele vastav vool 3-faasilises juhtmestikus on ligikaudu vaid 4,5A. Seega on ilmselge, et kaebaja kinnistu ei ole algselt ehitatud tarbima suuremat elektrikoormust kui 3 kW ( ≈ 4,5A).

6.6. AÜ Mareka ja kolmanda isiku vahel on 21.04.2004 sõlmitud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr 247030001, mille kohaselt on AÜ Mareka liitumispunktis võrguühenduse läbilaskevõimeks määratud 3x63A. Jagades AÜ Mareka liitumiskilpi paigaldatud peakaitsme suuruse AÜ Mareka poolt elektrienergiaga varustatavate kinnistute arvuga (3x63 /48 = 3x1,3A) jääb igale kinnistule läbilaskevõime suuruseks vaid 3x1,3A. Võttes aga arvesse võrgu tehnoseisundit ning üheaegsustegurit, siis vastavalt kolmanda isiku poolt tellitud ning Empower AS-i poolt läbi viidud ekspertiisile saaks iga kinnistu peakaitsme suuruseks arvutuslikult olla maksimaalselt 3x10A. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kolmanda isiku OÜ Elektrilevi vastulause

7. 15.04.2009 sõlmisid Keila vald ja kolmas isik tasuta võõrandamise lepingu, mille p-st 4 nähtub, et peremehetuks tunnistatud endine AÜ Mareka madalpinge elektrivõrk (0,4kV maakaabelliin pikkusega 965m) kuulub alates lepingu sõlmimisest kolmandale isikule. Lepingu eseme päraldisi ei ole kolmandale isikule üle antud, samuti ei ole ka elektrivõrgu valdust üle antud. Elektrivõrgu otsene valdaja ja kasutaja on AÜ Mareka. ELTS § 15 lg 6 p 2 lubab tegevusloata müüa elektrit mittetulundusühingul, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks. ELTS ei nõua, et võrk, mille kaudu mittetulundusühing oma liikmeid elektriga varustab, peab tingimata olema mittetulundusühingu omandis. Kolmas isik on esitanud AÜ liikmetele võrgu tehnilistele võimalustele vastavad tarbimistingimused, mille täitmise korral saab ülevõtmisprotsessi lõpuni viia. Kolmas isik ei ole võrgu valdust üle võtnud, kuna ei ole kokku lepitud kõigi tarbimiskohtade osas tarbimiskohtade peakaitsmete vastavusse viimises võrgu tehniliste võimalustega.

7.1. Kolmanda isiku 10.03.2010 koosoleku protokolli näol on tegemist ettevõtja sisemise dokumendiga, millel ei ole ettevõttest väljapoole õiguslikku tähendust. AÜ Mareka elektrivõrgu valduse üleminekuks on tarvis vastavalt lepingule lepingupoolte vahel allkirjastada üleandmisevastuvõtmise akt. Nii kolmas isik kui ka Keila Vallavalitsus on selgelt väljendanud, et üleandmisevastuvõtmise akti ei ole lepingu osapoolte vahel allkirjastatud.

7.2. Kaebaja poolt vastustajale esitatud tõenditest ei tulene kaebaja õigust saada pärast võrgu ülevõtmist võrguühendust läbilaskevõimega 3x25A. xxxxxxx elektriprojektis on arvutuslikuks tarbimisvõimsuseks märgitud 3kW, mis on kooskõlas dokumendiga ''Eesti Energiajärelevalve juhendmaterjalid, jagu 14, Eluhoonete elektrivarustus''. Samuti on avalduses tehniliste tingimuste saamiseks märgitud maksimaalseks koormuseks 3kW. Väljastatud elektrivarustuse tehnilistes tingimustes nr 04/16 ei ole märgitud lubatavat peakaitsme nimivoolu ega ka ühefaasilise lühisvoolu suurust. Hoone elektriprojektis on ühel skeemil märgitud peakaitsme suuruseks 20 amprit, teisel 25 amprit.

7.3. ELTS §-s 64 mainitud "samad tehnilised tingimused" 25 ampri peakaitsme nimivoolu osas ei ole tõendatavad ainuüksi ehitise projektis märgitud kaitsme nimivoolust lähtudes. Ehitise elektriosa projektis on elektripaigaldise arvestuslikuks võimsuseks märgitud 3kW, millele vastav vool 3- faasilises juhistikus on ligikaudu vaid 4,5A. Tehnilised tingimused omavad sügavamat sisu, mis tuleneb faktilisest olukorrast võrgu läbilaskevõime osas ja elektriohutuse tagamise vajadusest. Seda ei ole ülevõetavate võrkude varasemad valdajad/omanikud tihtipeale endale teadvustanud, mis väljendub tegelikult kasutatava võimsuse ebakõlas võrgu tehniliste võimalustega. Kolmas isik on esitanud vastustajale fragmendi kõnealuse võrgu projektdokumentatsioonist võrgu arvutusskeemina, millelt on näha erinevate toiteliinide lõpus olevad arvutuslikud lühisvoolud, samuti erinevatele kruntidele lubatavad tarbimisvõimsused. Kui skeemist lähtuda, võib välja lugeda kaebaja krundi lubatavaks tarbimisvõimsuseks 3,2kW, millele vastaks peakaitse mitte üle 6A.

7.4. Kogu AÜ Mareka tarbimise osas olev lubatav peakaitse ei saaks (nominaalina) arvutuslikult ületada 80A. Võrgulepingu kohane faktiline peakaitse ühendusel kolmanda isiku võrguga on 63A. Selliseid lähtekohti kasutades ei saaks igale tarbimiskohale lubatav peakaitsme nimivool keskmiselt ületada 11A. Kolmas isik on mööndusena varasemalt olnud valmis kõigile alltarbijatele lubama 16A peakaitsmeid, millest alltarbijad on ka teadlikud. Kolmandale isikule esitatud tarbijate nimekirjast nähtub ka, et kümmekond tarbimiskohta on kasutusel juba eramutena, olgugi, et võrk on välja ehitatud vaid suvilaid ja nende tarbimise üheaegsust silmas pidades.

7.5. Kolmandale isikule ei ole esitatud elektrivõrgu endise/praeguse valdaja poolseid tehnilisi tingimusi, mis kinnitaksid 25A nimivooluga peakaitsme kasutamise lubatavust mõnes konkreetses tarbimiskohas. Samuti ei ole esitatud muud dokumenti, mis kinnitaks kaitselüliti vastavust tegelikele lühistingimustele ega ka lepingut, milles oleksid senised tehnilised tingimused kokku lepitud. Ka ei ole kolmandale isikule esitatud mistahes lepingut, mis kinnitaks, et kaebaja tarbimiskoha võrguühenduse läbilaskevõime on 3x25A ja et AÜ Mareka on sellist võrguühenduse läbilaskevõimet võimaldanud. Lepingute puudumist on kolmandale isikule kinnitanud AÜ Mareka juhatuse liige.

7.6. Käesoleval hetkel ei ole kolmanda isiku võrk ühendatud kaebaja elektripaigaldisega, vaid kaebaja elektripaigaldis on ühendatud AÜ Mareka valduses oleva võrguga, mille kaudu AÜ Mareka varustab oma liikmeid elektrienergiaga. Kolmas isik ei ole keeldunud ega keeldu võrguja elektrilepingute sõlmimisest. Võrguja elektrilepingu sõlmimise aeg taandub võrgu valduse ülevõtmisele, võrgu tehnilistele võimalustele ja selle ehitamise aegsetele normidele tuginevates lepingu tingimustes kokkuleppimisele. Võrgu tehnilise seisundi ja võrgu läbilaskevõime mittearvestamine ei ole vastuvõetav elektriohutuse mõttes ja võib suuremas plaanis seada ohtu ka tarbijate varustuskindluse. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

8. AÜ-d Mareka tuleb lugeda elektrivõrgu valdajaks AÕS tähenduses ning kaebaja suhtes võrguettevõtjaks ELTS tähenduses, mistõttu ei saa kaebuse esitaja nõuda võrguja elektrilepingu sõlmimist OÜ-lt Elektrilevi kaebaja poolt kirjeldatud tingimustel. Ühtegi tõendit, millest nähtuks AÜ Mareka elektrivõrgu valduse üleminek OÜ-le Elektrilevi, asjas esitatud ei ole. Kaebaja vastavasisulist väidet ei toeta ka ükski faktiline asjaolu. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et 15.04.2009 tasuta võõrandamise lepingu (I kd tl 39- 40) p 4 alusel läks AÜ Mareka elektrivõrgu omand üle OÜ-le Jaotusvõrk (praegune OÜ Elektrilevi) lepingu sõlmimise hetkest.

Elektrivõrgu valduse kohta leppisid pooled lepingu p-s 5 kokku, et lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid antakse omandajale üle üleandmis-vastuvõtmise aktiga hiljemalt 15.10.2009. Lepingu pooled – OÜ Elektrilevi ning Keila vald – on asja materjalidest nähtuvalt kinnitanud, et sellist akti ei ole kunagi sõlmitud (Keila valla 19.12.2012 kiri, I kd tl 44). Lepingu p 6.1 pani tarbijate ülevõtmise sõltuvusse valduse üleandmisest. Asjas puuduvad igasugused tõendid ka sellest, et OÜ Elektrilevi oleks elektrivõrgu valduse faktiliselt üle võtnud – OÜ Elektrilevi võrguga töid teostanud ei ole, AÜ Mareka liikmed maksavad elektri eest aiandusühistule ning aiandusühistul on elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping sõlmitud AS-iga Eesti Energia (I kd tl 35-36).

AÕS § 32 ja § 33 lg 1 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle ning valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Eelnevast nähtuvalt on valdus fakti küsimus, see kas on asja üle või ei ole. Nii ei oma asjas tähendust ka Eesti Energia 10.03.2010 tööprotokollis (I kd tl 50) kirjapandu, mille kohaselt on AÜ Mareka võrgu valdus üle võetud 31.08.2009. Ükski muu asjas kogutud tõend eelnevat ei kinnita ning ilmselt peitubki tõde selles, et koosolekul osalenud insenerid ei pruukinud orienteeruda õiguslikus terminoloogias ega teha vahet valdusel ja omandil.

Tegemist on Eesti Energia töödokumendiga, millel puudub igasugune õiguslik tähendus ettevõtte-välistele isikutele ning sellest ei saa tuletada kellegi subjektiivseid õigusi ega kohustusi. Kaebaja on oma nõude rajanud ELTS § 64 lg-le 11, mille kohaselt peab võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. ELTS § 8 lg 1 kohaselt on võrguettevõtja elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.

Võrguteenused on sätestatud ELTS § 65 lg-s

1. Et OÜ Elektrilevi ei osuta praegu ega ole ka kunagi varem osutanud kaebuse esitajale võrguteenust ELTS § 65 lg 1 tähenduses, ei saa teda seoses kaebajaga käsitleda võrguettevõtjana, kelle suhtes saaks kaebaja esitada nõude, tuginedes ELTS § 64 lg-le 11. Võrguettevõtjaks kaebaja suhtes tuleb pidada vastavalt ELTS § 15 lg 6 p-le 2 (elektriettevõtjatele esitatavad nõuded, nõuded tegutsemisvormile ja kapitalile) AÜ-d Mareka kui mittetulundusühingut, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks. Ainuüksi eeltoodud põhjendustel tuleks kaebus rahuldamata jätta, kuivõrd Konkurentsiameti otsused on vastavalt olnud õiguspärased ning kaebaja nõudel OÜ Elektrilevi vastu puudub õiguslik alus. Hoolimata eeltoodust peab kohus menetlusökonoomia seisukohast vajalikuks anda hinnang kaebaja nõude põhjendatusele ka juhul, kui OÜ-d Elektrilevi saaks pidada võrguettevõtjaks kaebuse esitaja suhtes.

9. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud tõendeid oma väite kinnituseks, et tal on ELTS § 64 lg 11 tähenduses õigus nõuda liitumis-, võrguja elektrilepingute sõlmimist peakaitsme suurusega liitumispunktis 3x25A. Nagu juba eelnevalt tsiteeritud, sätestab ELTS § 64 lg 11, et võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, peab jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet.

Kaebaja on tähelepanelikult lugenud sätte esimest poolt, milles seadus paneb võrguettevõtjale kohustuse jätkata tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, kuid jätnud tähelepanuta sätte lõpu: arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. Esiteks ei ole asjas ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kaebajal oleks kunagi kas AÜ-ga Mareka või kellegi teisega sõlmitud leping, mille kohaselt oleks kaebajal õigus tarbida elektrit võimsusega 3x25A. Seda õigust ei saa tuletada üksnes faktist, et peakaitse sellist võimsust võimaldab.

Et kaebajal puudub leping elektrienergia ostmiseks, ei ole võimalik ka tõendada, mis on see „sama tehniline tingimus“, millel võrguteenuse osutamine peab jätkuma. Asjas kogutud tõendid kogumis viitavad pigem sellele, et kaebaja poolt nõutav 3x25A peakaitsme suurus ei saanud olla selline tehniline tingimus, mida ehitise projektdokumentatsioon elektrienergia arvestusliku tarbimisvõimsusena ette nägi. Kaebaja on seisukohal, et tarbimiskoha peakaitsme suuruseks on 3x25A tulenevalt 26.11.1984 „Eesti Energiajärelevalve“ Harju rajooniosakonna juhataja J.

Koidumaa kinnitatud aianduskooperatiivi „Mareka“ krundi nr xx elektrivarustuse projektist (I kd tl 20-30), mille elektriskeemi (I kd tl 30 pöördel) kohaselt kuulub tarbimiskoha elektrikilpi paigaldamisele 3x25A võimsusega peakaitse „AП- 3MT 25A“ ning vastava peakaitsme paigaldamisest ja plombeerimisest tarbimiskoha elektrikilpi „Eesti Energiajärelevalve“ poolt. Tegelikkuses nähtub xxxxxx aiamajale taotletud avaldusest elektrivarustuse tehniliste tingimuste saamiseks (I kd tl 24), et tarbimiskoha maksimaalseks koormuseks taotleti 3 kW aiamaja alaliseks varustamiseks ning vastavalt sellele on ka elektriprojektis arvutuslikuks tarbimisvõimsuseks märgitud 3 kW (I kd tl 21 pöördel).

Aiamaja arvutuslikuks tarbimisvõimsuseks märgitud 3 kW on kooskõlas aiamaja ehitamise ajal kehtinud dokumendiga ''Eesti Energiajärelevalve juhendmaterjalid, jagu 14, eluhoonete elektrivarustus'', lk 11 tabel 2 (I kd tl 122-124). Juhendi lk 119 ja 120 p 3.5 kohaselt ei tohi peakaitsmetena kasutatavate kaitselülitite, peakaitsmealuste ja elektrienergia arvestite nimivoolud olla väiksemad tabelis toodud väärtusest. Aiamajadel ja suvilatel on 3-faasilise sisestuse korral tabelis selleks väärtuseks 16A. Tsiteeritud punkti märkusena on kirjas, et toodud nõue kasutada valduse elektriskeemis küllaldase amperaažiga aparatuuri põhineb perspektiivseil kaalutlusil.

Nii tuleb järeldada, et olemasoleva elektrivõrgu võimalustega ning tolleaegsete normdokumentidega on kooskõlas elektriprojektis märgitud arvutuslik tarbimisvõimsus 3kW ning tehniliste tingimuste saamise avalduses märgitud maksimaalne koormus 3 kW, millele vastav vool 3-faasilises juhistikus on 4,5A. Hoone elektriprojektis märgitud peakaitsme suurus väljendab hoone elektripaigaldise valmisolekut suurema võimsusega

elektritarvikute kasutusele võtmiseks, kuid ei oma seost konkreetse elektrivõrgu tehniliste võimalustega ega lepinguga kokkulepitud elektrivõimsusega. Elektrivarustuse projekt ei fikseeri peakaitsme tegelikku võimsust – see peab tulenema lepingust ning olema vastavuses võrgu tehnoseisundi ja läbilaskevõimega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole AÜ Mareka sõlminud oma liikmetega võrgulepinguid ning seega ei ole AÜ Mareka elektrivõrgus tarbijate konkreetseid peakaitsme suuruseid lepingu alusel määratletud. OÜ Elektrilevi on kohtule esitanud AÜ Mareka madalpingevõrgu arvutusskeemi (I kd tl 125), millelt on näha erinevatele kruntidele lubatavad tarbimisvõimsused.

Kaebajale kuulub kinnistu nr 16, mille lubatavaks tarbimisvõimsuseks on skeemi kohaselt 3,2 kW, millele vastaks peakaitse suurusega mitte üle 6A. Eelnevale lisaks on esitatud 18.07.2011 Empower AS mõõtelabori poolt teostatud kaitseseadmete rakendusaja kontrolli mõõteprotokoll (I kd tl 126), millele tuginedes tehtud järgmised arvutused (I kd tl 127) näitavad, et AÜ Mareka peakaitsmed saaksid olla maksimaalselt 10A tarbija kohta. OÜ Elektrilevi on vaatamata sellele pakkunud tarbijatele vastu tulles peakaitsmete lubatud nimivooludeks kuni 16A, kuigi vastavad arvutused seda ei toeta.

Kolmanda isiku selgituste kohaselt on sellise kompromissi puhul veel võimalik võrku ümber ehitamata elektriohutuse tagamiseks paigaldada sektsioneerivad kaitseseadmed või alajaamas oleva toiteliini kaitseks kasutada tavapärasest keerukamat kaitseaparatuuri. 16A-st suuremate peakaitsmete suuremate nimivoolude võimaldamiseks on aga vajalikud mahukad tööd võrgu ümberehitamiseks, mida OÜ Elektrilevi ei ole kohustatud kandma. Nagu kohus eelnevalt märkis, peab võrguettevõtja ELTS § 64 lg 11 kohaselt võrguteenuse osutamise jätkamisel arvestama ka võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet.

Kohtu hinnangul on asjas kogutud materjalidega veenvalt tõendatud, et kaebajal ei ole õigust nõuda võrguja elektrilepingute sõlmimist OÜ-lt Elektrilevi peakaitsme võimsusega üle 16A – kaebajal pole sellist õigust kunagi olnudki ning suurema võimsuse tagamine kaebajale kehtiva võrgu tehnoseisundi ja läbilaskevõime juures seaks ohtu elektriohutuse ja varustuskindluse. OÜ Elektrilevi ei ole keeldunud võrguja elektrilepingute sõlmimisest, kaebaja nõue on olnud õigusliku aluseta ning tõendamata. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited.

Lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks.

10. Kõike ülaltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub – kaevatud Konkurentsiameti haldusaktid on õiguspärased. Mis puudutab menetlusosaliste väiteid seonduvalt AÜ Mareka üldkoosolekul 18.08.2012 otsustatuga, siis selles osas ei pea kohus vajalikuks hinnangu andmist, kuivõrd AÜ Mareka üldkoosolekul otsustatul puudub kaebuse lahendamise seisukohast oluline tähendus.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd vastustaja ja kolmas isik ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt, jäävad ka vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik