4-13-8786/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

03. veebruar 2014.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Väärteoasja number

4 – 13 – 8786

Kohtukoosseis

kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Liilia Kesküla

Väärteoasi

H.T süüdistuses LS § 201 lg 2 ja LS § 206 järgi

Menetlusalune isik

H.T; isikukood XXX; kodakondsus EV;

elukoht XXX; töökoht puudub

Asja läbivaatamise kuupäev

03.02.2014.a.

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise

menetleja

–

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo – esindaja Lilia Protsykova

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Lõpetada väärteomenetlus H.T suhtes LS § 206 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. Süüdi tunnistada H.T LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Kohustada H.T asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 31.03.2014.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. H.T poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada H.T suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Rainer Kriisa poolt on 08.02.2013.a koostatud väärteoprotokoll AB 1305168 selle kohta, et H.T juhtis 08.12.2013.a kella 02.02 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Endla tänaval, Tulika tänava ja Tehnika tänava vahel, liikudes Tehnika tänava suunas mootorsõidukit Mercedez-Benz, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Samuti juhtis H.T mootorsõidukit, mille riiklik registreerimismärk tagumine ei olnud nõutavalt kauguselt selgesti loetav, sest number oli kulunud. Kirjeldatud tegevusega rikkus H.T liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 3 ja majandusja kommunikatsiooniministeeriumi määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1 Kood 101 punkt 2 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja LS § 206 järgi. H.T kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on väljastatud 10.01.2014.a menetlusaluse isiku emale XXXallkirja vastu.

Vastavalt V™S § 41 lg 2 antakse kutse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Seega loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks, mistõttu oli H.T ka teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et H.T süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik H.T eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada H.T väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et LS § 206 järgi kvalifitseeritavas väärteos tuleb H.T suhtes menetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Riigikohtu varasemas praktikas on korduvalt rõhutatud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses.

Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ja anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. See tähendab, et väärteo lühike kirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.

Kriminaalkolleegium toonitab siinkohal, et teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (vt nt RKKKo 3-1-1-77-12, RKKKo 3-1-1-9-08). Kui isikule heidetakse ette mingi seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist, tuleb väärteoprotokollis kirjeldada, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema ja millisel õiguslikul alusel (vt ka RKKKo otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 p 6.3). Käesoleva väärteoprotokolli teokirjeldus ei sisalda faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et menetlusalune isik on rikkunud Majandusja kommunikatsiooniministri määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi Määrus) Lisa 1 Kood 101 punkt 2 nõudeid.

Määrus Lisa 1 Kood 101 punkt 2 sätestab, et registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 meetri kauguselt ja pimedal ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 meetri kauguselt. PPA Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Rainer Kriisa poolt on 08.02.2013.a koostatud väärteoprotokolli AB1305168 väärteokirjelduses on märgitud vaid, et H.T juhtis mootorsõidukit, mille riiklik registreerimismärk tagumine ei olnud nõutavalt kauguselt selgesti loetav, sest number oli kulunud.

Väärteoprotokolli rikkumise kirjeldusest ei nähtu, milliselt kauguselt polnud number nähtav ja milline oli valgustus. Kuna kohus on seotud väärteoprotokollis isikule etteheidetava teo kirjelduse sisuga ning ise seda täiendada ei saa, siis eeltoodust lähtudes tuleb H.T suhtes väärteomenetlus LS § 206 järgi lõpetada. H.T süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 08.12.2013.a on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

-

millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Lõuna

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

politseijaoskonna patrullpolitseinik Rainer Kriisa otsustas 08.12.2013.a kõrvaldada H.T sõiduki Mercedez-Benz, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna H.T puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. H.T on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

-

millest nähtub, et PPA KKPO liikluspolitseinik

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

Andrus

Aidas

otsustas

11.11.2012.a

kõrvaldada

H.T

sõiduki

N1

GMC,

registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna H.T puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. H.T kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 11.11.2012.a kell 03.17 kuni juhtimisõiguse saamiseni. H.T on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

-

millisest nähtub, et seisuga 11.12.2013.a H.T

Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega,

kehtivaid juhilubasid ei leitud.

-

, millisest nähtub, et H.T

menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga on väärteokorras karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise aresti ja rahatrahvidega. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – H.T-le inkrimineeritud väärtegu LS §

201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 08.12.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus ning kohtule on esitatud tõend selle kohta, et H.T oli ka eelnevalt juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. PPA KKPO liikluspolitseinik Andrus Aidas kõrvaldas 11.11.2012.a H.T sõiduki N1 GMC, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna H.T puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse on menetlusalune isik isiklikult allkirja vastu kätte saanud, mis tähendab, et ta oli teadlik, et ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ajaks kuni ta saab juhtimisõiguse. Seega, asudes uuesti 08.12.2013.a mootorsõidukit juhtima, eiras ta eelpool märgitud otsuses kehtestatud nõuet sõiduki mittejuhtimiseks. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kuni 11.12.2013 ei olnud menetlusalune isik juhtimisõigust omandanud, mis tähendab, et juhtimiselt kõrvaldamise asjaolud ei olnud ära langenud ning sõidukit ta juhtida ei tohtinud. Uuesti auto rooli istudes täitis H.T kõik LS § 201 lg 2 objektiivse koosseisu tunnused tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – H.T teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus H.T mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud H.T käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et H.T ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et H.T-le varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §

201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seega on rahatrahv end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja vältimatult vajalik on H.T karistamine raskemaliigilise karistusega. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on H.T ka varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole H.T hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. H.T käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Eelnevad karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Sellises olukorras on aresti kohaldamine vajalik, et veenda isikut vajaduses liikluses õiguskuulekalt käituda. Arvestades, et isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest viimati, so 21.01.2013, karistatud arestiga

8 päeva, leiab kohus, et käesoleval juhul on samuti põhjendatud H.T-le mõista karistus, kuid pikemaajalisem kui eelmisel korral. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ning isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 31.03.2014.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning V™S §-dest 29 lg 1 p 1, 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 2 108-111, 113.

Aulike Salo

Kohtunik