1-13-11673/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruaril 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-11673 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi Ronald Rebane süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav RONALD REBANE

Isikukood: 38408112742; elukoht: XXX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.03.2013. a. Kaitsja Armand Mark

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Ronald Rebane KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS 68 lg 1 alusel arvata Ronald Rebase karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.-14.03.2013. a, s.o 3 (kolm) päeva, Ronald Rebase poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ronald Rebane ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s

1 sätestatud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Ronald Rebasele kohustus mitte tarvitada katseaja kestel narkootikume. KarS § 75 lg 4 alusel kinnitada Ronald Rebasele kohustus tasuda katseaja jooksul konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud 655 (kuussada viiskümmend viis) eurot.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 04.02.2014. a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendite osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid:

1. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada metallkorpuse fragment (pakend 1), vutlaris digitaalkaal (pakend 2RRLO), fooliumirull (pakend 3RRLO), 2 minigrip kilekotti aine jääkidega (pakend 7RRLO), 2 ebakorrapärast kokkupakitud fooliumitükki (pakend 8RRLO), kaubamaja kirjega kilekott (pakend 9RRLO), Sport Outlet kirjega kilekott (pakend 10RRLO), metallist purusti ehk grinder (14RRLO), 4 tühja minigrip kilekotti (pakend 15RRLO-2), 5 minigrip kilekotti (pakend 15RRLO), valget värvi plastiktops (pakend 18RRLO), 5 minigrip kilekotti (pakend 20RRLO), üks ebakorrapärane fooliumitükk (pakend 20RRLO-2), fooliumvoldik (pakend nr 1GN), fooliumitükk (pakend 1PP), 2 fotot (pakend 16RRLO), rebitud servaga A4 paber ja paber joonisega (pakend 19RRLO);

2. Kriminaalmenetluse käigus Ronald Rebasele tagastatud üürileping, 2 Tele Yks simkaardi ümbrist, Elisa sim-kaardi ümbris, magnetkaart Mango, USB otsik ja sim-kaardi ümbris vabastada asitõendi staatusest;

3. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Ronald Rebasele mobiiltelefon Sony Xperia, IMEI-koodiga 353561051406480, milles EMT sim-kaart ja mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia E15i, milles Simpel sim-kaart (pakend 17RRLO).

4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde ekspertiisiakti nr 13E-PL0009 27.06.2013. a lisana 1 DVD plaat katsetuste videosalvestisega ja 1 DVD plaat 02.07.2013. a jälitustoimingu protokolli lisana (pakend „KUULAMINE“).

5. Ronald Rebase elukoha läbiotsimisel leitud metallist purusti (grinderi) sees olnud taimne puru massiga 0,29 g (ekspertiisiakt 29.05.2013 nr 13E-AN0390) ja P.P. poolt politseile üle antud fooliumitükis olnud taimne puru massiga 0,91 g (ekspertiisiakt 29.05.2013 nr 13E-AN0390) jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteseaduse § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda.

KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 25.09.2013. a määrusega arestitud Ronald Rebase sularaha 85 (kaheksakümmend viis) eurot. Jätta sularaha 85 eurot, mis asub Politseija Piirivalveameti tagatiste kontol, konfiskeerimise tagamiseks aresti alla.

KarS § 84 alusel välja mõista Ronald Rebaselt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 655 (kuussada viiskümmend viis) eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ronald Rebaselt riigituludesse menetluskuludena sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, ekspertiisitasud 2228 (kaks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja toimikust koopia tegemise kulu 45 senti. Ekspertiisitasu 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot jätta eurot riigi kanda.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 3115 (kolm tuhat ükssada viisteist) eurot 95 senti tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Ronald Rebane kohustatud tasuma 11 kuu jooksul vähemalt

260 (kakssada kuuskümmend) eurot ja viimasel 12. ndal kuul 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 95 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui Ronald Rebane ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Vara konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summad ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

Ronald Rebasele on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta omandas ebaseaduslikult seni tuvastamata ajal, kohas, viisil ja isikult kokku vähemalt 39,01 grammi, s.o suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, millest andis:

P.P. kahe edasiandmise korraga, kokku 1,91 grammi järgnevalt: märtsikuu alguses 2013. a 1 grammi Tartu linnas Karlova linnaosas Tähe tänaval ja 12.03.2013. a 0,91 grammi Tartu linnas Sõbra tänaval; G.N. vähemalt 20 edasiandmise korraga, millest 3 korral 2 grammi ja ülejäänud korrad 0,5 grammi või 1 gramm, ajavahemikul novembri kuu lõpust 2012. a kuni veebruari kuuni 2013. a Tartu linnas Tähe tänava piirkonnas, kokku vähemalt 25 grammi; M.L. ajavahemikul 2012. a suvest kuni märtsi kuu alguseni 2013. a Tartu linnas, peamiselt enda elukoha Tartu, XXX juures vähemalt 10 edasiandmise korraga kokku vähemalt 10 grammi. Ülejäänud 2,1 grammi marihuaanat hoidis seni tuvastamata ajast enda elukohas Tartu linnas, XXX kuni 12.03.2013, mil see läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Ning narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, seega on suures koguses 7,5 grammi marihuaanat.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb süüdi tunnistada Ronald Rebane KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 12.03-14.03.2013, s.o 3 päeva, arvata karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mida KarS § 74 lg 1 ja 3 tuginedes täielikult täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Ronald Rebane ei pane 2- aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Ronald Rebast käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootikume.

Tartu Maakohtu 25.09.2013 määrusega arestitud 85 eurot konfiskeerida süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel ning samadel alustel Ronald Rebaselt riigi tuludesse täiendavalt välja mõista 655 eurot ja kinnitada kohustusena tasuda see summa katseaja jooksul.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Ronald Rebane on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Ronald Rebane süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ronald Rebane on nõustunud, et temalt konfiskeeritakse Tartu Maakohtu 25.09.2013. a määrusega arestitud sularaha 85 eurot ning ta on nõus võtma endale kohustuse tasuda katseaja jooksul vara konfiskeerimise asendamisena riigi tuludesse 655 eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalide põhjal on Ronald Rebane saanud narkootilise aine edasiandmisega, s.o tahtliku kuriteoga vara vähemalt 740 eurot. Seega tuleb temalt KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 25.09.2013. a määrusega arestitud sularaha 85 eurot ja mõista KarS § 84 alusel Ronald Rebaselt välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks veel 655 eurot. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Ronald Rebase menetluskuludeks on joobeseisundi tuvastamise tasu 36 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 114 eurot, narkootilise aine ekspertiisi maksumus 1764 eurot ja jäljeekspertiisi maksumus 314 eurot, kokku on ekspertiisikulusid 2228 eurot. Samuti on menetluskuluks toimikust koopia tegemise kulu 45 senti ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 887 eurot 50 senti (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Kriminaalasjas on teostatud lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis maksumusega 465 eurot. See ei seostu Ronald Rebasele esitatud süüdistusega, mistõttu puudub alus temalt nimetatud menetluskulu väljamõistmiseks ja see tuleb jätta riigi kanda.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Ronald Rebane on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et Ronald Rebasele tuleb anda võimalus tasuda menetluskulusid ositi, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle üle jõu. Tema igakuine sissetulek on 600-700 eurot. Arvestades menetluskulude suurust on põhjendatud anda Ronald Rebasele võimalus tasuda neid maksimaalse tähtaja - ühe aasta jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik