3-13-2483/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2483 Haldusasi OÜ Hagrea kaebus Rapla Vallavolikogu 30.08.2012 otsuse nr 33 tühistamise nõudes ning Rapla Vallavolikogu kohustamise nõudes kõrvaldama 30.08.2012 otsuse õigusvastased tagajärjed. RESOLUTSIOON

1. Võtta kaebus menetlusse.

2. Määrata vastustajaks Rapla vald.

3. Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg Rapla Vallavolikogu 30.08.2012 otsuse nr 33 tühistamise nõudes ning Rapla Vallavolikogu kohustamise nõudes kõrvaldama 30.08.2012 otsuse õigusvastased tagajärjed.

4. Lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu.

5. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse p-de 3 ja 4 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 27.12.2013 saabus kohtule OÜ Hagrea kaebus Rapla Vallavolikogu 30.08.2012 otsuse nr 33 tühistamise nõudes ning Rapla Vallavolikogu kohustamise nõudes kõrvaldama 30.08.2012 otsuse õigusvastased tagajärjed.

2. 06.01.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning palus täpsustada kaebuse nõudeid. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib esitada Rapla Vallavolikogu 30.08.2012 otsuse tühistamise nõude, siis tuleb tal kaebuses täpsustada ka selle nõude esitamise tähtaegsust.

3. 07.01.2014 saabus kohtule kaebaja vastus, milles ta märkis, et soovib esitada 30.08.2012 otsuse tühistamise nõude. Kaebuse tähtaegsuse osas märkis kaebaja, et Rapla Vallavalitsus toimetas vaidlustatud otsuse kaebaja volitatud esindajale kätte 05.12.2013, mistõttu on kaebus esitatud tähtaegselt, so 27.12.2013.

3.1. Alternatiivselt esitab kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja märgib, et Rapla Vallavolikogu 06.11.2013 vastusest ega otsusest endast ei nähtu, kas ning kui jah, siis mil viisil ning millal Rapla Vallavalitsus otsuse enne 05.12.2013 kaebajale teatavaks on teinud. Kaebaja on seisukohal, et kuna otsus puudutab tema põhiseadusest tulenevat omandiõigust, siis on Rapla Vallavolikogul otsuse teatavaks tegemisel intensiivsem ja ulatuslikum teavitamiskohustus ning otsuse avalikult teatavaks tegemisest ei piisa. Kaebaja ei olnud tema õigusi rikkuvast haldusaktist teadlik enne selle saamist 05.12.2013.

4. 27.01.2014 kohtunõudega palus kohus Rapla Vallavolikogul teatada, millisel viisil on nende 30.08.2012 otsus nr 33 avalikult teatavaks tehtud ning kas otsus on edastatud ka kaebajale.

5. 03.02.2014 saabus Rapla valla taotlus menetluse lõpetamiseks, kuna kaebus on esitatud pärast selleks ettenähtud tähtaega. Rapla vald märgib, et 31.08.2012 saadeti vaidlustatud otsus kaebajale ja avaldati Rapla Vallavalitsuse dokumendihaldustarkvaras AMPHORA ning 14.09.2012 Rapla valla lehes „Rapla Teataja“. Kaebajale 31.08.2012 saadetud tähtkiri tagastati Eesti Posti poolt vastustajale 19.09.2012. Vastustajale pole teatatud kaebaja esindajast.

5.1. Vastustaja märgib, et väljastusteatega tähtkirja puhul juriidilisele isikule piisab dokumendi teatavakstegemiseks väljastusteate postkasti jätmisest. Sel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks mõistliku aja möödumisest väljastusteate mõjusfääri (nt postkasti) toimetamisest alates. Juriidiline isik peab ise hoolitsema selle eest, et tema poolt teatavaks tehtud aadressil või registrijärgsel aadressil oleks organiseeritud kirjade õigeaegne kättesaamine. Kui kaebaja oleks oma registrijärgsel aadressil korraldanud posti vastuvõtmise nõutava hoolsusega, võinuks tänane kaebaja poolt meelevaldselt püstitatud kaebus olla olemata.

Kohus leiab

6. Kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses ning tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg-st 1 kuulub kaebus kohtualluvuse järgi läbivaatamisele Tallinna Halduskohtus. Kaebuselt on tasutud riigilõiv ning kaebus vastab formaalselt HKMS §-des 35-39 sätestatud nõuetele. Seega tuleb kaebus HKMS § 120 lg 2 kohaselt menetlusse võtta ning HKMS § 122 alusel teostada eelmenetluse toimingud.

7. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib kohtule esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest keeldumise teatavakstegemisest arvestades. Vastustaja poolt kohtule edastatud tõenditest nähtub, et asjas vaidlustatud otsus on kaebajale postiga edastatud 31.08.2012 (dokumendihaldustarkvara AMPHORA väljavõte). Eesti Posti kodulehelt nähtuvalt on kaebajale üritatud saadetist kätte toimetada 03.09.2012. Ebaõnnestumise põhjuseks on märgitud, et saaja ei olnud kättesaadav ning kiri on hoiule jäetud ja teade on saajale edastatud. Väljavõttest nähtub, et 20.09.2012 on kiri tagastatud saatjale.

Juriidilisele isikule haldusaktide kättetoimetamise kohta on Riigikohus oma 20.05.2003 lahendis nr 3-3-1-37-03 p-s 13 märkinud järgmist: „Arvestada tuleb aga ka seda, et põhjuseks, mis takistas antud juhul haldusaktist õigeaegset teadasaamist, oli kaebuse esitaja hooletus asjaajamise korraldamisel oma registrijärgsel aadressil. Selline äriühingu hooletus ei saa ka hea haldustava valguses tekitada linnavalitsusele kohustust asuda uurima, kas äriühing sai teated kätte või mitte. Selliselt säästaks äriühing tema tegevuseks vajalikud asjaajamiskulud avalike vahendite arvelt. Kaebuse esitaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Seega pidi kaebuse esitaja andma endale aru riskist, et registrijärgsele asukohale võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Taolise riski võtmine välistab kaebuse esitaja käitumise heas usus.“ Selles lahendis leidis Riigikohus, et haldusakt tuleb lugeda teatavaks tehtuks hetkest, mil äriühingust kaebajale jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. Lisaks on Riigikohus ka oma järgnevates lahendites korduvalt viidanud, et juriidilistel isikutel lasub range kohustus oma registrijärgsel aadressil hoolitseda posti vastuvõtmise eest. Jättes selle korraldamata, võtab juriidiline isik sellega endale riski, et teatud olulised teated ei jõua temani. Nii näiteks on Riigikohus oma 03.03.2004 määruses nr 3-3-1-10-04 selgitanud: „Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele.“

8. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et käesoleval juhul hakkas kaebetähtaeg Rapla Vallavolikogu 30.08.2012 otsuse nr 33 vaidlustamiseks kulgema 03.09.2012, mil jäeti kaebaja registrijärgsele aadressile teade tähtkirja saabumise kohta. Seega tulnuks kohtule kaebus esitada hiljemalt 03.10.2012. Kuivõrd kaebus esitati 27.12.2013, on see esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes.

9. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks eeskätt isikust sõltumatuid asjaolusid. Nagu kohus eelnevalt viitas, on Riigikohus asunud kindlale seisukohale, et äriühingu registrijärgsel aadressil peab olema posti vastuvõtmine korraldatud. Käesoleval juhul ei ole kaebaja olnud piisavalt hoolas posti vastusvõtmise korraldamisega ning sellega võttis kaebaja endale riski, et olulised teated, sh valla haldusaktid, ei jõua õigel ajal temani. Kui kaebaja tõepoolest määras endale kontaktisikud, kes pidid korraldama äriühingu tegevust, siis pidanuks olema korraldatud ka posti vastuvõtmine äriühingu registrijärgsel aadressil. Täiendavalt märgib kohus, et arvestades, et vastustaja on kaebaja juhatuse liikmeid teavitanud läbi saatkonna peremehetu ehitise hõivamise menetluse algatamisest, pidanuks kaebaja hoolitsema selle eest, et võimalikud valla haldusaktid võetakse äriühingu registrijärgselt aadressilt vastu või teavitama vastustajat, millisele aadressile tuleks haldusaktid edastada. Käesoleval juhul on kaebaja olnud ise ilmselgelt hooletu posti vastuvõtmise korraldamisega. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses märkinud ega tõendanud selliste temast sõltumatute asjaolude esinemist, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Vastustaja on kaevatava haldusakti teinud kaebajale teatavaks korrektselt.

10. Eelnevalt toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb sellekohane taotlus jätta rahuldamata.

11. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb käesoleva asja menetluse lõpetada HKMS § 152 lg 1 ja §

124 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik