1-10-15582/22 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15582 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. jaanuari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Roland Jürjevitš, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 14. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Roland Jürjevitši määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

1. Roland Jürjevitš tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17.12.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9, 10 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel määrati talle liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 aastat 9 kuud 5 päeva alates 11.06.2010. Karistusaeg lõppeb 16.03.2016.

2. Viru Maakohtu 14.01.2014 määrusega jäeti R. Jürjevitš tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.

Kohtumääruse põhjendused

3. Maakohus asus seisukohale, et R. Jürjevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud.

3.1 Kohus märkis, et tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja kes on katseajal toime pannud uue kuriteo. Elektroonilise valvega seotud piirangud ja isiku suhtes kehtestatavad katseaja nõuded ei ole kohtu hinnangul piisavad R. Jürjevitši suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik.

3.2 Kohus leidis, et käesoleval juhul tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, sh et tegemist oli esimese astme kuriteoga. Kinnipeetav kannab karistust röövimise eest raskendavatel asjaoludel. Toimepandud vägivaldse kuriteo asjaolud on vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kinnipeetava kriminaalset minevikku arvestades ei ole tema tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud.

3.3 Eeltoodu põhjal ei pidanud kohus võimalikuks R. Jürjevitši tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi märkis kohus, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada. R. Jürjevitši puhul selliseid asjaolusid ei esine.

MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

4. Kohtumääruse peale esitas kaebuse R. Jürjevitš, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.

4.1 Oma kaebuses toob kinnipeetav välja asjaolud, mis muudavad tema elu tulevikus. Nimelt saaks ta elama asuda XXX sse Metodisti Kiriku pastor A.S. juurde. Seal oleks tal kindel tugi pastori perekonna poolt. Nad oleksid temale pere eest, keda tal varasemalt ei olnud. Tema eluviis ja mõttelaad muutuksid ainult elades kristliku perekonna keskel, kelle prioriteediks on usk Jumalasse ja seaduskuulekas eluviis. Ta on ise avaldanud ka soovi teha vabatahtlikuna tööd Sillamäe kirikus pastor M.T. i juures, kes oleks samuti talle toeks uue elu alustamisel. Eelnevad korrad ta vabanes keskkonda, kus teda ümbritsesid kriminaalse taustaga isikud ning see oli ka põhjus miks tema käekäik varem ei muutunud. Vabanemine kristlikku keskkonda oleks ainus reaalne väljapääs eemaldumaks kuritegelikult teelt. Elektroonilise valve kohaldamine oleks tema puhul tõhus ja efektiivne ning tooks suurema tulemuse.

4.2 R. Jürjevitš lisab, et praegusel hetkel kannab ta karistust Viru Vangla avavangla osakonnas, käib aktiivselt kirikus, töötab väljaspool vanglat tootmistöölisena ligi 50 km kaugusel vanglast ja seda ilma järelevalveta. Ka käib ta linnas kuni 4 korda kuus.

4.3 Lisaks eeltoodule peab R. Jürjevitš positiivseks ja märgib, et kannatanute ees on ta juba eeluurimisel vabandanud ja kirjalikult andeks palunud. Alkoholiga seonduvalt ei tarvita kinnipeetav seda enda sõnul juba 8 aastat tervislikel põhjustel, kuna põeb c-hepatiiti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohtadega ja leiab samuti, et R. Jürjevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

6. Kolleegium märgib, et kuivõrd süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsustus, siis tuleb selle langetamisel hinnata iga ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab KarS § 76 lg 3 muuhulgas kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist.

7. R. Jürjevitši varasemat elukäiku hinnates selgub, et teda on kriminaalkorras kokku karistatud kuuel korral. Käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime, olles ennetähtaegselt vabastatud talle eelnevas kriminaalasjas mõistetud karistuse kandmiselt. Uueks süüteoks oli raske varavastane kuritegu, mis seisnes röövimises, mille käigus süüdimõistetu kägistas 70-aastast kannatanut, peksis teda korduvalt rusikatega näkku ja vastu pead ning muuhulgas lõi vastu pead metallist täägitaolise esemega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tulenevalt toimepandud julma kuriteo tehioludest ja varasemast korduvast karistatusest ei saa aktsepteerida kinnipeetava vabastamist rohkem kui kaks aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu. Antud ajahetkeks ära kantud karistus ei ole proportsionaalne toime pandud kuriteo raskusega. R. Jürjevitši vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samuti tuleb rõhutada, et varasemad karistused ja ka käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavale positiivset mõju avaldanud ning kuritegude toimepanemise korduvus ning iseloom viitavad kinnipeetava ohtlikkusele ka tänasel päeval. Seega, kuigi R. Jürjevitši pingutusi vangistuses käitumises õiguskuulekusele tuleb tunnustada, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine sellele vaatamata käesolevalt veel põhjendatud.

8. R. Jürjevitši määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kinnipeetava kinnitused vabanemisest jumalakartlike ja seaduskuulekate inimeste juurde, vabandamine kannatanute ees ega kinnitused alkoholi tarvitamise välistatusest. Toodud argumendid ei veena ringkonnakohut R. Jürjevitši ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise võimalikkuses ja otstarbekuses. Kinnipeetavat ja teda vabaduses ees ootavaid elamistingimusi positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles seda, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, ta on toime pannud raske I astme kuriteo, teinud seda julmalt ja tal on kandmata veel väga suur osa mõistetud karistusest.

9. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Paavo Randma