3-13-70140/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70140 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus T.V.T.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks.

Menetlusosalised

Taotluste esitaja – Politseija Piirivalveameti Kodakondsus-ja Migratsiooniosakond, volitatud esindaja Leen Eenpalu; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – T.

V. T.

Kohtuistungi toimumise aeg 05.02.2014

Resolutsioon

Pikendada T. V. T.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.04.2014 .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti (PPA) Kodakondsus-ja Migratsiooniosakond (KMO) esitas 29.01.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse T. (perekonnanimi) V. T. (eesnimed) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks.

Taotluse kohaselt teatas Saatse kohalik elanik 23.11.2013 kell 10:55 Lõuna prefektuuri, et tema juurde x tn, x alevik on tulnud kolm asiaadi välimusega temale tundmatut isikut. Kontrollimisel selgus, et üks isik nimetas ennast T. V. T. (sündinud xx.xx.xxxx, Vietnami kodanik, elukoht

Vietnam). Temaga koos olid veel kaks Vietnamist pärit isikut, kes nimetasid ennast C. N. V.´iks (sündinud xx.xx.xxxx) ning T. L. N.iks (sündinud xx.xx.xxxx). Isikutel puudusid dokumendid. Kuna neid kahtlustati Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ebaseaduslikus ületamises, siis peeti nad kell 11:17 kinni ja toimetati selgituste võtmiseks Värska kordonisse. Asjaolude kontrollimisel selgus, et Vene Föderatsiooni kodanik D. D. (sündinud xx.xx.xxxx), kes on kinni peetud 23.11.2013 kell 01.13 Verhulitsa bussipeatuses, oli V.T.Tran´i ja temaga koos olnud kahe isiku edasi toimetajaks Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

Grupis oli olnud 4 Vietnami kodanikku, kuid üks kodanik oli suundunud tagasi Vene Föderatsiooni, mida kinnitab ka valvekaamera. D. D.´i suhtes algatati menetlus karistusseadustiku § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustel (välismaalase ebaseaduslik toimetamine üle Eesti Vabariigi riigipiiri, kui see on toime pandud grupi poolt) ning 24.11.2013 toimunud kohtuistungil otsustas Võru Maakohus võtta kodanik D.D.’i kuni kuueks kuuks vahi alla. Vietnami kodanik T. V. T. ja temaga koos olnud kaks Vietnami kodanikku olid D.D.´i kohtumenetlusel tunnistajateks ebaseadusliku riigipiiri ületamise osas.

Kuna T. V. T.’il puudus Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, pidasid PPA ametnikud ta 23.11.2013.a kell 11:17 Värska alevikus kinni ning 24.11.2013 vormistati talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kuna isikul puudusid kehtivad reisidokumendid, ta saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning teda ei olnud võimalik koheselt kodakondsusjärgsesse riiki või Venemaa Föderatsiooni tagasi saata, andis Tartu Halduskohus 25.11.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-2389 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 alusel PPA-le loa T.

V. T. paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 04.12.2013 toimus migratsioonijärelevalve büroo ametniku ning T. V. T. vahel vestlus, kus isik selgitas, et ta saabus Venemaale käesoleval aastal turismiviisa alusel ning novembrini töötas ebaseaduslikult Moskvas ehitusel. Isikul Eestis sugulasi ei ole ning ta on vallaline. T. V. T. otsustas Venemaalt lahkuda, kuna vanemate sõnul arreteeritakse Venemaal vietnamlasi ning vanemad soovitasid tal sõita Saksamaale oma vanema venna juurde, kes väidetavalt elab seal seaduslikel alustel.

Reisi korraldamisega tegelesid T. V. T. vanemad. T. V. T. selgitati, et ta viibib Eestis seadusliku aluseta ning kuulub siit väljasaatmisele. Selle peale teatas T. V.T., et ta ei soovi Vietnamisse tagasi pöörduda, kuna seal otsib politsei teda taga opositsioonilise tegevuse eest. T.V. T. avaldas soovi taotleda Eestis varjupaika. 04.12.2013 esitas T.V.T. varjupaigataotluse. Pärast seda langes tema kinnipidamise alus ära ning isik vabastati VSS § 24 lg 3 alusel viivitamatult kinnipidamiskeskusest. Tema kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil peatus kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg-le 4. 04.12.2013 kl 13.30 peeti T.V.T. kinni VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel, kuna PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik esitas varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

T.V.T. ütluste kohaselt ei põgenenud ta Vietnamist ohu tõttu elule, vaid tööpuuduse tõttu. Seega olid põhjused riigist lahkumiseks majanduslikud, mitte poliitilised. Isik ei soovinud Eestis varjupaika taotleda, vaid soovis läbi Eesti ebaseaduslikult jõuda Saksamaale vanema venna juurde. Vastavalt VRKS §-le 14 tuleb varjupaigataotlus PPA-le esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Seda nõuet täidetud ei ole. Kui PPA ei oleks T.V.T. kinni pidanud, jätkanuks ta oma teekonda Saksamaale. Seetõttu leiab PPA, et varjupaigataotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 05.12.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-70140 andis Tallinna Halduskohus PPA-le loa paigutada T.V.T.

VRKS § 361 lg 2 p5 alusel kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamisaluste äralangemiseni. 11.12.2013 võeti T.V.T. vietnami keele tõlgi vahendusel vastu vormikohane varjupaigataotlus. 20.01.2014 viidi T.V.T. vietnami keele tõlgi vahendusel läbi varjupaigaküsitlus, mille käigus isik avaldas, et lahkus Venemaalt pärast aasta seal töötamist sooviga edasi liikuda Saksamaale eesmärgiga seal töötada ja taotleda varjupaika. Soov oli jõuda Euroopa Liitu ning esimene valik oleks olnud Saksamaa. Isik selgitas, et kuna Euroopa Liitu Vietnamist otse on võimatu saada ja Venemaale on kergemini võimalik siseneda, siis lahkus ta Vietnamist Venemaale.

Varjupaika otsustas ta paluda alles siis, kui sai teada, et Eesti asub Euroopa Liidus. Seega kinnitab isikuga läbiviidud varjupaigaküsitlus Tallinna Halduskohtu 05.12.2013 määruses nr 3-13-70140 toodud järeldusi, et on põhjendatud alus arvata, et T.V.T. on esitatud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks ning lisaks sellele on alust arvata, et isik võib enne varjupaigamenetluse lõppu põgeneda. 2013 on Vietnami kodanikud esitanud 24 varjupaigataotlust. 24 hulgas on olnud 20 sellist vietnamlast, kes on ise oma taotlused tagasi võtnud või ei sisaldanud nende taotlused rahvusvahelise kaitse andmise asjaolusid.

Ülejäänud 4 isiku taotlused on olnud sellised, mis on sisuliselt läbi vaadatud, kuid nende taotlusi ei ole rahuldatud. Seega on kõik 24 taotlust tagasi lükatud või lõppenud taotluse tagasivõtmisega. Käesoleva ajani on kinnipidamiskeskusest vabastatud kokku 3 varjupaika taotlenud vietnamlast. 2013 vabastati üks ja 2012 kaks alaealist. 2013 vabastatud isik lahkus Illukalt juunis 2013 ning tema asukoht on siiani teadmata. 2012 vabastatud isikud lahkusid samuti ning nende kohta tuli juulis 2012 Saksamaalt tagasivõtmispalve, mille Eesti rahuldas.

Isikuid ei ole veel Eestisse saadetud. Tulenevalt eeltoodust leiab PPA, et T.V.T. suhtes ei ole võimalik tulemuslikult rakendada VRKS §

29 lg 1 sätestatud kinnipidamisest vähem isikuvabadust piiravamaid meetmeid ja on olemas põgenemisoht. Arvestades asjaolu, et varjupaigamenetlus ei ole lõppenud ning lisaks varjupaigaküsitlusele on vajalik enne varjupaigataotluse suhtes otsuse tegemist hinnata ja kontrollida isiku poolt intervjuu käigus toodud päritoluriigiinfot ja ütlusi, on isiku osaluse tagamine menetlustoimingutes vajalik. Otsus varjupaigataotluse suhtes tehakse hiljemalt 28.02.2014. Seega taotleb PPA VRKS § 36 lg 2 punktide 4 ja 5 alusel halduskohtult luba T.V.T. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kaheks kuuks kuni isiku varjupaigataotluse suhtes otsuse tegemiseni.

05.02.2014 toimunud kohtuistungil kordas PPA KMO volitatud esindaja oma taotlust pikendada T.V.T.’i kinnipidamist kuni kaheks kuuks. T.V.T. kinnitas kohtule, et taotlus on talle arusaadav ning et vaidleb selles toodud põhjenduste vastu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus T.V.T.´i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 3 lg 2, § 361 lg 1 ja lg 2 punktide 4 ja 5, § 362 lg-te 1, 2 ja 5 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Tulenevalt VRKS § 3 lg-st 2 on välismaalasel, kes vaidlustab varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuse kohtus, kaebamistähtajal samad õigused ja kohustused nagu varjupaigataotlejal. Kohtumenetluse ajal on välismaalasel samad õigused ja kohustused nagu varjupaigataotlejal, kui kohus on peatanud välismaalase lahkumisettekirjutuse sundtäitmise. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 punktide 4 ja 5 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht, samuti kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 362 lg 1 kohaselt võib Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet varjupaigataotlejat käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui varjupaigataotlejat on vaja käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt pikendab halduskohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega kuni kahe kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 361lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

Kohus leiab, et PPA taotluses toodud asjaoludel on T.V.T.’i kinnipidamine varjupaigamenetluse lõppemiseni vajalik. Käesolevaks hetkeks ei ole T.V.T.’i suhtes varjupaigamenetlus lõppenud ning PPA-l on enne otsuse tegemist vajalik hinnata ja kontrollida isiku poolt intervjuu käigus toodud päritoluriigiinfot ja ütlusi. Kohtu hinnangul esineb antud juhul põgenemisoht ning on põhjendatud alus arvata, et T.V.T. on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Nimelt on T.V.T. esitanud varjupaigataotluse alles pärast seda, kui ta oli paigutatud kinnipidamiskeskusesse ning talle oli teatatud, et ta kuulub Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Küll aga pidanuks isik lähtuvalt VRKS regulatsioonist (§ 14 lg-d 1, 2 ja 3) esitama vastava taotluse viivitamatult Eestisse saabudes (nt piiril). Reeglina tuleb varjupaigataotlus esitada esimeses turvalises riigis koheselt riiki sisenemisel. Käesoleval juhul oli isikul oli võimalik taotleda varjupaika nii Venemaa Föderatsioonis, Eesti välispiiril kui ka siseriiklikult politsei poole pöördudes. T.V.T. on ise selgitanud, et tema eesmärk oli jõuda Saksamaale ning seal tööd leida ja varjupaigataotlus esitada. Eeltoodud asjaolud kinnitavad põhjendatud kahtlust põgenemisohu osas ning selles, et T.V.T. on esitanud varjupaigataotluse väljasaatmisest kõrvalehoidumiseks.

Varjupaigataotleja kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul T.V.T.’i kinnipidamine proportsionaalne ja vajalik, kuna tema kinnipidamiskeskusest vabastamine raskendaks oluliselt varjupaigamenetluse lõpuleviimist. T.V.T.’i varasem käitumine – ebaseaduslikult riiki sisenemine ja riigis viibimine, varjupaigataotluse esitamine alles pärast kinnipidamist ja lahkumiskohustusest teadasaamist – näitab, et tema tegelik huvi võib olla suunatud mitte varjupaiga saamisele, vaid lahkumiskohustuse edasilükkamisele. Seega ei ole isik olnud seaduskuulekas ja võib hakata varjupaigamenetlusest kõrvale hoiduma või Eestist põgeneda. Sel põhjusel puudub kohtul veendumus, et isiku suhtes oleks võimalik kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Politseija Piirivalveameti taotluse ning annab loa T.V.T.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o kuni 05.04.2014 (k.a).

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik