1-13-11238/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-11238

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi S.A süüdistus

KarS § 424 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav S.A

Eluvõi asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 13-l korral, nendest 3 kehtivat Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Määratud korras advokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.A KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kuud vangistust. (neli)

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.A ei pane 1 aasta 8 kuu (ühe) (kaheksa)

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et S.A on kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

Määrata S.A katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 . (neljaks) kuuks

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 22. veebruaril 2014.a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3 alusel mõista S.A-lt välja menetluskulu järgmiselt:

• sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;

• määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. Ülejäänud osas jätta nii sundraha kui ka kaitsjatasu riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et S.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606

(Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri

2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus:

S.A süüdistatakse selles, et tema 26.10.2013.a. kella 01.00 paiku juhtis Tartus

Turu 6 asuva tankla taga parklas mootorsõidukit Chrysler Voyager reg.nr. XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,76 mg/l, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuded, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sama seaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani S.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel S.A-le osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses kokku 72 eurot (tl 13; 20, 24-26) Asitõendite ja salvestiste loetelu ning andmed nende asukoha kohta: puuduvad.

Karistus: Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus:

Süüdi tunnistada S.A KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 määrata, et tingimisi jäetakse 4.kuud vangistust S.A suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.A ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on S.A kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine neljaks (4) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.A süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus on seisukohal, et kokkuleppega saab nõustuda karistust puudutavas osas vaid seetõttu, et isik pani sõidukit alkoholijoobes juhtides toime ka avarii. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel oluliseks, et isik nõustus KarS § 75 lg 2 p 2 kajastatud lisakohustusega ning käesoleval juhul saab seda käsitleda kui eripreventiivset meedet.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Kuivõrd kriminaalasi jäi kiirmenetluses lahendamata prokuratuuri seisukohtadest tulenevatel asjaoludel, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista vaid pool sundrahast, so 266.25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 108 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud riigi kanda, sest need on tekkinud süüdimõistetust mitteolenevatel põhjustel. Arvestades S.A sissetuleku suurust peab kohus põhjendatuks anda talle võimaus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik