1-14-561/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2014.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number

1 – 14-561 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär

Tõlk Helen Aasma

Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi Jevgeni Sarantšin süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi

Kaitsja Natalja Kutepova

Indrek Sirk Süüdistatav JEVGENI SARANTŠIN

isikukood: 37312230258; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: XXXOÜ; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 22.11.2013.a. – 23.11.2013.a.. Alates 23.11.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada JEVGENI SARANTŠIN KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega

3 (kolm) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 22.11.2013.a – 23.11.2013.a, s.o. 2 (kaks) päeva, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

Kohaldades KarS § 73 lg. 1 ja lg. 3 sätteid määrata, et mõistetud karistust, s.o 2 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jevgeni Sarantšin ei pane 3 (kolme) - aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalasi nr. 1-14-561

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.02.2014.a.

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada Jevgeni Sarantšin´i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks.

Jevgeni Sarantšin`i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Välja mõista Jevgeni Sarantšin´ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või

EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “Jevgeni Sarantšin, kriminaalasi 1 – 14 – 561, õigusabikulud.“

Välja mõista Jevgeni Sarantšin`ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “Jevgeni Sarantšin, kriminaalasi 1 – 14 – 561, sundraha“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

Jevgeni Sarantšin on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.11.2013.a. kella 17.00 ajal Tallinnas Smuuli tn ja Narva mnt ristmiku juures mootorsõidukit BMW, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,82 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,07 mg/l kohta, lõplik lugem 0,75 mg/l kohta), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg. 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg. 4 p. 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani Jevgeni Sarantšin toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 21.01.2014.a süüdistatav Jevgeni Sarantšin, kaitsja Milvi Söörd ning prokuröri abi Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist 3 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg. 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust, seega karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 korras palub prokuröri abi jätta nimetatud karistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui Jevgeni Sarantšin ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2-ks kuuks. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav Jevgeni Sarantšin tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav Jevgeni Sarantšin selgitas, et 21.01.2014.a sõlmisid prokuröri abi Natalja Kutepova, tema (J. Sarantšin) ja tema kaitsja Milvi Söörd kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Natalja Kutepova ja kaitsja Indrek Sirk selgitasid samuti, et nad jäävad 21.01.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Jevgeni Sarantšin´ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava Jevgeni Sarantšin´i poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava Jevgeni Sarantšin´i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava Jevgeni Sarantšin`i selgituse ning kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Jevgeni Sarantšin on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Jevgeni Sarantšin temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Jevgeni Sarantšin`i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS §

180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Jevgeni Sarantšin`il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Jevgeni Sarantšin`ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1

– 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulu (s.o sundraha) osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata Jevgeni Sarantšin`ilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulu hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: