1-14-406/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-14-406

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2014. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-406 (13260103921) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

U.L k

riminaaalasi KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Liane Peets Süüdistatav U.L

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik,

keskeriharidus, emakeel: eesti keel, - invaliidsuspensionär

keskmine puue,

kriminaalkorras karistatud tööotsija, 25.04.2011.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas KarS § 424 järgi rahalise karistusega 125 päevamäära, s. o 958,75 eurot koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 29.10.2013. a

Kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada U.L KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui U.L 18

(kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

2(3)

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) ada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti sa territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata U.L katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Sisse nõuda U.L-ilt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha eurot 50 senti;

532 (viissada kolmkümmend kaks)

2) kaitsetasu dvokaat Heiki Kuninga poolt osutatud

108 (ükssada kaheksa) eurot a õigusabi eest.

KrMS § alusel määrata menetluskulud tasumisele osade ühe aasta

180 lg 3 jooksul

kohustades U.L tasuma igakuiselt hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2014.a 53,38 eurot kuus kuni kogu märtsist vähemalt

summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/ale

(Swedbank EE9322002

21023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874.

Maksegraafiku ja te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

U.L suhtes tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.L süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 19.10.2013 kella 16.50 ajal maakonnas Torma vallas Ulvi - Lilastvere - Jõgeva Torma tee 12. kilomeetril sõiduautot

Audi 100 reg nr 529 AJJ, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,76 mg/l kohta.

KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks

4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui U.L ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab 18-kuulisel katseajal talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult

3(3)

eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks Tartu . Käitumiskontrolli teostamiseks määrata U.L

Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele.

U.L ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude vähendamist ja nende osade kaupa tasumisele määramist. Kaitsja leidis, et riigi kanda võiks jätta selle osa menetluskuludest, mis on seotud kaitsja kohalejõudmisega Jõgevale.

Prokurör toetas esitatud taotlust ja leidis, et ei ole õiglane süüdimõistetult sisse nõuda kulusid, mis tulenevad asjaolust, kus linnas menetlus toimub kas selles linnas paikneb – advokaadibüroo või mitte. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et sissenõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada sõidukulu ja sõidule kulunud aja eest arvestatava tasu võrra. Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid ei oleks ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine süüdimõistetule ilmselt jõukohane, mistõttu tuleb nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.

Kohtunik