4-13-5153/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.veebruar 2014.a. Rapla, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-5153 Kohtunik Indrek Saar Väärteoasi

M.H kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Janek Akkatuse 29.juuli 2013. aasta otsusele M.H süüdistuses liiklusseaduse §

227 lg 4 järgi

Menetlusalune isik

M.H

(sünd. xxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx xx, xxxxx xxxxx, xxxxxx, sodari.soderlund@gmail.com). Kohtuväline menetleja

Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Janek Akkatus (Rapla politseijaoskond, asukoht Savi 2 79514 Rapla).

Kohaldatud menetlussätted

Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 3, 133, 135 lg 2 ja 4,

155 lg 1 p 1 ja lg 2 ja 156

RESOLUTSIOON

Jätta M.H kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Janek Akkatuse 29.juuli 2013. aasta otsusele liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata.

Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioon tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast.

Kaebuse sisu

Kaevatava otsuse kohaselt ületas M.H 29.juulil 2013.a kella 10:35 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 75. kilomeetril mootorratast Suzuki GSV 1300 R registreerimismärgiga CS 795 juhtides sel teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h vähemalt 75 km/h võrra. Kohtuväline menetleja on karistanud M.H

Liiklusseaduse § 272 lg. 4 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks (5) kuuks.

M.H tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb, kuid palub mitte ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna ta vajab seda töö tõttu. Protokolli allkirjastamisel ei olnud ta teadlik sellest, et tekstis nimetati tegu tahtlikuks, kuna seda ei tõlgitud inglise ega soome keelde. Menetlusalune isik töötab metallitööstuses erinevatel objektidel ja peab iga päev kandma kaasas väga raskeid tööriistu ning materjale, mida ei ole võimalik transportida ühistranspordis. Ta peab tööle sõitma umbes 60 kilomeetri kaugusele. Menetlusalusel isikul ei ole võimalik kasutada ühistransporti, kuna tööajad on ebaregulaarsed ja ta elab maakohas, kus on harv asustus. Seepärast taotleb M.H kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja palub jätta see rahuldamata, kuna lubatust 75 km/h suurema kiirusega sõitmine on raske liiklusalane rikkumine, millega seadis M.H ohtu nii enda kui ka kaasreisija. Menetlusalusele isikule tõlgiti tema ütlused talle arusaadavasse keelde, mille kohta ta andis omakäelise kinnituse. M.H sai aru süüdistusest ja sellest, mida talle seoses väärteomenetlusega räägiti. Kuna menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis puudub otsesõnu tema tunnistus selle kohta, kas tegu on tahtlik või mitte, ei saadud seda talle ka tõlkida. Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Liiklusseadus sätestab sõiduki juhile kohustused, mida ta peab täitma. M.H tunnistas ülekuulamisel, et ta tegi möödasõitu ja ei jälginud oma sõiduki kiirust. Juhile peab olema aga teada, ükskõik millises riigis ei ole sõidukiirus piiramatu ja oma tegevust liikluses tuleb kontrollida.

Kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et kiiruse ületamine ei olnud tahtlik. Kuna lubatud sõidukiirust ületati mitte vähem kui 75 km/h, siis pidi M.H aru saama, et ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust oluliselt. Et tegu oli tahtlik, on märgitud otsuses ja ülekuulamisel ei olnud võimalik seda M.H-le tõlkida. Mootorrattal sõitjad on liikluses vähem kaitstud, kuna mootorratast on üldises liiklusvoolus väikeste mõõtmete poolest raskem märgata ja suure kiiruse tõttu veelgi raskem. Nii on mootorrattal suurem oht sattuda traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetusse. Samuti on mootorratast raskem juhtida, kui mootorrattal on kaks inimest ja sõidetakse lubatust oluliselt kiiremini.

Karistuse määramisel on arvestatud kergendava asjaoluna, et M.H tunnistas oma süüd ja tal ei ole kehtivaid karistusi. Kohtuväline menetleja leiab, karistue määr on õiglane. See on maksimaalsest võimalikust karistusest alla ühe kolmandiku. M.H väidab, et ta vajab juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmisega, kuid ei täpsusta, kas see on vajalik ka Eesti Vabariigis või ainult Soomes. Samuti puuduvad tõendid tema tööülesannete kohta. Juhtimisõiguse äravõtmine kehtib ainult Eesti Vabariigis. Väärteomenetluse seadustiku § 204-2 kohaselt saab Euroopa Liidu liikmesriigilt nõuda ainult rahatrahvi otsuse täitmist.

Kohtu seisukoht

Mõlemad kohtumenetluse pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja kohus peab võimalikuks lahendada asi Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg. 1 kohaselt ilma kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Süüks arvatud väärteo koosseis on M.H käitumises tõendatud ja puuduvad asjaolud, mis välistaksid süü ja õigusvastasuse. Kohapeal kohtuvälisele menetlejale antud ütlustes on M.H kiiruse mõõtmise tulemusega nõustunud ja kahetsenud. (t.l. 3) Kiirusemõõte seadme kasutamise protokolli (t.l. 4 ) kohaselt oli M.H poolt juhitud mootorratta kiirus 171 km/h ja mõõtmise tulemuseks jäi kiiruse ületamine 75 km/h. Nõustuda ei saa kaebuses esitatud väitega, et kohapeal koostatud protokoll jäi osaliselt tõlkimata ja

M.H ei saanud aru, et teda süüdistatakse kiiruse tahtlikus ületamises. Ülekuulamise protokollil on M.H poolt kirjutatud märge, et protokoll on talle arusaadav. Kohus leiab, et kui ka M.H ei saanud kohapeal väärteoprotokollist ja enda ülekuulamise protokollist täies mahus aru ja ei teadnud, et teda süüdistatakse kiiruse tahtlikus ületamises, siis seda ei saa lugeda menetlusnormi niisuguseks rikkumiseks, mis peaks tooma kaasa otsuse tühistamise. Kiiruse ületamine kaevatavas otsuses märgitud ulatuses on tahtlik tegevus ja M.H pidi aru saama kinnipidamise põhjusest ja tema suhtes läbi viidud toimingute sisust.

Arutatava väärteo eest on ette nähtud karistuseks arest, rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut s.o.

1200 eurot või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kahekümne neljaks (24) kuuks.

Kohuväline menetleja on arvestanud kergendavate asjaoludega ja pidanud võimalikuks määrata karistus alla poole võimalikust suurimast määrast. Karistuse määra ja liigi valikul tuleb arvestada süüteo ohtlikkust ja isiku süü suurust. Süüdlase tööalased ja elulised vajadused ei saa karistuse liigi valikut määrata. Vajadus töö pärast mootorsõidukit juhtida pidi olema M.H-le kogu aeg teada ja olulisel määral sõidukiirust ületades pidi ta arvestama ka võimaliku karistusega. Asjas ei ole vaidlust, et M.H põhjustas ilmse ohu nii endale kui ka teistele liiklejatele ja tema süü ei saa olla vähene. Seepärast tuleb juhtimisõigusest ilmajätmine lugeda rahatrahvist otstarbekamaks karistuseks ja kohus ei pea karistuse kergendamist või rahatrahvi määramist võimalikuks.

Indrek Saar Kohtunik