3-13-498/97 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 3.veebruar 2014.a Tallinn Haldusasja number 3-13-498 Haldusasi M.M. kaebus Maa-ameti kohustamiseks tegema kande ja registreerima katastriüksuse vastavalt AS Elisor koostatud plaanile. Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.M., esindaja Jüri Urb Vastustaja Maa-amet, esindajad Toomas Kutti ja Katrin Olesk Kolmandad isikud: Kuusalu Vallavalitsus, esindaja Peeter Raudsepp M.M., esindaja Jüri Urb OÜ Hektarid, esindajad juhatuse liige Katrin Viru, Jüri Urb ja Endrik Viru.

Asja läbivaatamise kuupäev 05.12.2013.a Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 03.02.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Elisor maamõõtja esitas 30.11.2012 Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimiku katastripidajale. Katastripidaja keeldus esitatud dokumentide alusel katastriüksuse registreerimisest ja tagastas Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimiku avalduse esitajale andmete täpsustamiseks kontroll-lehega 07.02.2013 (I kd tl 11). Keeldumise õigusliku alusena on märgitud maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 8 lg 2 p 1, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ (edaspidi Maa ostueesõigusega erastamise kord) p 13 lg 2.

2. M.M. esitas 06.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1–4) katastripidaja 07.02.2013 otsusele. Kohus jättis kaebuse puuduste tõttu 17.05.2013 määrusega käiguta (I kd tl 15-17). Kaebaja kõrvaldas 23.05.2013 täpsustatud kaebusega puudused (I kd tl 20-23). Kohus võttis kaebuse 06.06.2013 määrusega (I kd tl 28-30) menetlusse ja tunnistas vastustajaks Maa-ameti. 19.06.2013 määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse Kuusalu Vallavalitsuse (I kd tl 48-50) ja 29.08.2013 määrusega kaasas kohus kolmandate isikutena menetlusse M.M. ja OÜ Hektarid (I kd tl 193194).

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Kaebaja taotleb katastripidaja kohustamist tegema kande ja registreerima katastriüksuse vastavalt AS Elisor koostatud plaanile (I kd tl 27).

4. Kaebuse kohaselt kuulub kaebajale Harjumaal Kuusalu vallas Salmistu külas asuv Uuetoa kinnistu (katastritunnusega nr 35201:002:1820), mille mõõdistamisel määrati kinnistu merepoolseks piiriks merepiir. Selliselt oli kinnistu piir märgitud ka 14.05.1998 piiriprotokolli ning piir näidati Kuusalu Vallavalitsuse esindaja Priit Adleri juuresolekul merepiirina kätte ka omanikule. Kuusalu Vallavalitsuse otsusega tehtud maaeraldusega määrati maakasutus kuni mereni. Alles hiljem selgus, et kinnistu koordinaatidega määratud piir ei kattunud looduses kätte näidatud ja piiriprotokolli kantud merepiiriga. Maa omanik palus maaüksuse registreerida vastavalt AS Elisor poolt esitatud dokumentidele. Katastripidaja (Maa-amet) tagastas toimiku eelnevalt kolmel korral ega viidanud ühelgi korral asjaolule, et kande tegemiseks puudub õiguslik alus. 07.02.2013 keeldus katastripidaja katastriüksuse registreerimisest ja tagastas dokumendid avalduse esitajale esitatud andmete täpsustamiseks. Oma otsuse tegemisel tugines MaaKatS § 8 lg 2 punktile 1, mille kohaselt on katastripidajal õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus. Maa-amet viitas otsuses, et kinnisasja piiride kindlaksmääramise läbiviimine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse.

5. Kaebaja leiab, et katastriüksuse registreerimisel Uuetoa kinnistul tuleb vastavalt MaaKatS § 20 lg-le 54 aluseks võtta piiriprotokoll, milles on kinnistu piiriks määratud merepiir. Et vastavalt MaaKatS § 9 lõikele 4 toimub maaregistrisse kande tegemine muuhulgas vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku alusel, pidanuks katastripidaja määratud tähtaja jooksul parandused registreerima. Registreerimisest keeldumise põhjus tegelikkuses puudub. Antud juhul puudub takistus kande tegemiseks vastavuses AS Elisor poolt esitatud dokumentidele. AS Elisor omab maakorraldustööde tegevuslitsentsi nr 200 ja järelikult oli Maa-ametil maaregistrisse kande tegemiseks õiguslik alus olemas.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja ei pea kaebust õigeks ega põhjendatuks, vaidleb sellele vastu ja leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata.

7. Kuusalu vallas Salmistu külas asuva Uuetoa kinnistu (registriosa nr 1820302, katastritunnus 35201:002:1820) katastriüksuse moodustamise ning maakatastris registreerimise õiguslikuks aluseks on olnud Kuusalu Vallavalitsuse 19.08.1998 korraldus nr 469 „Maa ostueesõigusega erastamine“, millega anti nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks L. M.le ja M.M.le, kummalegi ½ mõttelises osas kaasomandisse. Korralduse punkti 1.3 kohaselt on erastatava maatüki suurus 10 622 m². Katastriüksus on maakatastris registreeritud 23.12.1998 ja kinnistusraamatusse kantud 26.04.1999. Kaebaja on Uuetoa katastriüksuse moodustamise käigus nõustunud nii kohaliku omavalitsuse, maamõõtja, katastripidaja kui ka kinnistusameti kõigi toimingute ja otsustega ega ole neid vaidlustanud.

8. Ostueesõigusega erastatava Uuetoa maaüksuse piiride määramiseks maastikul on maamõõdufirma OÜ A-Projekt (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 224 MA-k) maamõõtja Heinar Kivinurm koostanud fotoplaanil nr 63 974 asendiplaani piiride kooskõlastamiseks. Uuetoa katastriüksuse mõõdistamise ajal teostati katastrimõõdistamisi Maa-ameti peadirektori 01.07.1994 käskkirjaga nr 41 kinnitatud „Katastrimõõdistamise ajutise juhendi“ (kehtis kuni 20.01.1999, edaspidi Juhend) alusel. Juhendi punktide 5 ja 8 kohaselt määratakse maaüksuse piirid enne maastikul märkimist kameraalselt (graafiliselt) maaüksuse asendiplaanil maakorraldusplaneeringu alusel ning asendiplaanile kantakse maaüksuste olemasolevad ja projekteeritavad piirid, ehitised ja juurdepääsuteed ning geodeetilised andmed, mis on vajalikud maaüksuse piiride maastikul märkimiseks. Asendiplaani alusel määratletakse maaüksuse asukoht ja asend teiste maaüksuste suhtes. Maaüksuse asendiplaanile kantud piiri asukohta tutvustatakse maaomanikule või maavaldajale. Juhendi punkti 12 kohaselt märgitakse maaüksuse piirid maastikul asendiplaani alusel. Ostueesõigusega erastamiseks koostatud asendiplaanil on kujutatud Uuetoa katastriüksuse piiride kulgemist selliselt, et moodustatava katastriüksuse piir ei ulatu alusplaanil selgelt tunnetatava merepiirini (kaldajooneni). Asendiplaani on kooskõlastanud nii maa ostueesõigusega erastajad L. M. ja M.M. kui ka Kuusalu Vallavalitsuse esindaja Priit Adler.

9. Juhendi punkti 24 kohaselt juhindutakse maaüksuse piiride mõõdistamisel „Piiristamistööde juhendis“ nimetatud tehnilistest nõuetest. Maaüksuste piirimärgid nummerdatakse üldjuhul päripäevases järjekorras. Juhendi punktide 28 ja 29 järgi mõõdistatakse hajaasustusega aladel asuva hoonestusmaa piirid sõltuvalt maaüksuse suurusest geodeetilisel mõõdistamisviisil reeglina mõõtkavas 1:500, 1:1000 või 1:2000, kasutades kohalikku või riiklikku geodeetilist võrku. Juhendi punkt 33 sätestab, et piiripunktide ristkoordinaatide määramisel võib kasutada kõiki geodeesias tuntud mõõdistamise meetodeid ja viise, mis kindlustavad koordinaatide määramise täpsuse 0,1-0,4 m (olenevalt meetodist, maaüksuse asukohast ja sihtotstarbest). Tulenevalt juhendi punktist 36 mõõdistatakse piirnevate maaüksuste piirid ühtses koordinaatide süsteemis. Juhendi punktide 46 ja

47 kohaselt mõõdistatakse situatsioonina hooned ja rajatised ning kõlvikute kontuurid vastavalt eksplikatsioonile. Situatsiooni mõõdistamise kohta koostatakse abriss, mis peab sisaldama väliraamatus maaüksuse piiripunktide määramise ja mõõdistamise kohta sisalduvat informatsiooni. Juhendi punkt 51 sedastab, et maaüksuse piiride ja situatsiooni mõõdistamise tulemusena saadakse maaüksuse plaaniandmed: piiripunktide koordinaadid ja piirijoonte direktsiooninurgad, piirijoonte pikkuste horisontaalprojektsioonid, hoonete ja rajatiste ning kõlvikute kontuuride pindalad ja maaüksuse üldpindala. Uuetoa katastriüksuse moodustamiseks teostas maamõõdufirma OÜ A- Projekt maamõõtja Heinar Kivinurm mais 1998 katastrimõõdistamise L-EST (EUREF-92) koordinaatide süsteemis.

10. Uuetoa katastriüksuse plaan on koostatud mõõtkavas 1:2000. Katastriüksuse piiride tähistamise ja piiride kulgemise, piiride kättenäitamise ning omanikule piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemise kohta on maamõõtja 14.05.1998 koostanud Uuetoa maaüksuse piiriprotokolli mis on Uuetoa maaüksuse taotlejate L. M. ja M.M. ning Kuusalu Vallavalitsuse esindaja Priit Adleri poolt märkusteta allkirjastatud. Piiriprotokolli piirikirjelduse kohaselt kulgeb piir piiripunktide nr 3-2-1 vahel piki mere piiri. Piiriprotokollis on märge, et Uuetoa maaüksuse tähistatud piiride kättenäitamine on toimetatud vastavalt Uuetoa maaüksuse plaanile.

11. Katastriüksuse plaani graafilise osa ja piiriandmete tabelis märgitud piiripunkti numbrite ja piirimärgi vormide kohaselt on piiripunktide nr 3, 2 ja 1 piirimärgi vormiks merepiir. Katastriüksuse plaani piiriandmete tabelis on Maa-ameti hinnangul ekslikult ka piiripunkti nr 11 piirimärgi vormiks märgitud merepiir, piiriprotokollis on piiripunkti nr 11 piirimärgi vormiks märgitud aga metalltoru. Piiriandmete kohaselt on piiripunktist nr 11 piiripunktini nr 1 (merepiiri punkt) 3,98 m ja metalltoruga tähistatud piiripunktist nr 23 piiripunktini nr 3, mis maaüksuse plaani kohaselt peaks asuma merepiiril, 6,37 m. Katastriüksuse plaani eksplikatsioonis ja graafilisel osal on kõlvikuna kujutatud looduslikku rohumaad 9622 m² ulatuses kuni katastriüksuse kirdepoolse välispiirini, mis piiriprotokolli kohaselt kulgeb piki mere piiri. Kõlvikulises jaotuses ei ole välja toodud muu maa kõlvikut ning katastriüksuse plaani graafilisel osal ei ole näidatud kõrkjate, liiva või kivimurru leppemärki, millega plaani koostaja peaks tavapäraselt tähistama rannaala.

12. MaaKatS § 10 lg 1 sätestab, et katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. MaaKatS § 8 lg

1 sätestab, et katastripidaja vastutab tehtud kande vastavuse eest algdokumendile ning § 16 lg-st 2 tuleneb, et maamõõtja vastutab tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest. Uuetoa katastriüksuse kanne vastab katastriüksuse plaanil esitatud mõõdistusandmetele ja see on maaregistris registreeritud 23.12.1998.

13. Vastustaja rõhutab, et Uuetoa katastriüksuse moodustamisel mõõdistamise teel on katastriüksuse piiripunktid koordineeritud ja nendest lähtuvalt on arvutatud katastriüksuse pindala. Kuivõrd maamõõtja ei sidunud Uuetoa katastriüksuse plaanil kajastatud merepoolset piiri katastrikaardile märgitud rannajoone koordinaatidega, vaid otsustas määrata Uuetoa katastriüksuse merepoolsele piirile maismaal asuvad koordinaadid, sai katastripidaja teha sellest ühese järelduse: erastatav Uuetoa katastriüksus tuleb registreerida maakatastris katastriüksuse plaanil ja pindala arvutuse tabelis märgitud koordinaatide alusel, mis vastab MaaKatS § 10 lõikes 1 sätestatule.

14. Kaasomanike M.M. ja M.M. soovil teostas AS Elisor detsembris 2005 Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise. Kaasomanikud on oma 03.08.2011 avalduses palunud kanda Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamisel saadud andmed maakatastrisse. Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimik on katastripidajale esitatud neli korda: 15.09.2011, 20.02.1012, 13.09.2012 ja 30.11.2012, kuid katastripidaja on toimiku selles esinevate puuduste tõttu kõigil neljal korral tagastanud. Esimesel korral tagastas katastripidaja toimiku maamõõtjale oma 21.10.2011 kontrolllehega.

Katastripidaja leidis kontrolli tulemusena mh, et esitatud dokumentide alusel taotletav kanne ei sobi olemasolevate kannetega tulenevalt Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 37 kinnitatud „Riigi maakatastri pidamise korra“ (edaspidi RMPKord) punkti 34 alapunktist 3. Kuna piiriprotokoll oli koostatud kogu Uuetoa katastriüksuse piiri kulgemise kohta, jäi katastripidajale selgusetuks ka see, miks on katastrimõõdistamise käigus jäänud välja selgitamata ja kätte näitamata Ranna ja Uuetoa katastriüksuste ühine piir ja piirimärgid vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määrusele nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korrale“ (edaspidi KTKKKord).

Teisel korras tagastas katastripidaja toimiku maamõõtjale 19.03.2012 kontroll-lehega. Katastripidaja tuvastas kontrolli käigus, et vajalik on seletuskirja täiendamine, katastriüksuse piiri kooskõlastamine Ranna katastriüksuse omanikega ja piiriprotokolli allkirjastamine. Tagastamise alustena on märgitud katastrimõõdistamise seletuskirja täpsustamise vajadus vastavalt KTKKKorra § 26 lg-tele 4 ja 5 ning katastriüksuse piiri kooskõlastamise ja piirinaabritelt piiriprotokollile allkirja võtmise vajadus vastavalt KTKKKorra § 21 lg-le 3.

Kolmandal korral tagastas katastripidaja toimiku 11.10.2012 kontroll-lehega, tuues põhjenduseks Kuusalu Vallavalitsuse 02.10.2012 kirja nr 8-3/3661 „Uuetoa katastriüksuse ja mere vahele jäävast reformimata maast“ ja 26.03.2011 kirja nr 8-3/4384-2 „Arvamus 21.10.2011 katastripidaja otsusele toimiku nr 119725 kohta. Uuetoa katastriüksuse sellisel kujul ümbermõõdistamise peatamine“, milles Kuusalu Vallavalitsus põhjendab Uuetoa katastriüksuse ülemõõtmise tulemusena saadud uute piiridega mitte nõustumist. Neljandat korda esitas AS Elisor maamõõtja Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimiku katastripidajale 30.11.2012.

Katastripidaja tagastas Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimiku esitajale kontroll-lehega 07.02.2013, kuid toimikule ei ole avalduse esitajad 22.08.2013 seisuga Maa-ametisse järele tulnud.

15. Uuetoa katastriüksuse mõõdistaja AS Elisor maamõõtja Mati Jukki 03.08.2011 koostatud seletuskirja kohaselt on ülemõõdistamise põhjuseks rannajoone asukoha täpsustamine 14.05.1998 koostatud piiriprotokolli järgi, mille kohaselt kulgeb katastriüksuse piir piiripunktide nr 3-2-1 vahel piki mere piiri. Katastriüksuse plaan on koostatud 14.02.2011 mõõtkavas 1:2000. Ülemõõdistamise tulemusena on katastriüksuse pindala 13 456 m², seega 2834 m² võrra suurem ostueesõigusega erastatud maa pindalast. Katastriüksuse plaani graafilises osas on katastriüksuse kirdepoolset piiri kujutatud kuni Kolga lahe kaldajooneni selliselt, et Uuetoa katastriüksuse esmamoodustamise aegsetesse mõttelistesse merepiiri punktidesse nr 1 ja 3 on paigaldatud raudtorud ning piiri on pikendatud kaldajoone mõttelistesse punktidesse nr 2 ja nr 15. Ülemõõdistamise tulemusena on täienenud ka katastriüksuse kõlvikuline jaotus. Loodusliku rohumaa kõlvik on suurusega 9720 m2 ja sellele on lisandunud 2462 m2 suurune muu maa kõlvik, millena on näidatud kivimurdu.

16. Katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta on AS Elisor maamõõtja Mati Jukk koostanud 14.02.2011 piiriprotokolli piirimärkide ja piiri kirjeldusega. Piiriprotokolli kohaselt kulgeb piir piiripunktide nr 2-3-4-5-6-7-8-9-10-11-12-13-14-15 vahel mööda rannajoont. Piiriprotokollile on alla kirjutanud Uuetoa katastriüksuse kaasomanikud M.M. ja M.M.. Teised kutsutud isikud (piirinaabrid) Põhja Regionaalne Maanteeamet, Meri-Pihlaka katastriüksuse omanik

M. V., Annukse katastriüksuse omanik M. A., Ranna katastriüksuse kaasomanikud A. K., E. L. ja A.-H. I. piiriprotokolli allkirjastamise juurde ei ilmunud.

17. KTKKKorra § 31 lg 1 kohaselt on maamõõtja kohustatud katastripidaja kirjalikul nõudmisel kontrollima esitatud andmete õigsust, kui selgub katastris registreeritud katastriüksuse mõõdistamisel saadud andmete vastuolu teiste katastris registreeritud või registreerimiseks esitatud katastriüksuste andmetega ja/või katastri kaardil olevate andmetega. Selle sätte alusel ongi katastripidaja esimesel korral tagastanud ASile Elisor Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimiku mõõdistusandmete kontrollimiseks, kuna dokumentide läbivaatamisel ilmnesid erinevused varem registreeritud katastriüksuste andmete ja katastri kaardil olevate andmetega. KTKKKorra §

31 lg 2 kohaselt tuleb maamõõtjal vastavalt katastripidaja nõudele kontrollida tema poolt teostatud mõõdistamise andmeid. Seega tagastas katastripidaja maamõõtjale esimesel korral toimiku õiguslikul alusel ja esitas oma nõude 21.10.2011 kontroll-lehega. Vastustaja märgib täiendavalt, et Ranna katastriüksuse üks kaasomanikest A.-H. I. oli saatnud Maa-ametile 22.07.2011 e-kirja, millega andis teada, et soovib Ranna ja Uuetoa katastriüksuste ühiste piirimärkide maastikul kättenäitamist ja pöördus vastava taotlusega ka AS Elisor poole. Maa-amet asus ka seisukohale, et maamõõtja peaks vastavalt piirinaabrite taotlusele maastikul kätte näitama mõõdistuse käigus paigaldatud või taastatud piirimärgid.

18. Lisaks Uuetoa ja Ranna katastriüksuste ühise piiri asukoha ebaselgusele oli katastripidajale juba 2006. aastal teada ka riigi huvi Uuetoa katastriüksusega piirneva mereäärse maaüksuse suhtes. Kuivõrd Annukse, Uuetoa, Meri-Pihlaka ja Tülli 1A katastriüksuste piirid ei ulatunud katastrikaardile märgitud mere rannajooneni, siis oli katastrikaardil nende katastriüksuste ja mere rannajoone vahele jääv maa maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lg 2 mõttes käsitletav jätkuvalt riigi omandis oleva maana, s.o maana, mille osas on maareform veel läbi viimata ehk siis maana, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lg 1 alusel. Maa-amet oli vaba maana välja selgitanud tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta Kurru maaüksuse, algatas selle maa osas maa riigi omandisse jätmise menetluse ning esitas 05.09.2006 Kuusalu vallale taotluse nr 6.3-5/301 Kurru maaüksuse (suurusega 5748 m2) riigi omandisse jätmiseks seoses vajadusega arvata see riigi maareservi. Maareservi taotletava Kurru maaüksuse piir kulges mööda Kolga lahe rannajoont ja piirnes kinnistatud Annukse, Uuetoa, Meri-Pihlaka ja Tülli 1A katastriüksuste piiriga vastavalt vaba maa taotluse nr AT0609040034 asendiplaanile. Kuusalu Vallavalitsus nõustus maa riigi omandisse jätmisega oma 28.09.2006 korraldusega nr 1000 „Maa riigi omandisse jätmine“. Maa-amet andis 12.04.2011 kirjaga nr 6.3-3/4487 „Riigi reservi taotletud maaüksuse üleandmine“ riigi maareservi taotletava Kurru maaüksuse materjalid menetluse jätkamiseks üle Riigimetsa Majandamise Keskusele.

19. Uuetoa katastriüksuse piiri paiknemise küsimuse täpsustamiseks pöördus katastripidaja ka Kuusalu valla poole, kes oli juba 2006. aastal nõustunud maa riigi omandisse jätmisega. Kuusalu Vallavalitsus teavitas Maa-ametit oma 25.11.2011 kirjaga nr 8-3/4384-1 „Vastus 21.10.2011 katastripidaja otsusele toimiku nr 119725 kohta“ et Uuetoa katastriüksus (kü tunnus 35201:002:1820) ei ole kunagi varem piirnenud ja ei piirne ka täna merega. Uuetoa ostueesõigusega erastamine toimus maareformi seaduse järgselt endise Uuetoa 7, VIII (Kiiu mõisa järgi) kinnistu piires ja selle kinnistu (vt 1935.a. skeemiline kaart V-37) piir ei läinud mereni. Vallavalitsus ei nõustu AS Elisor poolt märgitud piiridega ja palub Maa-ametil viia lõpuni maa riigi omandisse jätmise toimingud.

20. 21.12.2012 esitas Kuusalu Vallavalitsus Maa-ametile Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2012 otsuse nr 55 „Maa munitsipaalomandisse taotlemine“, mille kohaselt otsustas volikogu taotleda munitsipaalomandisse Kuusalu vallas Salmistu külas asuva Kurru maaüksuse pindalaga 0,58 ha ning määrata maaüksuse sihtotstarbeks üldkasutatav maa. Maa-ametile teadaolevalt ei ole M.M. ega tema esindaja Endrik Viru Kuusalu Vallavolikogu otsust vaidlustanud.

21. Lisaks on Harju maavanem pöördunud 30.05.2013 kirjaga nr 8-8/2013/96 „Maa riigile vajalikkuse väljaselgitamine“ Maa-ameti poole hinnangu saamiseks, kas MaaRS § 28 lg 1 punkti 4 alusel munitsipaalomandisse taotletava Kurru maaüksuse puhul on tegemist iseseisva maaüksusega või tuleb seda käsitleda Annukse, Uuetoa, Meri-Pihlaka ja Tülli 1A kinnistute osana, mis kaasaegsel Maa-ameti avaliku teenuse katastrikaardil ei kajastu. Maavanema kirjale oli lisatud Kuusalu Vallavalitsuse 13.03.2013 „Maa munitsipaalomandisse andmise taotlus“ nr 5-14/993.

22. MaaKatS § 8 lg 1 kohaselt registreerib katastriüksusi ning teeb kandeid, sealhulgas parandusi ja muudatusi katastrisse katastripidaja MaaKatS-s sätestatud alustel. MaaKatS § 9 lg 4 kohaselt toimub maaregistrisse kande tegemine, sealhulgas muutmine ja kustutamine seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, kohtu kinnistusosakonna teatise, kohaliku omavalitsusorgani otsuse või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel. Katastripidaja on võtnud toimiku menetlusse, sest Uuetoa katastriüksuse kande muutmiseks oli esitatud nii kehtivat maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava isiku koostatud katastriüksuse moodustamise toimik kui ka kinnisasja omanike sooviavaldus toimingu algatamiseks. RMPKorra punkti 33 alapunkti 1 kohaselt peab katastriüksuse moodustamise toimikus mh olema toimingu algatamise alus. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle olemasolu üle.

23. Siiski on katastripidajal MaaKatS § 8 lg 2 kohaselt õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus. RMPKorra punktide 34 ja 36 kohaselt on katastripidaja kohustatud kontrollima kande või muudatuse tegemiseks esitatud toimiku dokumentide vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ja fikseerima tulemused kontroll-lehel. Kontrollitakse, kas kõik kande tegemiseks vajalikud dokumendid on olemas ja kas need on korrektselt vormistatud, kas teostatud katastrimõõdistamised ja vormistatud plaanimaterjal vastavad nõuetele ning kas esitatud dokumentidest tulenevad kanded sobivad katastrikaardi eelnevate kannetega. Katastripidajal on õigus nõuda kande tegemiseks esitatud dokumentide kohta täpsustavaid andmeid. Ka HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Katastripidaja teeb otsuse kande tegemise (katastriüksuse registreerimise või muudatuse tegemise) või kande tegemisest keeldumise kohta (materjalide tagastamine neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks toimiku koostajale või kande taotlejale) ühe kuu jooksul arvates taotluse katastripidajale esitamisest.

24. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSüS) § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasja tekkimise eelduseks on maakatastris registreeritud katastriüksuse olemasolu. MaaKatS § 2 lg 7 kohaselt on katastriüksus katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Katastriüksuse piir tekib maastikule maamõõtja tegevuse tulemusena, kes katastrimõõdistamise käigus määrab maastikul piiri ja piiripunktide asukohad ning tähistab piiripunktid seadusega sätestatud juhtudel piirimärkidega. Piiripunktide andmete alusel arvutab maamõõtja katastriüksuse pindala. Kinnistusraamatuseaduse §

13 lg 1 punkti 5 alusel kantakse kinnistusregistri osa esimesse jakku mh ka kinnisasja (katastriüksuse) pindala. Et katastriüksuse piir peab olema nii omanikule kui ka piirinaabrile üheselt arusaadav, saavad külgnevate katastriüksuste piiril olla ainult ühised piiripunktid, mille alusel arvutatakse pindala. Vastuolulised piiriandmed seaksid kahtluse alla kinnistusraamatu kande õigsuse. Seetõttu on katastripidajal kohustus enne uue kande tegemist võrrelda esitatud andmeid maakatastris varem registreeritud andmetega, et välistada vastuoluliste piiride ja pindaladega katastriüksuste tekkimine. Seejuures tuleb märkida, et katastripidaja ei pea kontrollima katastriüksuse registreerimisel maamõõtja poolt esitatud andmete vastavust maastikul oleva situatsiooniga. MaaKatS § 16 lg 2 kohaselt vastutab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik tema poolt teostatud mõõdistuse ning koostatud katastriüksuse moodustamise õigsuse ja seaduslikkuse eest. Siiski ei tõlgenda katastripidaja MaaKatS § 8 lg-et 2 kitsalt konkreetsete dokumentide (nt kande tegemise õiguslikuks aluseks olev omavalitsuse korraldus, kinnisasja omaniku taotlus kande tegemiseks) olemasolu tuvastamise osas. Katastripidaja peab silmas ka seda, kas maamõõtja poolt esitatud piiriandmete alusel on võimalik teha katastrikanne, kui esitatud mõõdistusandmed on vastuolus varem registreeritud katastriüksus(t)e) mõõdistusandmetega või kui katastripidajale on teada, et esitatud piiriandmetega katastriüksuse registreerimine võib kahjustada mõne teise isiku huve. Katastripidaja jaoks on oluline välja selgitada, millisel õiguslikul alusel vastuolulised mõõdistustulemused saadud on.

25. Maa-ameti hinnangul vajab käesolevas vaidluses analüüsimist ka küsimus, kas Uuetoa katastriüksuse merepoolne piir ulatub mere rannajooneni. Mais 1998 teostatud Uuetoa katastriüksuse mõõdistamise ajal kehtinud AÕS § 133 sõnastuse kohaselt on rannajoon mere tavaline veepiir. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Mere rannajooneks loetakse Balti kõrgussüsteemi nullhorisontaali. Kuni 10.05.2004 kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse (edaspidi RKKS) § 2 lg-te 1 ja 3, § 3 lg 1 ja § 5 lg 1 kohaselt on mererand üldjuhul merd ääristav tavalisest veepiirist algav 200 m laiune maismaavöönd, kusjuures tavaline veepiir on RKKS tähenduses maakatastri kaardil märgitud veekogu piir. Sama sätestavad ka alates 10.05.2004 kehtiva looduskaitseseaduse § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 35 lg 2. Vabariigi Valitsuse 05.01.1999 määrusega nr 7 kinnitatud „Katastrimõõdistamise korra“ punkt 12 sätestab, et maaüksuse piirid määratakse mere puhul vastavalt katastrikaardil olevale rannajoonele ja punkti 20 kohaselt kantakse juhul, kui maaüksus piirneb merega, piir plaanile koordinaatide järgi vastavalt katastrikaardil olevale rannajoonele. Ka praegu kehtiva KTKKKorra § 5 lõike 2 punkti 1 järgi määratakse maaüksuse piir merel katastri aluskaardil olevale rannajoonele või § 11 lõikes 4 sätestatud korras määratud rannajoonele. KTKKKorra § 11 lõike 2 kohaselt ei mõõdistata piirilõiku ning piir kantakse katastriüksuse plaanile koordinaatide järgi vastavalt katastri aluskaardil olevale rannajoonele, kui maaüksuse piir kulgeb mööda mere rannajoont. MaaKatS § 14¹ lg 4 kohaselt kasutatakse Eesti Põhikaarti katastri aluskaardina. Eeltoodust tulenevalt võetakse katastriüksuste registreerimisel aluseks põhikaardistamise tulemusena leitud või muudetud rannajoon, mis kantakse katastri aluskaardile. Uuetoa katastriüksuse merepoolsed piiripunktid on aga mais 1998 teostatud katastrimõõdistamise tulemusena koordineeritud ega lange kokku tol ajal kehtinud Eesti Põhikaardi mere rannajoonega. Kui võrrelda Uuetoa katastriüksuse moodustamise aegset, s.o 1998. aastal kehtinud põhikaarti ja käesoleval ajal kehtivat Eesti Põhikaarti, võib näha, et rannajoone asukoht kõnealusel alal oluliselt muutunud ei ole. Käesolevas asjas tõendina esitatud Kuusalu Vallavalitsuse

13.03.2013 „Maa munitsipaalomandisse andmise taotluse“ nr 5-14/993 lisadeks olevatest Kurru maaüksuse asukoha skeemist 1933. a Salmistu küla kaardil ja Kurru maaüksuse asukoha skeemi 1935. a skeemilise kaardi V-37 M1:10000 väljavõttelt mõlemalt nähtub, et kinnistute piirid ei ulatu mereni, vaid kinnistute piiride ja merepiiri vahele jääb endise riigimaa riba.

26. Kuigi Uuetoa katastriüksus on moodustatud katastrimõõdistamise teel ning merepoolsete piiripunktide koordinaadid ei lange kokku mere rannajoonega, rõhub kaebaja oma kaebuses eelkõige piiriprotokollis esitatule. Vastustaja peab oluliseks selgitada, et Uuetoa katastriüksuse plaanil on märgitud nii piiripunktide koordinaadid kui ka piiripunktide vahelised joonepikkused, s.t piiripunktide vahekaugused meetrites. Piiripunktide koordinaadid määratakse alati lähtuvalt geodeetilise põhivõrgu koordineeritud kindelpunktist. Asjaolu, et piiripunktide koordinaadid on kindlaks määratud katastrimõõdistamise käigus, annab kaasaegsete GPS-seadmetega võimaluse igal ajal kontrollida piiripunktide koordinaatidejärgset asukohta ja õigsust.

14.05.1998 koostatud Uuetoa maaüksuse piiriprotokollis on märge, et piir on omanikele kätte näidatud vastavalt maaüksuse plaanile. Katastriüksuse plaanil esitatud koordinaatide ja piiripunktide vaheliste joonepikkuste alusel moodustuv katastriüksuse piir aga rannajooneni ei ulatu. Mõõdistatud katastriüksuse piirid tehakse kindlaks katastriüksuse plaani ja sellele märgitud katastriüksuse piiripunktide koordinaatide alusel. Katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse kohta koostatud piiriprotokollis fikseeritud piirikirjeldus on piiri kindlakstegemisel katastriüksuse plaani kõrval üksnes abistava tähendusega. Piiriprotokolli käsitletakse olulisena vaid juhul, kui maareformi läbiviimise käigus on katastriüksus moodustatud plaanija kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta. Vastavalt MaaKatS § 20 lg-le 54 on katastriüksuse mõõdistamisel aluseks MaaKatS § 20 lg-s 5 nimetatud katastriüksuse moodustamise plaan või kaart ja lõikes 5¹ nimetatud piiriprotokoll. Kui katastriüksuse hilisemal mõõdistamisel selgub, et plaanil olev piir ja piiriprotokolliga määratud piir ei lange kokku, võetakse aluseks piiriprotokolliga määratud piir. Eeltoodust nähtub, et piiriprotokollil on määrav tähtsus vaid juhul, kui katastriüksus on moodustatud plaanija kaardimaterjali alusel ning kui katastriüksuse hilisemal (üle)mõõdistamisel selgub, et plaanija kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse plaanil olev piir ja piiriprotokolliga määratud piir ei lange kokku. Seega, katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse puhul on piiriprotokoll suunatud eelkõige maaomanikule endale, kellele on piiriprotokolli koostamise käigus looduses kätte näidatud piiripunktide (piirimärkide) asukoht ja piiride kulgemine ning teatavaks tehtud piirimärkide alalhoiukohustus, mida maaomanik oma allkirjaga piiriprotokollis ka tõendab. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 01.11.1999 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-36-99 ja 29.11.1999 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-45-99 on seoses piiriprotokolli koostamisega sedastatud, et mõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse puhul ei ole MaaKatS § 20 lg-te 5, 51 ja 52 kohaldamine asjakohane ja et nimetatud sätteid saab ja tuleb kohaldada üksnes siis, kui katastriüksus moodustatakse või maaüksuse plaan koostatakse plaanija kaardimaterjali alusel.

27. Uuetoa katastriüksuse piiri asukoha väljaselgitamiseks on Maa-amet teostanud kaks kontrollmõõdistamist.

27.1 Uuetoa kinnistu omaniku M.M. volitatud esindaja Endrik Viru on 28.11.2003 esitanud Maaametile avalduse katastriüksuse andmete parandamiseks. Vajadusel palub Endrik Viru läbi viia täiendav kontrollmõõdistamine. Kirjale on mh lisatud AS Elisor 09.05.2003 teavituskiri nr 23 ja Uuetoa katastriüksuse kontrollmõõdistamise seletuskiri, milles AS Elisor maamõõtja Mati Jukk on esitanud OÜ A-Projekt koostatud katastriüksuse plaanil esitatud ja maastikul olemasolevate piiripunktide erinevused. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et piiripunktis nr 1 (merepiiri punkt) on Mati Jukk märkinud andmete erinevuseks tähistatud piiripunktist nr 11 4,97 m ja piiripunktis nr 3, mis on piiriprotokolli kohaselt merepiiripunkt, on erinevus kuni 1,51 m. Sellest nähtub, et AS

Elisor ei olnud ülemõõdistamist teostades arvestanud, et Uuetoa katastriüksuse piir peaks ulatuma mere rannajooneni ega nimetatud viga oma mõõdistustulemustes välja toonud.

27.2 Maa-ameti maakatastri osakonna kontrollibüroo teostas kontrollmõõdistamise veebruaris 2004. Kontrollmõõdistamise käigus selgusid vastuolud Uuetoa ja naaberkatastriüksuste Tülli 1A (kt 35201:002:0960), Meri-Pihlaka (kt 35201:002:1640), Ranna (kt 35201:002:0410) ja Annukse (kt 35201:002:1751) ühistes piiriandmetes. Kontrollmõõdistamise juures viibis Endrik Viru. Kontrollmõõdistamise eesmärk ei olnud võrrelda Uuetoa katastriüksuse piiride asukohta kaldajoonega, vaid eelkõige välja selgitada mõõdistusandmete vastavus naaberkatastriüksuse andmetega. Maa-ameti 17.03.2004 kirjaga nr 10-1/8635 „Katastriüksuste piiridest“ teavitati nii Endrik Viru kui ka Kuusalu Vallavalitsust kontrollmõõdistamisel selgunud vastuoludest ja soovitati piiride asukoha väljaselgitamiseks läbi viia AÕS § 129 kohane piiri asukoha kindlakstegemine.

27.3 Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond (edaspidi KMKO) teostas teist korda kontrollmõõdistamise 04.07.2013, et vastata Harju maavanema 30.05.2013 kirjale nr 8-8/2013/96 „Maa riigile vajalikkuse väljaselgitamine“ ja tuvastada mh Uuetoa katastriüksuse piiride võimalik seotus kaldajoonega. KMKO teostab kontrollmõõdistamistega analüüsi, mille käigus võrreldakse maastikul olemasoleva situatsiooni ja piirimärgistuse vastavust katastriüksuste algdokumentidele ning piiripunktide mõõdistamist ja koordinaatide määramise täpsust geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes. Kontrollmõõdistamise käigus võrreldi Uuetoa katastriüksuse moodustamise algdokumente (olemasolevaid katastrikandeid), AS Elisor poolt teostatud Uuetoa katastriüksuse mõõdistusmaterjale ja maastikul olevat situatsiooni, mis on kajastatud kontrollmõõdistamise joonisel.

27.4 KMKO teostas osalise kontrolli OÜ A-Projekt mõõdistusele. Kontrolli tulemusena saab väita, et Uuetoa katastriüksuse piiripunktides nr 11 ja 23 olevad piirimärgid (metalltorud) on koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Maastikul tähistamata piiripunkti nr 1 (merepoolne piiripunkt) koordinaatidele vastav asukoht jääb põhikaardil kujutatud kõlviku piirist (maastikul on selles kohas astangu serv) ca 5 m kaugusele ja maastikul tunnetatavast kaldajoonest (veepiirist) ca 20 m kaugusele. Maastikul tähistamata piiripunkti nr 3 (merepoolne piiripunkt) koordinaatidele vastav asukoht jääb põhikaardil kujutatud kõlviku piirist ca 5 m mere poole ja maastikul tunnetatavast kaldajoonest (veepiirist) ca 17 m kaugusele. Piiripunkt nr 2, mis piiriprotokolli kohaselt on merepiiri punkt, ei järgi astangu serva, kuhu asendiplaani kohaselt oli piir määratud. Astangu serv on selgelt tunnetatav nii 1998. aasta aluskaardil kui ka praegu aluskaardina kehtival Eesti Põhikaardil. Kontrollmõõdistamise tulemusel selgus, et OÜ A-Projekt maamõõtja Heinar Kivinurme poolt Uuetoa katastriüksuse piiripunktidele nr 2 ja nr 1 määratud koordinaadid ei järgi veepiiri ega ka astangu ülemise serva asukohta ning piiripunkti nr 3 asukoht ei järgi veepiiri asukohta, kuid ühtib astangu ülemise serva asukohaga. Tõenäoliselt on maamõõtja nimetanud piiriprotokollis Uuetoa katastriüksuse piiri piiripunktide 3-2-1 vahel mere piiriks ekslikult.

28. AS Elisor teostatud ülemõõdistamise käigus on seletuskirja kohaselt piiripunktis nr 17 (esmase mõõdistuse vastav piiripunkt nr 11) olemasolev metalltoru, piiripunkti nr 16 (esmase mõõdistuse vastav piiripunkt nr 1) on paigaldatud piirimärk (metalltoru), piiripunktis nr 30 (esmase mõõdistuse vastav piiripunkt nr 23) on olemasolev piirimärk metalltoru, piiripunkti nr 1 (esmase mõõdistuse vastav piiripunkt nr 3) on paigaldatud piirimärk (metalltoru). Maastikul leiti kontrollmõõdistamise käigus piirimärgid piiripunktides nr 17 ja 30. Piiripunktide koordinaadid sobivad OÜ A-Projekt mõõdistusega, mistõttu saab asuda seisukohale, et need on katastriüksuse moodustamise aegsed piirimärgid. AS Elisor on aga määranud piiriprotokolli kohaselt piiri piiripunktide nr 2-3-4-5-6-7-8- 9-10-11-12-13-14-15 vahel mere kaldajoonele. Piir järgib põhikaardi kaldajoont, mis tähendab, et AS Elisor mõõdistuse tulemusena on ostueesõigusega erastatud ja kinnistatud Uuetoa katastriüksuse pindala suurenenud 2834 m2 võrra.

29. Maa-ameti hinnangul tuleb Uuetoa katastriüksuse moodustamise dokumentides ja omanike teadmises katastriüksuse piirist ilmnenud vastuolude kõrvaldamiseks eelkõige välja selgitada piiri asukoht maastikul. Maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 15 lg 1 kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse läbiviija kinnisasja omaniku või koormava asjaõiguse omaja taotlusel, kui sellega on nõus kinnisasja omanik. Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel. Eeltoodud andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel. AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. AÕS § 129 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri asukohta kindlaks teha ning lõike 2 kohaselt, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. AÕS § 129 lg 3 kohaselt määratakse kinnisasja piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades, kui piiri kindlaks tegemine AÕS § 129 lg-s 2 nimetatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta. Niisiis ei saa vaidluse korral piiri asukoha väljaselgitamisel lähtuda kitsalt ühest dokumendist, vaid arvestada tuleb kõikide konkreetse vaidlusega seotud asjaoludega kogumis. Eelkõige saab piiri asukoha kindlaksmääramisel maastikul tugineda katastrijärgsetele piiridele. Ka Riigikohus on oma 12.06.2012 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-67-12 punktides nr 24 ja 25 asunud samale seisukohale.

30. Kokkuvõttes on Maa-amet seisukohal, et katastripidaja otsused keelduda esitatud dokumentide alusel katastriüksuse registreerimisest ja tagastada dokumendid toimiku koostajale puuduste kõrvaldamiseks ja/või esitatud andmete täpsustamiseks on olnud põhjendatud ning on tehtud õiguslikul alusel. MaaKatS § 8 lg 2 annab katastripidajale õiguse keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus. See hõlmab lisaks dokumentide esitamisele ka dokumentides sisalduvate andmete sobivust eelnevate kannetega maakatastris.

Katastripidaja võrdleb esitatud andmeid maakatastris varem registreeritud andmetega, et välistada vastuoluliste piiride ja pindaladega katastriüksuste tekkimine. Kaebaja soovitud viisil ei ole võimalik katastrikannet teha, kuni maamõõtja poolt katastripidajale esitatud mõõdistusandmed on vastuolus varem registreeritud katastriüksus(t)e mõõdistusandmetega. Kinnistute omanike vahel on jätkuvalt lahendamata Uuetoa katastriüksuse ja Ranna katastriüksuse piiri kulgemise küsimus. Samuti on katastripidajale teada, et esitatud piiriandmetega katastriüksuse registreerimine võib kahjustada Kuusalu valla huve, sest Kuusalu Vallavolikogu on esitanud Harju maavanemale taotluse Annukse, Uuetoa, Meri-Pihlaka ja Tülli 1A katastriüksuse ning mere rannajoone vahel asuva Kurru maaüksuse andmiseks munitsipaalomandisse.

Maa-amet peab vajalikuks rõhutada, et Uuetoa katastriüksus ei ole kunagi mereni ulatunud. Esiteks nähtub see Kuusalu Vallavalitsuse 13.03.2013 „Maa munitsipaalomandisse andmise taotluse“ nr 5-14/993 lisaks olevalt Kurru maaüksuse asukoha skeemilt 1933. aasta Salmistu küla kaardil ja Kurru maaüksuse asukoha skeemilt 1935. aasta skeemilise kaardi V-37 M1:10000 väljavõttel, kus kinnistute piirid ei ulatu mereni, vaid kinnistute piiride ja merepiiri vahele jääb endise riigimaa riba. Teiseks, mais 1998 teostatud katastrimõõdistamise tulemusena koordineeritud piiripunktide asukohad ei lange kokku sel ajal kehtinud Eesti Põhikaardi mere rannajoonega.

Kolmandaks võib näha ka Uuetoa katastriüksuse moodustamise aegse, s.o 1998. aastal kehtinud põhikaardi ja alates juulist 2013 kehtiva Eesti Põhikaardi võrdlusest, et rannajoone asukoht kõnealusel alal oluliselt muutunud ei ole. Maa-amet peab vajalikuks rõhutada ka seda, et katastripidaja ei saa ega pea katastrikandeid tegema selliselt, nagu kodanikud seda õigeks peavad või soovivad. Katastrikandeid tehakse vaid seaduses sätestatud dokumentide alusel.

KOLMANDAD ISIKUD kirjalikke seisukohti ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

31. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:

32. Vastavalt HKMS § 46 lg-le 2 võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kaebaja ei ole käesolevas kaebuses esitanud kohustamistaotlust 21.10.2011, 19.03.2012 ja 11.10.2012 katastripidaja toimingute peale. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud 07.02.2013 katastripidaja keeldumise katastriüksuse registreerimisest ja kaebaja soovib, et kohus kohustaks Maa-ametit tegema kande ja registreerima katastriüksuse vastavalt AS Elisor koostatud plaanile.

33. Katastripidaja 07.02.2013 otsuses on märgitud, et on tuvastatud järgmised puudused: piiriprotokolli juurde kutsutus isik Kuusalu Vallavalitsuse esindaja (kohalik omavalitsus on kehtiva kü 35201:002:1820 ostueesõigusega erastatud maa piiride määraja) on jätkuvalt seisukohal, et ei nõustu AS Elisor poolt märgitud piiridega. Seega arvestades Kuusalu Vallavalitsuse kirja nr 8- 3/3661 ja Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2012 otsust nr 55, millega taotletakse munitsipaalomandisse Kurru maaüksus, ning lähtudes asjaolust, et kinnisasja piiride kindlaksmääramise läbiviimine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse, tagastatakse toimik esitatud andmete täpsustamiseks. 07.02.2013 katastripidaja keeldumise õiguslikuks aluseks on märgitud MaaKatS § 8 lg 2 punkt 1, HMS § 6 ja Maa ostueesõigusega erastamise korra p 13 lg 2.

33.1 MaaKatS § 8 lg 1 kohaselt katastriüksusi registreerib ning kandeid, sealhulgas parandusi ja muudatusi teeb katastrisse katastripidaja käesolevas seaduses sätestatud alustel. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt on katastripidajal õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus.

HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. RMPKorra punkti

34 kohaselt on katastripidaja kohustatud kontrollima kande või muudatuse tegemiseks esitatud toimiku dokumentide vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ja fikseerima tulemused kontrolllehel. Kontrollitakse, kas kõik kande tegemiseks vajalikud dokumendid on olemas ja kas need on korrektselt vormistatud, kas teostatud katastrimõõdistamised ja vormistatud plaanimaterjal vastavad nõuetele ning kas esitatud dokumentidest tulenevad kanded sobivad katastrikaardi eelnevate kannetega. RMPKorra punkti 36 kohaselt on katastripidajal õigus nõuda kande tegemiseks esitatud dokumentide kohta täpsustavaid andmeid. RMPKorra punkti 43 kohaselt kande tegemisest keeldumise korral tagastatakse esitatud dokumendid, välja arvatud need dokumendid, mis katastripidaja hinnangul on ebaseaduslikud või fiktiivsed, koos kontroll-lehe koopiaga nende esitajale.

Maa ostueesõigusega erastamise korra p 13 lg 2 sätestas 07.02.2013, et avaldaja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne linna-/vallavalitsus määrab käesoleva korra punktides 13¹ ja 13² sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid. Sama korra punkti 131 kohaselt koostab vastavad volitused saanud ametnik või organ ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku. Samuti oli see sätestatud kaebajale Uuetoa maaüksuse erastamise korralduse andmise ajal 19.08.1998 (I kd tl 82 pöördel). Maa ostueesõigusega erastamise korra punkt 13¹ sätestas nii 19.08.1998 kui ka 07.02.2013, et ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus sätestatakse kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt.

33.2 Haldusasja materjalidest nähtuvalt ostueesõigusega erastatava Uuetoa maaüksuse piiride määramiseks maastikul on maamõõdufirma OÜ A-Projekt (maakorraldustööde tegevuslitsents nr

224 MA-k) maamõõtja Heinar Kivinurm koostanud fotoplaanil nr 63 974 asendiplaani (I kd tl 121) piiride kooskõlastamiseks. Asendiplaani on kooskõlastanud maa ostueesõigusega erastajad L. M. ja M.M. ja ka Kuusalu Vallavalitsuse esindaja Priit Adler. Uuetoa katastriüksuse moodustamiseks teostas maamõõdufirma OÜ A-Projekt maamõõtja Heinar Kivinurm mais 1998 katastrimõõdistamise L-EST (EUREF-92) koordinaatide süsteemis (I kd tl 75 pöördel, 103, 104). Maaüksuse plaanil, mis on koostatud mõõtkavas 1:2000, on Uuetoa maaüksuse täpseks pindalaks märgitud 10 622 m2. Ostueesõigusega erastatava Uuetoa maaüksuse piiride tähistamise ja piiride kulgemise, piiride kättenäitamise ning omanikule piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemise kohta on maamõõtja 14.05.1998 koostanud Uuetoa maaüksuse piiriprotokolli (I kd tl 9,75, 138), mis on Uuetoa maaüksuse taotlejate L. M. ja M.M. ning Kuusalu Vallavalitsuse esindaja Priit Adleri poolt märkusteta allkirjastatud. Seejärel on L. M. ja M.M. esitanud 08.06.1998 Kuusalu Vallavalitsusele avaldused Kuusalu vallas Salmistu külas elamumaa ligikaudses suuruses

10 622 m2 ostueesõigusega erastamiseks (I kd tl 76 ja pöördel). Kuusalu Vallavalitsuse 19.08.1998 korraldusega nr 469 „Maa ostueesõigusega erastamine“ anti nõusolek ostueesõigusega erastada Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas Uuetoa maaüksus suurusega 10 622 m2 maa L. M. ½ mõttelises osas ja M.M.le ½ mõttelises osas kaasomandisse (I kd tl 82 pöördel). Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas Uuetoa katastriüksus katastritunnusega 35201:002:1820 ja pindalaga 10 622 m2 on maakatastris registreeritud 23.12.1998 (I kd tl 74 pöördel, 104, 119). Kuusalu Vallavalitsuse 14.01.1999 korraldusega nr 29 „Ostueesõigusega erastatava maa müük“ anti nõusolek erastada ostueesõigusega L. M.le ½ mõttelist osa ja M.M.le ½ mõttelist osa Uuetoa maaüksusest suurusega

10 622 m2 ja määrati ostueesõigusega erastatava maa maksumuseks 10578 krooni ja ostumüügihinnaks erastajatele

5 289 krooni, mis kuulub erastajate poolt tasumisele erastamisväärtpaberites. Korralduse pöördel on L. M. ja M.M. 03.02.1999 allkirjadega kinnitatud tekst, et nad on korraldusega tutvunud, nõus ettenähtud tingimustega ja vastuväiteid ega protesti korralduse kohta ei oma ning soovivad sõlmida ostu-müügilepingu (I kd tl 71-72). 22.02.1999 ostu-müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga on Eesti Vabariik müünud L. M.le ja M.M.le Uuetoa maaüksuse pindalaga 10 622 m2 hinnaga 5 289 krooni ja müüja ja ostjad on kokku leppinud ja paluvad kanda Uuetoa maaüksuse kinnistusraamatusse, maa omanikena L. M. ½ mõttelise osa suuruses ja M.M. ½ mõttelise osa suuruses (I kd tl 70). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on

L. M. ja M.M. 22.02.1999 avalduse alusel 26.04.1999 kinnistusraamatusse kantud Uuetoa kinnistu pindalaga 10 622 m2 kaasomanikena kumbki ½ mõttelises osas (I kd tl 117-118). Uuetoa kinnistu pindalana on kinnistusraamatusse käesoleva ajani kantud 10 622 m2. Seega on kaebaja ostueesõigusega erastanud ½ mõttelist osa Uuetoa maaüksusest pindalaga 10 622 m2 ja Uuetoa katastriüksuse moodustamise käigus nõustunud maamõõtja, kohaliku omavalitsuse, katastripidaja ja kinnistusameti toimingute ja otsustega ega ole neid vaidlustanud.

34. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 31.05.2006 esitanud Kuusalu Vallavalitsusele avalduse kaebajale kuuluva Uuetoa kinnistu (pindalaga 10 622m2) merepoolsete piiride ja veepiiri vahele jääva maa-ala erastamiseks MaaRS § 22 lg 12 alusel kinnisasjaga liitmise eesmärgil (I kd tl 146). Seega on kaebaja teadnud, et ta ei ole ostueesõigusega seda maad erastanud. Selles avalduses on kaebaja leidnud, et vaid kaebaja kinnistu ja kinnistu „Ranna“ vahel on katastriplaanile kantud ebaõiged piirikoordinaadid.

35. Kohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja, et kohus kohustaks Maa-ametit tegema kande ja registreerima katastriüksuse vastavalt AS Elisor 14.02.2011 koostatud plaanile, mille kohaselt AS Elisor 15.12.2005 ülemõõdistamise tulemusena on Uuetoa katastriüksuse pindala 13 456 m² (I kd tl 111), seega 2834 m² võrra suurem ostueesõigusega erastatud Uuetoa maaüksuse pindalast. Uuetoa maaüksuse näol on tegemist ostueesõigusega erastatud maaga, mille suuruse ja piiride kindlaksmääramine on Maa ostueesõigusega erastamise korra punktide 13 lg 2 ja 131 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses. Ja nagu haldusasja materjalidest nähtub, erastati kaebajale ostueesõigusega ½ mõttelist osa Uuetoa maaüksusest pindalaga 10 622 m2, mitte aga pindalaga 13

456 m².

36. Kuusalu Vallavalitsus on 26.03.2012 kirjaga nr 8-3/4384-2 palunud Maa-ametil peatada Uuetoa katastriüksuse ümbermõõdistamise menetluse, põhjendades seda valla sooviga taotleda Salmistu küla rannaalad (Kurru maaüksus - Annukse, Uuetoa, Mere-Pihlaka ja Tülli 12A ja mere piiri vahel olev ala - pindalaga 5748 m2) munitsipaalkasutusse (I kd tl 43). 02.10.2012 kirjas nr 8-3/3661 kinnitab Kuusalu Vallavalitsus, et jääb 26.03.2012 kirjas nr 8-3/4384-2 toodud seisukoha juurde (I kd tl 44). Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2012 otsusega nr 55 (I kd tl 159) on otsustatud taotleda Salmistu külas Kurru maaüksus pindalaga 0,58 ha munitsipaalomandisse. Kuusalu Vallavalitsus on 26.03.2012 kirjas nr 8-3/4384-2 ka märkinud, et Uuetoa katastriüksus ei ole kunagi varem piirnenud ega piirne ka täna merega. Uuetoa ostueesõigusega erastamine toimus maareformi seaduse järgselt endise Uuetoa 7, VIII (Kiiu mõisa järgi) kinnistu piires ja selle kinnistu (vt 1935.a. skeemiline kaart V-37) piir ei läinud mereni. Kohtutoimikus olevatest Kurru maaüksuse asukoha skeemidest 1933 ja 1935.aastatel (I kd tl 170-171) nähtuvalt ei piirnenud Uuetoa kinnistu merega.

37. Kaebaja leiab et Uuetoa katastriüksuse registreerimisel tuleb aluseks võtta piiriprotokoll, milles on kinnistu piiriks määratud merepiir. 14.05.1998 koostatud Uuetoa maaüksuse piiriprotokollis (I kd tl 9,75, 138) on märgitud, et piiripunktid 3,2,1 on mere piiril ja piiripunktide 3-2-1 vahel kulgeb piir piki mere piiri. AS Elisor maamõõtja Mati Jukki 03.08.2011 koostatud seletuskirjast (I kd tl 105-106) nähtuvalt teostati Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamine omaniku soovil ja ülemõõdistamise põhjuseks on rannajoone asukoha täpsustamine 14.05.1998 koostatud piiriprotokolli järgi, mille kohaselt kulgeb katastriüksuse piir piiripunktide nr 3-2-1 vahel piki mere piiri.

14.05.1998 koostatud piiriprotokollis (I kd tl 9,75, 138) on märgitud, et piir on omanikele kätte näidatud vastavalt maaüksuse plaanile. MaaKatS § 10 lg 1 kohaselt on katastriüksuse plaan katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel.

Mais 1998 teostatud Uuetoa katastriüksuse mõõdistamise ajal kehtinud Juhendi punkti 18 (I kd tl 126) kohaselt kantakse maaüksuse piir plaanile vastavalt mere või järve kaldajoone kulgemisele. Sel ajal kehtinud AÕS § 133 kohaselt kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir. Sel ajal kehtinud RKKS § 2 lg 1 kohaselt on kallas merd, järvi, jõgesid, veehoidlaid ja veejuhtmeid ääristav, veekogu tavalisest veepiirist algav maismaavöönd ja § 5 lg 1 kohaselt on tavaline veepiir selle seaduse tähenduses maakatastri kaardil märgitud veekogu piir. Käesoleval juhul näitavad KMKO 04.07.2013 kontrollmõõdistamise tulemused, mis on kajastatud kontrollmõõdistamise joonisel (I kd tl 189-190), et OÜ A-Projekt maamõõtja Heinar Kivinurme poolt Uuetoa katastriüksuse piiripunktidele nr 1, nr 2 ja nr 3 määratud koordinaadid ei järgi veepiiri. Ka ei lange mais 1998 teostatud katastrimõõdistamise tulemusena koordineeritud Uuetoa katastriüksuse merepoolsed piiripunktid kokku tol ajal kehtinud Eesti põhikaardi mere rannajoonega (I kd tl 103-104, 176-177).

Juhendi punkti 51 kohaselt maaüksuse piiride ja situatsiooni mõõdistamise tulemusena saadakse maaüksuse plaaniandmed: piiripunktide koordinaadid ja piirijoonte direktsiooninurgad, piirijoonte pikkuste horisontaalprojektsioonid, hoonete ja rajatiste ning kõlvikute kontuuride pindalad ja maaüksuse üldpindala. Uuetoa katastriüksuse plaanil on märgitud nii piiripunktide koordinaadid kui ka piiripunktide vahelised joonepikkused, s.t piiripunktide vahekaugused meetrites ja saadud katastriüksuse üldpindala, milleks maaüksuse plaanil märgitu kohaselt on 10 622 m2 (I kd tl 75 pöördel, 103, 104). Katastriüksuse plaanil esitatud koordinaatide ja piiripunktide vaheliste joonepikkuste alusel moodustuv katastriüksuse piir ei ulatu rannajooneni.

Seega saab nõustuda vastustajaga, et maamõõtja on nimetanud piiriprotokollis Uuetoa katastriüksuse piiri piiripunktide 3-2-1 vahel mere piiriks ekslikult.

38. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet õiguspäraselt keeldunud Uuetoa katastriüksuse katastritunnusega 35201:002:1820 registreerimisest AS Elisor ülemõõdistamise tulemusena saadud pindalaga 13 456 m², kuna esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus.

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jätab kohus vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab HKMS § 108 lg 8 järgi tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul on kolmanda isiku Kuusalu Vallavalitsuse vastaspool kaebaja. Kuna kolmas isik Kuusalu Vallavalitsus menetluskulude taotlust esitanud ei ole, jätab kohus kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kolmandate isikute M.M. ja OÜ Hektarid vastaspool on vastustaja. Kuna vastustaja ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmandate isikute M.M. ja OÜ Hektarid võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik