4-14-254/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-254

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-254 (2302,13,015272) Kohtunik Kristina Väliste

Kohtuistungisekretär

Tõlk

Ave Mõistlik

Oksana Mametova Väärteoasi

P.B

(P.B) kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa

(Palits) 07.01.2014 otsusele väärteoasjas nr 2302,13,015272 P.B karistamises LS § 224 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusega 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise peale kuueks (6) kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: P.B, isikukood: XXX, elukoht: XXX, töökoht: AS XXX, taksojuht, dokument: pass nr XXX

RESOLUTSIOON

1.

Rahuldada P.B 16.01.2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus.

2. Tühistada osaliselt Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 07.01.2014 otsus

väärteoasjas nr 2302,13,015272 P.B karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusega 225 trahviühiku ulatuses, s.o.

900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise peale kuueks (6) kuuks, nimelt mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas.

3. Jätta jõusse P.B-le mõistetud rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot, kuid KarS 66 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 75 (seitsekümmend viis) eurot kuus.

4. P.B-le kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele, s.o

Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220145004090 ning selgitus: 2302,13,015272, P.B, rahatrahv.

5. Tühistada P.B-le määratud lisakaristus, uut lisakaristust kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus on kättesaadav alates 05.02.2014.a.

Kohtu selgitused:

VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

• materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused).

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 07.01.2014 otsusega väärteoasjas nr 2302,13,015272 karistati P.B liiklusseaduse (LS) § 224 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 15.12.2013 kell 00:57 Jõelähtme vallas Harju maakonnas

Tallinn-Narva 13. km juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. sõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis seab juht ohtu nii enda kui teiste tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Väärteomaterjalist ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Seega ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldad lisakaristust.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 16.01.2014, milles palus üle vaadata temale määratud lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, sest ta töötab taksojuhina. Kui otsus jõustub, ei saa ta teha oma tööd. Tal on ülalpeetavad: töötu abikaasa (ik: XXX) ja tütar (ik: XXX), õpilane. See on tal esimene selline rikkumine 24 aasta pikkuse juhtimiskogemuse juures.

Kohtuistungil kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja jääb enda kaebuse juurde selles, et vaidlustab juhtimisõiguse äravõtmise ehk lisakaristuse kohaldamise. Kaebajal on vaja juhilube tööga seoses, juhilubadeta kaotab ta töö; tema ülalpidamisel on abikaasa ja alaealine laps, juhilubadeta ei saa ta peret ülalpidada ega trahvi maksta. Tegu ennast ta tunnistab, st joobes autojuhtimist, kahetseb, rohkem ei joo alkoholi. Varasemad karistused on kustunud, joobes juhtimise eest karistatud ei ole, sellises olukorras pole ka varem autot juhtinud. Saab aru, et joobesolekus ei tohi autot juhtida. Oli isa 70- aastane sünnipäev, kuna teeb palju tööd, väga harva joob, siis ei suutnud normist kinni pidada, siis läks kõigiga riidu. Sai aru, et on joobes ja vaatamata sellele istus rooli. Lubab, et ei tee enam nii. Ei helistanud endale taksot peale tüli, vaid läks ise rooli, sest oli Loksal, see on kaugel, miks ise rooli istus on täna raske selgitada. On juhilube omanud 24 aastat, probleeme pole olnud. See oli ühekordne eksimus. Alkoholi tarvitab ehk 1- 2 korda kuus, mitte rohkem. Aga nüüd peale seda juhtumit ei joo üldse alkoholi. Ise loobus alkoholist. Taksojuhina on töötanud 18 aastat. Viimati on väärteokorras karistatud mais 2012 seoses kollase tulega ristmikule sõitmise eest. Plaanis on alguses aasta mitte juua ja siis vaatab mis edasi saab. Palub kaebus rahuldada ja jätta alles juhtimisõigus. Palub ajatada määratud rahatrahv ühe aasta peale, ei jaksa seda kohe maksta, tegemist on suure summaga.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja leidis, et kaebus on alusetu. Alkoholi lubatud piirmäära on ületatud olulisel määral. 0, 01 mg veel ja oleks olnud kriminaalasjaga tegemist. Täiesti ülemine piir on antud juhul. Tegu on tahtlik. Tegu on ohtlik.

Leiab, et antu juhul tuleb juht juhtimisest kõrvaldada, kuivõrd see tagab kaasliiklejate ohutuse, sisuliselt ei ole midagi muutunud, tuleb järgmine pidu, tarvitatakse jälle alkoholi ja minnakse jälle rooli. Lisakaristus on täiesti põhjendatud, arvestades tegu. Palub jätta otsus muutmata.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale.

Kaebuse esitaja P.B ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust sisuliselt, s.t kaebuse esitaja on nõustunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisega.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli nr AB 1320789 andmetest nähtuvalt on P.B 15.12.2013 kell

00:57 juhtinud mootorsõidukit Opel Vectra riikliku registreerimisnumbriga XXXHarjumaal

Jõelähtmes Tallinn – Narva 13. km seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74mg/l (0,81 – 0,07 mg/l). Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 5, väärteo kvalifikatsiooniks on LS § 224 lg 2. Menetlusalune isik on protokollis märkinud, et on sellega tutvunud. Protokoll arusaadav. Tõenditeks on protokolli kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS

§ 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusaluse isiku süü on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille kohaselt kasutas Argo Kalda 15.12.2013 kell 01:03 – 01:07 P.B joobeseisundi tuvastamiseks tõenduslikku alkomeetrit Lion intoxilyzer 8000 80-005387 TTRC-13/00077

29.11.2013.a, mille lugem oli 0,81 mg/l, laiendmääramatus 0,07 mg/l; mõõtetulemus 0,74 mg/l. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei ole P.B oma teo kohta ütlusi andnud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et P.B kõrvaldati 15.12.2013 kell 00:57 sõiduki Opel Vectra reg märgiga nr XXX juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis, kuni aluse äralangemiseni. Vastavalt tunnistaja ülekuulamise protokollile Viktor Eksi selgitas, et 15.12.2013 kell 00:57, olles politseioperatsioonil Tallinn – Narva mnt

13. km suunaga Tallinn, peatas ta sõiduauto Opel Vectra reg märgiga nr XXX ning palus juhil puhuda alkomeetrisse Alcoquant 14L, tulemus oli 0,49 mg/l. Sõidukit juhtis P.B (ik: XXX). Isiku andis üle teisele politseiametnikule.

Seega on ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud, et otsuses märgitud kuupäeval, ajal ja kohas kaebaja 0, 74 mg/l kohta joobeseisundis sõiduautot juhtis. Kohus leiab, et teo on kaebaja toimepannud tahtlikultistudes teadlikult joobeseisundis autorooli. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kaebajapoolne rikkumine tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt P.B kehtivaid karistusi ei ole. Arhiveeritud karistusregistriandmetest nähtuvalt omab isik aastatest 2002- 2011 kokku 5 väärteokaristust, sh ei ole teda karistatud joobes juhtimise eest. Arvestades siinjuures, et tegemist on taksojuhina töötava isikuga ( 18 aastat), kellel on juhtimisstaaži 24 aastat, leiab kohus, et kaebaja autojuhina on käitunud pigem õiguskuulekalt ega ole süstemaatiliselt õiguskorda rikkunud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Menetlusalune isik taotleb temale juhtimisõiguse allesjätmist. LS § 224 lg 2 näeb ette mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p

1 näeb ette lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on P.B-le mõistetud karistus keskmäärast kõrgem, lisakaristus on määratud LS §

224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmääras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. Antud juhul võib menetlusaluse isiku joobeseisundi määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on ülemmääras, kuivõrd isikul on tuvastatud joove 0, 74 mg/l. Arvestades tuvastatud alkoholi määra tuleb tõdeda, et kaebaja süü on tuvastatud joobest lähtuvalt suur. Väätreoasja materjalidest nähtuvalt isik ei ole oma tegu kahetsenud, kuid ei ole sellele ka vastu vaielnud. Samas nähtub, et seda ei ole isikult ka küsitud. Kohtus tunnistas kaebaja joobesjuhtimist ja selgitas selle juhtunu asjaolusid, tunnistas süüd ja avaldas kahetsust. Kohus loeb kahetsusavalduse siiraks, samuti usub kohus, et kaebaja andis oma elumuutuse, sh alkoholi mittetarvitamise osas tõepäraseid ütlusi. Kehtivaid karistusi isikul ei ole, mis näitab, et ta on käitunud seaduskuulekalt. Arvestada tuleb ka seda, et tegemist on pereinimesega, kelle ülalpidamisel on töötu abikaasa ja alaealine laps ning kelle töökoht sõltub juhilubadest. P.B karistust kergendavad asjaolud on teo tunnistamine ja kahetsus KarS § 57 p 3 alusel ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Nimetatud asjaoludest tulenevalt peab kohus kaebaja isikut ja tema tegu arvestades temale mõistetud karistust KarS § 56 põhimõtetele vastavaks. LS § 224 lg 2 järgi on võimalik määrata karistus kuni 300 trahviühikut. Kaebajale on määratud karistus 225 trahviühikut, mis on tunduvalt üle keskmise määra. Arvestades, et kaebaja süü on sanktsiooni ülempiiri määras, peab kohus temale määratud rahatrahvi 225 trahviühikut, s.o 900 eurot kohaseks karistuseks.

Samas nõustub kohus kaebajaga selles, et tegemist on ühekordseks tasumiseks suure summaga, mistõttu peab kohus põhjendatuks ja rahuldab kaebaja taotluse rahatrahvi tasumise ajatamiseks 12-le kuule.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et sõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis seab juht ohtu nii enda kui teiste tervise ja vara.

Samas leiab kohus, et juhindudes RKL nr 3-1-1-122-13, aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhul, kui põhikaristuse kohaldamine ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et „ Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga:

lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. „

Seega lisakaristuse määramisel ei saa lähtuda üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest. Pelk viide senisele kohtupraktikale ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ei ole lisakaristuse kohaldamise põhjendusena piisav. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegu toime pandud korduvalt, juhilubadeta, harjumuspärase käitumisena. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et P.B on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Tegemist on pereinimesega, kelle ülalpidamisel on töötu abikaasa ja alaealine laps, kelle töökoht sõltub juhilubadest. Kohus nõustub, et antud juhul on tegemist ülemmääras alkoholipiirmäära rikkumisega ning ainult 0, 01 mg lahutas kaebajat kriminaalvastutusest. Samas leiab kohus, et ainult suur süü ei ole lisakaristuse kohaldamise alusel. Kui see oleks seaduseandja eesmärk, oleks antud teo eest ainult põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine sätestatud. Antud juhul peab kohus usaldusväärseks kaebaja ütlusi selles osas, et tegemist oli ainukordse juhtumiga. Seda kinnitab ka kaebaja karistusregistriväljavõte. Ta ei oma kehtivaid karistusi ega ole varaselt ka arhiveeritud karistusandmete kohaselt samalaadsete tegude eest karistatud. Seega ei ole tegemist tema harjumuspärase käitumisega. Arvestades, et isik on juhtunust tõepoolest järeldused teinud ja on loobunud alkoholi tarvitamisest, näitab, et ta on oma teo keelatusest aru saanud ja astunud kiiduväärsed sammud sarnaste olukordade ärahoidmiseks. Kohus tõdeb samuti, et olukorras, kus isikul on 24 aastat juhtimisstaaži ning isik on 18 aastat töötanud taksojuhina on tema liiklusalane käitumine pigem õiguskuulekas olnud. Eeltoodud alustel ei näe kohus kaebas ohtu ühiskonnale ja usub, et kaebaja sarnaseid rikkumisi enam toime ei pane, mistõttu ei pea kohus lisakaristuse kohaldamist vaatamata alkoholipiirmäära ülemmääras ületamisele põhjendatuks. Eeltoodu alusel kohus tühistab P.B-le kohaldatud lisakaristuse.

Kristina Väliste