3-13-1988/12 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1988 Haldusasi Tallinna linna kaebus direktiivide ülevõtmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetlustoimingud Taotluste lahendamine, menetlusviisi määramine, kohtuotsuse aja teatavakstegemine. Resolutsioon

1. Jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata.

2. Lugeda kaebus tähtaegseks. Jätta vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks tähtaja ületamise tõttu rahuldamata.

3. Kuulutada menetlus kinniseks. 4. Lahendada asi kirjalikus menetluses. Määrata menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 31.03.2014.

5. Teha otsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 29.04.2014 kell 16.00.

6. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse (punkt 2), peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik:

1. 28.11.2006 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi: käibemaksudirektiiv). 16.12.2008 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (edaspidi: aktsiisidirektiiv).

17.12.2009 määrusega nr 45 „Müügimaks Tallinnas“ (edaspidi: Müügimaksu määrus) kehtestas Tallinna Linnavolikogu Tallinna linnas müügimaksu lähtudes kohalike maksude seaduse §-s 8 sätestatust. Müügimaksu määrus jõustus 01.01.2010 ning seda rakendati alates

01.06.2010 kuni 31.12.2011, mil jõustus kohalike maksude seaduse (KoMS) muudatus, millega müügimaks kaotati kohalike maksude loetelust.

2. Mitmed äriühingud esitasid Tallinna Ettevõtlusametile taotluse enamtasutud müügimaksu tagastamiseks. Taotlused (esimene neist esitati 22.09.2010) jäeti haldusorgani poolt rahuldamata. 19.10.2011 tegi Tallinna Halduskohus ühe äriühingu kaebuse alusel kohtuotsuse (haldusasi nr 3-10-3008), millega tühistas Tallinna Ettevõtlusameti keelduvad otsused ning tegi Tallinna Ettevõtlusametile ettekirjutuse tagastusnõuete taotluste uueks läbivaatamiseks.

Kaebaja on seisukohal, et kui Tallinna Halduskohtu 19.10.2011 kohtuotsus jõustub, peab Tallinna linn tagastama äriühingule tasutud müügimaksu koos intressiga. Sama kohustus on ka teiste tähtaegselt nõude esitanud äriühingute suhtes, kelle kaebuste menetlus on peatatud või kes on tähtaegselt nõude esitanud haldusorganile.

Haldusasjas nr 3-10-3008 esitas Tallinna Ringkonnakohus 15.10.2013 Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse taotluse ja peatas menetluse.

3. 23.09.2013 esitas Tallinna linn kaebuse Eesti Vabariigi poolt eelmärgitud direktiivide ülevõtmata jätmise tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks. 25.09.2013 võttis halduskohus kaebuse menetlusse ja küsis vastustajalt vastuse.

Menetlusosaliste taotlused ja seisukohad:

4. Tallinna linn taotleb menetluse kinniseks kuulutamist; menetluse peatamist; kaebuse läbivaatamisel kohtuistungi korraldamist. Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt.

4.1. Kaebaja arvates on käesolevas asjas kaebuse lahendamiseks vajalik vastata küsimusele, kelle ülesanne oli tagada, et kohalike maksude seadus ja seeläbi müügimaksu määrus ning müügimaks oleksid kooskõlas aktsiisija käibemaksudirektiiviga.

Kaebaja leiab, et Tallinna linna kohustus oli tagada, et müügimaks vastaks kohalike maksude seadusele, millele see vastas kuni 31.12.2011. Eesti Vabariigi kohustus oli tagada, et kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud kohalikud maksud oleksid vastavuses Euroopa Liidu (EL) õigusaktidega ehk tagada aktsiisija käibemaksudirektiivi õigeaegne ülevõtmine Eesti õiguskorda. Kohaliku omavalitsuse (KOV) rikutud subjektiivseks õiguseks on omandiõigus - Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32. KOV oli õigustatud tuginema kehtivale kohalike maksude seadusele ning kui riik on jätnud selle direktiividega kooskõlla viimata ja selle tõttu nõutakse müügimaks tagasi Tallinna linnalt, on kaebajale tekkinud kahju. Samuti on rikutud KOV õigust seaduse alusel maksude kehtestamiseks ja oma tulubaasi kujundamiseks (PS § 157). Tallinna linnal on põhjendatud alus eeldada endale kahju tekkimist, kuna müügimaksu tagastamise taotlused on esitatud ning nendest tekib kohustus müügimaksu tagastamiseks.

4.2. Kaebaja taotleb menetluse peatamist kuni müügimaksu tagastamise kohtuasjades lahendite jõustumiseni, kuivõrd tekkinud kahju suurus selgub nendes asjades tehtud lahenditest.

4.3. Kaebaja taotleb menetluse kinniseks kuulutamist, kuna asja materjalid sisaldavad äriühingute konfidentsiaalseid andmeid.

4.4. Kaebus on tähtaegne HKMS § 46 lg-st 4 lähtuvalt. Kaebuse tähtaega tuleb arvestada alates hetkest kui Tallinna linn pidi mõistma, et talle on Eesti Vabariigi poolt direktiivi ülevõtmata jätmisega kahju tekitatud. Tallinna linnale selgus see hetkest, kui esitati müügimaksu tagastamise taotlused (esimene neist 22.09.2010).

5. Vastustaja (Rahandusministeerium) leiab, et kaebus on esitatud ennatlikult, kuna enne müügimaksu tagastamise asjades kohtulahendite jõustumist ei ole kaebajale väidetavat kahju tekkinud. Ka lahendite jõustumise korral ei teki kahju hüvitamise nõuet, kuna kaebaja peab alusetult saadu tagastama. Kahju võib teoreetiliselt väljenduda intressina, kuid sellise kahju on kaebaja endale ise tekitanud. Vastustaja teavitas Tallinna linna 19.05.2010 kirjaga nr 5-1/5823 sellest, et Tallinna linnas kehtestatud müügimaks ei ole kooskõlas aktsiisidirektiiviga ning kaebajal oli võimalik vältida intressikahju tekkimist. Kui lähtuda kaebuse esitaja seisukohast, et tähtaega tuleb arvestada hetkest kui kaebaja pidi aru saama kahju tekkimisest, siis möödus kolmeaastane kaebuse esitamise tähtaeg 19.05.2013. Vastustaja teavitas 19.05.2013 kaebajat sellest, et müügimaks ei ole kooskõlas direktiividega. Kaebus ei saa rahuldada, kuna kaebaja on endale ise kahju tekitanud.

Vastustaja taotleb kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

Kui kohus leiab, et kaebust tuleb menetleda, siis ei ole vastustajalt vastuväiteid menetluse peatamise ja kinniseks kuulutamise osas.

Kohtu põhjendused:

6. Menetluse peatamise taotlus.

Kohus möönab, et juhul, kui Tallinna Linnavolikogu määrusega kehtestatud müügimaks vastab direktiividele, siis müügimaksu tagastamise nõuetel alust ei ole ning kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust müügimaksu tagastada. Sellisel juhul oleks alusetu ka käesolev kaebus, kuna kaebajale ei oleks tekkinud tema poolt väidetavat kahju. Juhul, kui müügimaks ei vastanud direktiividele, selgub kahju suurus taotluste haldusorgani poolt uuesti läbivaatamisel, mitte kohtulahendi jõustumisel, millega kohustatakse müügimaksu tagastamise taotlusi uuesti läbi vaatama. Siiski ei oleks haldusorganil, kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt, enam võimalik jätta taotlust rahuldamata põhjusel, et müügimaksu nõudmine oli õiguspärane. Kaebaja on esitanud kaebuse olukorras, kus tal on põhjendatud eeldus, et kahju on tekkinud. Kaebaja poolt väidetava kahju tegelik tekkimine ja suurus selguvad teistes menetlustes.

Kohus leiab, et sellele vaatamata tuleb jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata. HKMS § 95 lg 1 ja lg 4 teine lause annavad kohtule menetluse peatamisel kaalutlusõiguse.

Kohus nõustub kaebajaga, et käesolevas asjas kaebuse lahendamiseks on vajalik vastata küsimusele, kelle ülesanne oli tagada, et müügimaksu määrus ja selle alusel võetud müügimaks oleksid kooskõlas aktsiisija käibemaksudirektiiviga.

Vastus sellele küsimusele tuleneb PS täiendamise seaduse (PSTS) §-st 2. PSTS § 2 sätestab, et Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Kahjunõude saab rahuldada kõigi kahju hüvitamise nõude eelduste täidetuse korral. Kahju hüvitamise nõude eelduste tuvastamise järjekord ei ole kusagil siduvalt fikseeritud. Kui kohus tuvastab kasvõi ühe eelduse puudumise, ei ole vaja analüüsida teiste eelduste täidetust ning kahjunõue jääb rahuldamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik asi lahendada sisuliselt teiste menetluste tulemust ootamata, kuna kohus saab anda hinnangu, kas kohalikul omavalitsusel oli kohustus õigusakti (müügimaksu määruse) andmisel lähtuda käibemaksuja aktsiisidirektiivist. Ehk kui eeldada kahju tekkimist (müügimaksu ebaseaduslikku võtmist), siis hinnata, kas riik sai üldse olla kahju põhjustajaks.

Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2013 määruses haldusasjas nr 3-10-3008 tehakse järgmised järeldused: - Müügimaksu tasumine tulenes müügimaksu määrusest ning KoMS andis kohalikule omavalitsusele üksnes volituse müügimaksu kehtestamiseks; - KoMS § 8 ei olnud vastuolus aktsiisidirektiivi art 1 p-ga 2. Tallinna Ringkonnakohtu määrus on jõustunud. Aktsiisidirektiiv omab Euroopa Kohtu praktika kohaselt vahetut õigusmõju. Isegi kui lähtuda sellest, et eelviidatud ringkonnakohtu lahend ei ole jõustunud kohtuotsus, on käesoleva kaebuse lahendamine ikkagi võimalik. Käesoleva kaebuse lahendamiseks tuleb vastata, milline on PSTS § 2 õiguslik mõju (vt selle kohta PS kommentaarid, lk 782 p 8, lk 784, p 15-16) ning kas säte kehtib Tallinna linna suhtes. Kohus leiab, eelnevast tulenevalt, et kaebus on perspektiivitu ning selle kohta otsuse tegemiseks ei pea ootama ära eelotsuse taotluse lahendamist Euroopa Kohtus ning seejärel ringkonnakohtus ja halduskohtus teistes haldusasjades lahendite jõustumist. HKMS § 121 lg 2 p 1 võimaldab tagastada kaebeõiguse puudumisel kaebuse tuginedes üksnes kaebaja esitatud faktiväidetele. Seega tagastada (peale menetlusse võtmist läbi vaatamata jätta) Tallinna linna kaebust ei saa.

Kohus jätab menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Menetluse peatamata jätmise määrusele edasi kaevata ei saa.

7. Kaebuse tähtaegsus.

Kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendab kohus eelmenetluses peale teiste menetlusosaliste arvamuse saamist (HKMS § 124 lg 1). HKMS § 46 lg 4 sätestab hüvitamiskaebuse esitamise tähtajaks kolm aastat arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust.

Kui lähtuda kaebuse esitamise eelduseks olevast kaebaja seisukohast, et kahju on tekkinud (mida saaks hinnata asja sisulisel läbivaatamisel), siis on põhjendatud kaebaja seisukoht, et kaebuse esitamise tähtaega tuleb lugeda kahjust teadasaamise hetkest. Kahjust teadasaamise hetkeks ei saa pidada Rahandusministeeriumi 19.05.2010 kirja nr 5- 1/5823 kättesaamist. KOV-le ei saa tekkida müügimaksu tagastamise kohustust Rahandusministeeriumi kirja alusel. Võimalikust kahjust teadasaamise hetkeks tuleb lugeda müügimaksu tagastamise nõude kohalikule omavalitsusele esitamise päev (esimene nõue esitati 22.09.2010). Väidetav kahju saab KOV-le tekkida üksnes siis kui maksumaksja esitab ebaseaduslikult võetud maksu tagastamise nõude. Need, kes nõuet tähtaegselt ei esitanud, tasutud müügimaksu tagasi ei saa. KOV sai nõude esitamisel teada võimalikust raha tagastamise kohustusest. KOV ise ei väida, et riigi poolt kahju tekitamine ilmnes nende jaoks hiljem. Seega ei ole alust kaebust tähtaja ületamise tõttu läbivaatamata jätta.

Vastustaja on esitanud taotluse HKMS § 124 lg 2 alusel kaebuse tagastamiseks. Kohus selgitab, et kui kaebus on menetlusse võetud (tähtaja küsimuse saab kohus lahendada eelmenetluses), siis saab kohus menetluse viidatud sätte alusel lõpetada. HKMS § 124 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline on taotlenud kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Määrusele saab HKMS § 124 lg-st 4 tulenevalt edasi kaevata.

8. Menetlusviisi valik.

Kaebaja peab vajalikuks istungi korraldamist. Kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning: 1) kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses või 2) menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused (HKMS § 131 lg 1). Kohus on seisukohal, et asja läbivaatamine on võimalik kirjalikus menetluses, kuna lahendamiseks vajalikud asjaolud on võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning vaidlus on õigusküsimustes.

Kohus määrab asja kirjalikku menetlusse.

HKMS § 132 lg 1 alusel määrab kohus tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja. HKMS § 132 lg 2 kohaselt tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus menetlusosalistele teatavaks ning selles tuleb märkida ka asja lahendav kohtukoosseis. Lähtudes HKMS § 11 lg-st 1 lahendab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt.

9. Kaebaja taotleb menetluse kinniseks kuulutamist menetluses mitteosalevate äriühingute ärija maksusaladuse kaitseks. Vastustaja on taotlusega nõus. Kuna kohtul ei ole võimalik küsida menetluses mitteosalevate isikute seisukohta menetluse kinniseks kuulutamiseks käesolevas asjas, lähtub kohus sellest, et nad on taotlenud menetluste kinniseks kuulutamist nende kaebustes teistes haldusasjades, kus on esitatud nende ärija maksusaladust puudutavad andmed. Kohus on nende taotlused rahuldanud. Kohus rahuldab Tallinna linna taotluse ja kuulutab menetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1, TsMS § 38 lg 1 p 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann Kohtunik