4-14-461/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-461

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. veebruaril 2014, Tallinn Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-14-461

Kohtunik

Leo Kunman

Väärteoasi

A.H kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse

03.01.2014

otsusele

väärteoasjas

nr

2316,13,010796

Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2

Toimepanemise aeg ja koht: 10.12.2013 kell 10:53, Pärnu

mnt viadukt, Tallinn

Kaebuse esitaja

A.H (isikukood XXX, elukoht XXX,

Eesti vabariigi kodanik, töökoht puudub)

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politsei-

ja

Piirivalveamet,

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus menetlustalitus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada

Politsei-

ja

Piirivalveamet,

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 03.01.2014 otsus väärteoasjas nr 2316,13,010796 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista A.H-le LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30

trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

3. Võimaldada A.H tasuda mõistetud rahatrahv 120 (ükssada

kakskümmend) eurot osade kaupa 4 (nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 30 (kolmkümmend) eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 03.01.2014 otsuses väärteoasjas nr 2316,13,010796 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a SEB Pank EE 89 1010 2200 3479 6011, Swedbank EE93 2200 2210 2377 8606). Kohustuslik on märkida viitenumber 10220145001792 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-14-461, A.H“.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

23.01.2014 laekus Harju Maakohtule A.H kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 03.01.2014 otsusele väärteoasjas nr 2316,13,010796. Eelnimetatud otsusega karistati A.H LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 (kakssada) eurot. Esitatud kohtule kaebuses palub A.H vähendada määratud rahatrahvi summat ning määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et A.H poolt koostatud kaebus on alusetu ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. A.H süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30, § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja 03.01.2014 otsus väärteoasjas nr 2316,13,010796 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja ei ole avaldanud soovi kaebuse arutamiseks kohtuistungil.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud A.H kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1353846 (VT tl 1) selgub, et 10.12.2013 kell 10:53 juhtis A.H mootorsõidukit BMW 528L (registreerimismärk XXX) kiirusega 82 km/h+/-3 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Rikkumine on tõendatud videosalvestusega. Menetlusalune isik pani toime LS § 227 lg 2. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100

(ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT lk 2) kohaselt patrullpolitseinik R. Annuka mõõtis 10.12.2013 kell 10:53 A.H poolt juhitud mootorsõiduki BMW 528L (registreerimismärk XXX). Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Ultra Lyte LTI 20-20 UX020596 ja seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Kõnealust seadet on testitud ka veel mõõtmise päeval s.o 10.12..2013 kell 09:15 ning seade oli töökorras. Seega on mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid.

Riigikohtulahendi 3-1-1-105-03 p 9 kohaselt on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et Juhul, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis peab vastama V™S § 49 sätestatud nõuetele ja milles muude asjaolude kõrval on hädavajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus.

Protokolli osas tuleb täita V™S § 19 lg 1 p 6 nõudeid. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on A.H tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT lk 1 pöörde). Menetlusprotokoll vastab V™S § 49 sätestatule ja protokollis on täidetud V™S § 19 lg 1 p 6 nõudeid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et A.H käitumine LS § 227 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud.

Vaidlustatud Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 03.01.2014 otsuselt väärteoasjas nr 2316,13,010796 nähtuvalt karistati A.H LS § 227 lg 2 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. A.H-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Isikut ei ole karistusregistrisse kantud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 227 lg 2 järgi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt A.H puudub töökoht. Kohus on seisukohal, et A.H sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 (nelja) kuu jooksul.

Leo Kunman

Kohtunik