1-11-5474/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruaril 2014. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-11-5474

Kohtunik

Ingeri Tamm

Kohtuistungi sekretär

Kristi Suvi

Prokurör

-

Tõlk

Meeli Antonov

Kriminaalasi

Süüdimõistetu S.S-i tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

S.S

isikukood: XXX; elukoht vabanemisel: kindel elukoht

puudub

Kaitsja

-

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3,

32 ja 33, kohtunik määras: Jätta S.S temale Viru Maakohtu 8. juuni 2011. a otsusega mõistetud karistuse 4 aasta 9 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Viru Maakohtu 08.06.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5474 tunnistati S.S süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi (06.05.2008. a kuritegu) ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, mida vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. KarS §

65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Viru Maakohtu 02.11.2009. a mõistetud karistusega, s.o 3 aasta pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistati S.S süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi (25.04.2010. a kuritegu) ja KarS § 121 järgi ning mõisteti karistuseks KarS 64 lg 1 alusel 3 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 02.11.2009. a otsusega karistuseks mõistetud 2 aastat 7 kuud vangistust lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti S.S-ile 4 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusaega hakati lugema alates 10.11.2010. a. Seega algas kinnipeetava karistusaeg 10.11.2010. a ja lõpeb 10.08.2015. a. S.S on järgmised kehtivad kriminaalkaristused:

1. Kohtla-Järve Linnakohtu 01.12.2000. a otsusega KrK § 141 lg 2 p 2, 4 järgi 6 aasta pikkuse vabaduskaotusega;

2. Viru Maakohtu 07.12.2007. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o.1500 krooni, mis asendati 22.11.2010 kohtumäärusega 10 päeva vangistusega ja loeti Viru Maakohtu 02.11.2009 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 22.11.2010 määrusega täitmisele pööratud karistusega 2 aastat 7 kuud vangistust, karistuse kandmise algus 10.11.2010. a;

3. Viru Maakohtu 02.11.2009. a otsusega KarS § 121, § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aasta vangistusega, millest koheselt kuulus ärakandmisele 5 kuud vangistust ning karistuse osa

2 aastat 7 kuud vangistust jäi kanda tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga; karistus pöörati täitmisele Viru Makohtu 22.11.2010. a määrusega. Tartu Vangla ei toeta S.S-i ennetähtaegset vabastamist. S.S puudub vabanemisel kindel eluja töökoht. Tal on vanglas kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on varasemalt kuritarvitanud alkoholi, on narkosõltlane, kuid ei tunnista sõltuvust ja ei ole valmis osalema rehabiliteerivates tegevustes, et käsitleda alkoholi ja narkootikumide tarvitamise temaatikat. Vangla iseloomustuse kohaselt on S.S-i puhul uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 72% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 59%. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole S.S kindlat töökohta ja eriala ning töökogemused on vähesed. Samuti puudub tal vabanemisel kindel elukoht, ka enne vahistamist oli S.S kindla elukohta ja viljeles hulkuvat eluviisi. Kindla elukoha puudumine on aga tema üle järelvalve teostamise eelduseks.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör Jane Pajus esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta S.S-i karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. S.S avaldas, et ta ei soovi karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda.

Kohtu seisukoht

S.S kannab karistust I ja II astme kuritegude eest. Vastavalt KarS § 76 lg 2 punktile 2 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Viru Maakohtu 08.06.2011. a otsusega mõisteti S.S-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 9 kuud vangistust, mida kannab alates 10.11.2010. a. Seega on S.S käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära üle kahe kolmandiku, mis tähendab, et on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et S.S-i ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada tulenevalt tema varasemast elukäigust, käitumisest karistuse kandmise ajal ja soovimatusest oma elukorraldust muuta. S.S on käesoleval ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust röövimiste ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kuriteod on ta pannud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ning tingituna alkoholja narkosõltuvusest. Vangla materjalidest nähtub, et S.S alustas alkoholi tarvitamist 14-aastaselt ja on tarvitanud ka alkoholisisaldusega olmekeemiat. Narkootikumide tarvitamist alustas 1997. aastal, tarvitades XXXXX. On 2005. aastal proovinud ka XXXXX. Narkootikumide tarvitamisest loobumiseks üritas need asendada alkoholiga. Joobes võib S.S olla füüsiliselt ohtlik ja agressiivne. Hoolimata eeltoodust ei ole S.S motiveeritud osalema rehabiliteerivates tegevustes, kuna ei tunnista sõltuvust.

Tal

on

kolm

kehtivat

distsiplinaarkaristust, mis on määratud korraldustele mitteallumise tõttu ja võõraste esemete hoidmise eest. Varasemalt on ta teadlikult rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, mistõttu on karistus pööratud täitmisele. S.S ei ole ka käesoleval ajal valmis ametnikega koostööd tegema. Nagu enne vangistust, nii puudub S.S ka vabanemisel kindel elukoht, mis on kriminaalhoolduse teostamise üheks eelduseks, samuti töökoht. Lisaks sellele nähtub vangla materjalidest, et S.S ei ole kunagi töötanud, vaid on saanud toimetulekutoetust. Vangla on hinnanud uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 72% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 59%. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et S.S-i suhtes ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine temal kindla elukoha puudumise tõttu, samuti ei sobi S.S kriminaalhooldusele, kuna on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks on maandamata riskid, millele tuginedes saaks asuda seisukohale, et S.S-i käitumises ja mõtlemises on toimunud positiivsed muutused.

Ingeri Tamm

Kohtunik