1-13-5155/84 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2013 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number

1-13-5155 (13240100225)

Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretä , tõlk r

Ingrid Koddo

, tõlk Olga Nõmmemees

Kriminaalasi J.V´i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; § 200 lg 2 p

4,7,8,9,10, § 209 lg 2 p 1; 213 lg 1 järgi, T.N´i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; 200 lg 2 p 7,8,9 järgi,

Anatoli Bojev´i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi,

Viktor Harun´i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, D.F süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja

Z.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri proku Ave Arnim rör

Süüdistatavad J.V

Elukoht xxx – vene keel, töötu, varem kriminaalkorras karistatud:

1. 12.02.2009 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 7, 8 järgi tingimisi 4 kuud vangistust katseajaga 1 aasta 6 kuud;

2. 30.04.2009 Viru Maakohtu o

tsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 5, 7, 8, § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 266 lg 2 p 1 järgi tingimisi vangistus 1 aasta 1 kuu 25 päeva katseajaga 2 aastat;

3. 18.11.2010 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud;

4. 21.10.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 202 lg

1 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud;

5. 23.11.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 6 kuud;

6. 23.03.2012 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi 8 kuud vangistust;

7. 04.09.2012 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg

2 p 7, 8, 9 ja § 213 lg 1 järgi tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 18 kuud.

Tõkend – vahistamine alates 06.02.2013. T.N Elukoht xxx keel, xxx, varem kriminaalkorras karistatud:

1. 23.09.1994 Kohtla-

Järve Linnakohtu otsusega KrK §

139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aasta katseajaga 2 aastat 6 kuud;

2. 17.02.1997 Kohtla-

Järve Linnakohtu otsusega KrK §

139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 2, 3, 4 järg vabadusekaotus 1 aasta 10 kuud;

3. 07.10.1997 Kohtla-

Järve Linnakohtu otsusega KrK §

139 lg 2 p 1, 2, 3, § 15 lg 2 § 197 lg 1 järg - vabadusekaotus 2 aastat 3 kuud;

4. 20.04.1998 Kohtla-

Järve Linnakohtu otsusega KrK §

176 lg 1 järgi vabadusekaotus 3 aastat 6 kuud;

5. 16.11.2000 Ida-

Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat;

6. 25.08.2004 Ida-

Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 7,

8 järgi vangistus 3 kuud 27 päeva;

7. 25.04.2006 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 7, 8 järgi tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 18 kuud;

8. 08.01.2009 Viru Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 2 p

3 järgi rahaline karistus 900 krooni (57,52 eurot);

9. 23.

11.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi 8 kuud vangistust j rahaline karistus 57,52 eurot, mis on aegunud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 04.09.2012. Anatoli Bojev Elukoht xxx varem kriminaalkorras karistatud:

1. 26.08.2005 Ida-Viru Maakohtu otsusega tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 3 aastat;

2. 18.01.2008 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 406 lg 2 järgi vangistus 6 kuud;

3. 25.02.2008 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p

4,

7, 8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 11 kuud;

4. 11.06.2010 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 ja §

199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 18 kuud;

5. 23.03.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 1 kuu 10 päeva. Tõkendit ei kohaldatud. Viktor Harun Elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud:

1. 12.12.2001 Ida-

Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2

Kaitsjad

Istungi toimumise aeg p 1, 2, 3 järgi vangistus 3 aastat;

2. 26.05.2006 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 10 kuud;

3. 17.02.2009 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 6 kuud 3 päeva;

4. 28.10.2010 Viru Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistus 3 aastat katseajaga 2 aastat. Tõkendit pole kohaldatud. D.F Elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud:

1. 30.04.2003 Ida-

Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vangistus 2 kuud;

2. 18.09.2003 Ida-

Viru Maakohtu otsusega KarS § 200 lg

2 p 4, 7, 8, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 3 aastat;

3. 15.01.2004 Harju Maakohtu otsusega KarS § 263 p 3 järgi 2 kuud vangistust;

4. 22.01.2007 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 8 kuud 24 päeva;

5. 23.08.2007 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 5 kuud 13 päeva;

6. 30.04.2009 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 17 päeva;

7. 10.09.2009 Viru Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p

4, 7, 9, § 199 lg 2 p 4, 8, § 266 lg 1 järgi vangistus 3 aastat 1 kuu 4 päeva Tõekendit pole kohaldatud. Z.J

Elukoht xxx

– vene keel, töötu, varem kriminaalkorras karistatud:

1. 11.01.2012 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 215 lg 2 p 2 järgi vangistus 4 kuud katseajaga 20 kuud. Tõkendit pole kohaldatud.

Vandeadvokaa Arvo Suuban t Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Vandeadvokaat Kaido Kooga Vandeadvokaat Lembit Nirgi 25.11.2013

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

J.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (episood 16.08.2012) õigeks mõista seoses prokuröri süüdistusest loobumisega.

J.V süüd a KarS § järgi i tunnistad

199 lg 2 p 7,8,9 (episoodid 02-03.09.2009, 14-15.09.2009, 28-29.12.2009, 03-04.01.2010). Mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

J.V süüdi tunnistada KarS § järgi

200 lg 2 p 7,8,9,10 (episood 30.11.2009). Mõista karistuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

Vastavalt KrMS §

2 vähendada mõistetud karistust ühe

-le 238 lg J.V le ´i

kolmandiku ehk 1 aasta

2 aastat vangistust. võrra. Kandmisele kuulub

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.03.2012.a ja 04.09.2012 kohtuotsuste alusel mõistetud karistustega – 8 kuud ja 6 kuud vangistust ja mõista ´ile

J.V

liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat vangistust.

Arvata kandmisele liitkaristusest maha täielikult ärakantud karistus 8 kuud vangistust ning kuulub 1 aasta 4 kuud vangistust.

J.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi (episoodid: 08-09.08.2012 Juuli Kostina suhtes, 17.08.2012, 31.08.2012, 31.08.20123, 02-03.09.2012). Mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

J.V süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi (episood 4, 29.08.2012 ). Mõista karistuseks 3 aastat vangistust.

J.V süüdi tunnistada KarS § 213 lg 1 järgi (episood 09.08.2012). Mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

Vastavalt KrMS §

2 vähendada mõistetud karistust ühe

-le 238 lg J.V le ´i

kolmandiku ehk 1 aasta ja 2 kuu

2 aastat 4 kuud vangistust. võrra. Kandmisele kuulub

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus 2 aastat 4 kuud vangistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.09.2012 e alusel mõistetud kohtuotsu

karistusega J.V liitkaristuseks, lugedes kergem

–6 kuud vangistust ja mõista ´ile karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 4 kuud vangistust.

J.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (ajavahemikul alates 10.09- 11.09.2012 kuni 28.01-29.01.2013 kokku 31 episoodi). Mõista karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

J.V süüdi tunnistada KarS § 213 lg 1 järgi (episoodid 15.10.2012, 01.11.2012 ). Mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

Vastavalt KrMS §

2 vähendada mõistetud karistust ühe

-le 238 lg J.V le ´i

kolmandiku ehk 1 aasta ja 2 kuu

2 aastat 4 kuud vangistust. võrra. Kandmisele kuulub

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust 2 aastat 4 kuud vangistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.09.2012 kohtuotsue alusel mõistetud karistusega 6 kuud vangistust J.V liitkaristuseks 2 aasta 10 kuud – ning mõista ´ile vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusegaKarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistused 1 aasta 4 kuud vangistust ja 2 aastat 4 kuud vangistust käesoleva otsusega KarS

§ 65 lg 2 alusel mõistetud karistusega – ja mõista ´ile

2 aastat 10 kuud vangistust J.V

liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 10 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistuse kandmise alguseks 06.02.2013.

Tõeken –

– jätta muutmata. d vahistamine

KrMS § 274 lg 1, § 199 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus J.V süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, kuna tema tegevus vastab väärteo tunnustele.

T.N (episood 16.08.2012) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi õigeks mõista seoses prokuröri süüdistusest loobumisega.

T.N 5,

süüdis tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada ´ile mõistetu ühe - T.N

d karistust

kolmandiku ehk 4 kuu Kandmisele kuulub 8 kuud vangistust. võrra.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada T.N

8 kuud vangistust ´ile mõistetud karistus

480 (neljasaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemisel järgima

T.N-i

kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: -

1. xxx; elama kohtu määratud alalises

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks T.N

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend –

– tühistada kohtuotsuse jõustumisel elukohast lahkumise keeld .

ANATOLI BOJEV süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi. 4,

Mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada ´ mõistetud karistust ühe

- Anatoli Bojev i le

kolmandiku ehk 1

2 kuud vangistust. kuu võrra. Kandmisele kuulub

L Anatoli Bojevi suhtes kohaldamata ning ähtudes KarS § 74 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Anatoli Bojev katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 ettenähtud kontrollnõudeid. -6

Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud.

Katseaja algus 26.11.2013. –

KarS § 75 lg 1 p 1 ´ käitumiskontrolli ajal järgima -6 tulenevalt kohustada Anatoli Bojev it järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. xxx elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata Anatoli Bojev katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

VIKTOR HARUN süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi.

Mõista karistuseks rahaline karistus 150 (sada viiskümmend) päevamäära ulatuses, arvestades 1 päevamäära suuruseks 3,20 EUR, s.o. kümmend kuus)

480 (nelisada kaheksa EUR.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada ´ile mõistetud karistust ühe

- Viktor Harun

kolmandiku ehk

rahaline karistus 100 (sada)

50 päevamäära võrra. Kandmisele kuulub päevamäära ulatuses, arvestades 1 päevamäära suuruseks 3,20 EUR, s.o. 320 (kolmsada kakskümmend) EUR.

KarS 75 lg 6, 8.10.2010 § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 2 otsusega mõistetud karistuse vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks

3 aastat

3 aastat

vangistust ja rahaline karistus 100 (sada) päevamäära ulatuses s.o. 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Siinjuures jätta Viru Maakohtu 28.10.2010 otsusega mõistetud karistus, 3 aastat vangistust, täitmisele pööramata ning rahaline karistus 320 eurot viia täide iseseisvalt.

Rahaline karistus tuleb Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 4100065064.

D.F süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada D.F´le mõistetud karistust ühe

-

kolmandiku ehk 1 le kuulub 2 kuud vangistust. kuu võrra. Kandmise

KarS § 69 lg 1 alusel a D.F´le mõistetud karistus sendada

2 kuud vangistust

120 ( saja kahe ühe kümne) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemisel järgima

D.F

kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: -

7. xxx; elama kohtu määratud alalises elukohas

8.

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

9. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

11. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

12. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Mää üldkasuliku töö tegemise ajaks rata D.F

Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Z.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (episood 16.08.2012 id , 10.12.2012-20.01.2013) õigeks mõista seoses prokuröri süüdistusest loobumisega.

Z.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe

- Z.J-ile

kolmandiku ehk 4 k

8 kuud vangistust. uu võrra. Kandmisele kuulub

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.01.2012 otsusega mõistetud karistuse 4 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada Z.J-ile

1 aasta vangistust mõistetud karistus (seitsmesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemisel järgima

Z.J

kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: -

13. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx;

14. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

15. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

16. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

17. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

18. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Z.J

ru Vangla Vi kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Asitõendid: -plaat videosalvestusega (asub kriminaalasja juures), metallist auto CD

rattavõeti ja DNA proov (hoiul Ida prefektuuris), DNA proov (hoiul Ida Prefektuuris), musta värvi metallist kang Modeco (hoiul Ida Prefektuuris), DNA proov (2 karpi) (hoiul

Ida Prefektuuris), , lukk ja 2 DNA

DNA proov ja lukusüdamik (hoiul Ida Prefektuuris)

proovi (hoiul Ida Prefektuuris), m 6060 ja telefoni usta värvi klapiga mobiiltelefon Nokia

nuppude pinnalt võetud DNA proovid (hoiul Ida Prefektuuris) uga ja lõhutud , n

lukusüdamik (hoiul Ida Prefektuuris) alatsijälje fragment ja võrdlusjälgede kaart (hoiul , j

Ida Prefektuuris)

, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista ur J.V´ilt Art tsiviilhagid: Lxxx Pxxxkasuks 2235,43EUR; MxxxPxxxe kasuks 240,24 EUR; Z.J Dxxx kasuks 4592,90 EUR;

Z.J xxx kasuks 2985 EUR; Š VxxxDxxx kasuks 220 EUR;

Jxxxi Pxxx kasuks 509 EUR; Vxxx Zxxx kasuks 875 EUR; ExxxxHxxx kasuks 170 EUR;

D.F xxx kasuks 170 EUR; Ku KxxxT.N-iks 200 EUR;

Gxxx xxx kasuks 130 EUR; i Mü Exxx Jaxxxx kasuks 180 EUR;

Jxxx xxx kasuks 603,80 EUR; Še xxx 245 EUR; D.F Dxxx kasuks 390 EUR; Kxxx Kxxxt kasuks 384 EUR;

Mxxx xxx kasuks 1678 EUR; Mo

Vxx xxx kasuks 15 EUR; Ts

Ixxx xxxja kasuks 1666,65 EUR; El Nxxx Nxxx kasuks 590 EUR; OxxxGxxxv kasuks 677,46 EUR; xxx kasuks 150 EUR; xxx kasuks 140,30 EUR;

Ljxxx xxxa kasuks 560 EUR; Po xx 421,52 EUR; Z.J Sxxx kasuks 320 EUR; Juxxx Kxxx kasuks 221,50 EUR; Mxxxo Zxxo kasuks 600 EUR; Z.J Pxx kasuks 279 EUR

J.V-lt ja Anatoli Bojevilt solidaarselt tsiviilhagi: Välja mõista

Z.J xxx kasuks 450 EUR. Šk

Välja mõista J.V-lt, Viktor Harunilt ja Z.J-ilt solidaarselt tsiviilhagi:

Mxxx xxxv kasuks 60 EUR. Re

Välja mõista J.V-lt ja D.F-ilt solidaarselt tsiviilhagi: xxx kasuks 389,73 EUR; xxx kasuks 202,18 EUR.

Välja mõista J.V-lt ja T.N-ilt solidaarselt tsiviilhagi: Kxxxr Lxxx kasuks 108 EUR. Jxxx Kxxxa kasuks 230 EUR;

Jätta MxxxLxxxt tsiviilhagi summas 300 eurot rahuldamata.

Jätta summas 120 eurot läbi vaatamata. xxxx

Jätta Ol tsiviilhagi summas 1909 eurot läbi vaatamata Kannatanul on õigus xxx Ixxx . esitada tsiviilhagid tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta N ilhagi summas 30 eurot läbi vaatamata. xxxNxxx tsivi

Välja mõista ´ J.V-lt riigituludesse menetluskulud:

800 eurot sundraha.

528 eurot kaitsjatasu, 0,90 eurot toimiku paljundamise eest.

Välja mõista ´ T.N-ilt riigituludesse menetluskulud:

480 eurot sundraha. 554,40 eurot kaitsjatasu, 1,35 eurot toimiku paljundamise eest.

Välja mõista Anatoli Bojev´ilt riigituludesse menetluskulud:

480 eurot sundraha.

370.08 eurot kaitsjatasu, 0,90 eurot toimiku paljundamise eest.

Välja mõista Viktor Harun´ilt riigituludesse menetluskulud:

480 eurot sundraha. 266,40 eurot kaitsjatasu, 0,68 eurot toimiku paljundamise eest.

Välja mõista D.F´lt riigituludesse menetluskulud:

480 eurot sundraha. 266,40 eurot kaitsjatasu, 0,67 eurot toimiku paljundamise eest.

Välja mõista . ilt riigituludesse menetluskulud:

480 eurot sundraha. 475,20 eurot kaitsjatasu, 0,90 eurot toimiku paljundamise eest.

Menetluskulud EUR tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900.

Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. oksul arvates kohtuotsuse Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jo jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. novembrist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja kantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.

Süüdistus

J.V tema süüdistatakse selles, et

- ajavahemikus

-

xx tungis ukseklaasi ja lukkude lõhkumise teel Ida Virumaal Kiviõlis

Ehitajate asuvasse majja ja varastas sealt Lxxx xx kuuluva Põ

keevitustransformaatori maksumusega 1500 krooni (95,87 eurot), elektrisae

maksumusega 1500 krooni (95,87 eurot), elektrilise ketassae maksumusega 1000 krooni (63,91 eurot), elektritrelli maksumusega 1200 krooni (76,69 eurot), akutrelli maksumusega 1100 krooni (70,30 eurot), elektrihöövli maksumusega 690 krooni

(44,10 eurot), elektrilise tikksae maksumusega 500 krooni (31,96 eurot), ketaslõikuri maksumusega 700 krooni (44,74 eurot) koos kahe tagavarakettaga maksumustega 60 krooni (3,83 eurot) ja 40 krooni (2,56 eurot), 15 ketast metalli lõikamiseks maksumusega a` 13 krooni (0,83 eurot) kogumaksumusega 195 krooni (eurot), kaks lihvimisketast maksumusega a` 60 krooni (3,83 eurot), kaks pikendusjuhet maksumusega a` 60 krooni (3,83 eurot) ning Mxxx xxx kuuluva sae maksumusega Põ

949 krooni (60,65 eurot), akutrelli maksumusega 890 krooni (56,88 eurot), elektritrelli maksumusega 1320 krooni (84,36 eurot) ja ketaslõikuri maksumusega 600 krooni

(38,35 eurot). L Pxxxt varastatud esemete kogumaksumus oli 8725 krooni (557,63 xxx

eurot) ja Mxxx Pxxxt varastatud esemete kogumaksumus oli 3759 krooni (240,24 eurot), lukkude lõhkumisega tekitatud kahju oli 220 krooni (14,06 eurot).

- ajavahemikus xxx xxx asuvasse majja ja varastas

tungis ukselukkude lõhkumise teel

sealt L Pxxxle kuuluva veearvesti komplektis filtri, ventiili ja muhvidega torude xx

jaoks maksumusega 100 eurot, tolmuimeja Beko maksumusega 103 eurot, metallilõikuri kettad maksumusega 80 eurot. Varastatud esemete koguväärtus oli 283 eurot, lukkude ja ukse lõhkumisega tekitatud kahju oli 60 eurot.

- ajavahemikus xxx xxx xxx asuvasse Z.J

, tungis välisukse ja luku lõhkumise teel

Dxxxe kuuluvasse majja ja varastas sealt 14 pudelit 56,80 krooni maksvat viina koguväärtuses 795,20 krooni (50,82 eurot), ühe pudeli likööri maksumusega 400 krooni (25,56 eurot), ühe liitrise pudeli Havanna Clubi maksumusega 150 krooni (9,59 eurot), ühe kaheliitrise pudeli alkohoolset jooki Volgonaya maksumusega 500 krooni

(31,96 eurot), ühe liitrise pudeli piiritust maksumusega 300 krooni (19,17 eurot), ühe pudeli Vana Tallinnat maksumusega 200 krooni (12,78 eurot), ühe pudeli Kohvilikööri maksumusega 100 krooni (6,39 eurot), kaks lipsunõela kogumaksumusega 500 krooni

(31,96 eurot), tuutu 10-sendiste müntidega väärtusega 50 krooni (3,20 eurot), vahetusmündid koguväärtuses 150 krooni (9,59 eurot), DVD pleieri Philips maksumusega 700 krooni (44,74 eurot), 12 väikest melhiorlusikat kogumaksumusega

1000 krooni (63,91 eurot), 10 suurt melhiorlusikat kogumaksumusega 500 krooni

(31,96 eurot), sularaha summas 3500 krooni (223,69 eurot), paberist kinkepakendi maksumusega 1 euro, 19. sajandist pärit hõberisti (propellerikujulise) maksumusega

100 eurot, hõbedast medaljoni ikooniga maksumusega 120 eurot, kaks 20 eurot maksvat hõbeketti kogumaksumusega 40 eurot, 10 paari pakendis meeste poolvillaseid valgeid sokke kogumaksumusega 15 eurot, pruuni katteriide külge kinnitatud märkide kollektsiooni (ca 1000 tükki) koguväärtusega 300 eurot, kolm mehhaanilist käekella kogumaksumusega 100 eurot, televiisori Panasonic puldi maksumusega 15 eurot ja villased labakud maksumusega 0,50 eurot. Varastatud esemete koguväärtus oli 1256,82 eurot. Uste ja lukkude lõhkumisega tekitatud kahju kogusummas 50 eurot.

- ajavahemikus xxx xxx xx Ida-xxx

tungis välisukse lukkude lõhkumise teel koos D Ti

asuvasse Z.J Dxxx -liitrise pudeli 1973.a kuuluvasse majja ja varastas sealt ühe 0,35 konjakit KV maksumusega 12 eurot, ühe 0,1-liitrise pudeli 1970.a konjakit maksumusega 10 eurot, padrunikujulise 0,25-liitrise likööripudeli maksumusega 15 eurot, 27 pudelit 0,7-liitrist veini maksumusega a` 10 eurot kogumaksumusega 270 eurot, majapidamiskoti kiirtoidusuppide ja –makaronidega koguväärtusega 10 eurot, 28 keraamilist kujukest koguväärtusega 375 eurot, kinnise assortiikarbi maksumusega 8 eurot, sinise akutrelli maksumusega 64 eurot, punase akutrelli maksumusega 50 eurot, ehitusfööni maksumusega 30 eurot, mootorsae maksumusega 256 eurot, tsaariajast pärit vasest kaaluvihid väärtusega 100 eurot, kristallnõud (karahvini, vaasi jne.)

koguväärtusega 100 eurot, kaheksa šokolaadi kogumaksumusega 10 eurot, püstolikujulise välgumihkli maksumusega eurot, pneumaatilise püstoli

maksumusega 32 eurot, neli karpi padruneid hinnaga a` 2 eurot kogumaksumusega 8 eurot, hambaproteesid maksumusega 2500 eurot, 20. sajandi algusest pärit vasest petroolilambi maksumusega 100 eurot, 1927. aastast pärit mängu lastele maksumusega

100 eurot, uue laste automaatpüstoli kuulikestega maksumusega 25 eurot, uued mustad meesteteksad maksumusega 35 eurot, ennesõjaaegsed postkaardid ja ümbrikud koguväärtusega 100 eurot, kümme tsaariaegset raamatut koguväärtusega 200 eurot, 18 ennesõjaaegset raamatut koguväärtusega 150 eurot. Lisaks tungis majast leitud võtmeid kasutades garaaži ja varastas sealt sõiduauto Opel Vectra reg.nr 165 TDA maksumusega 1918 eurot, millega hoovist välja sõites lõhkus aiavärava luku.

Varastatud esemete kogumaksumus oli 6498 eurot, lukkude lõhkumisega tekitatud kahju oli 55 eurot.

- xxx

tungis värava luku lõhkumise teel grupis T.N Hxxx, Z.J ja T.N-iga ebaseaduslikult xx ja Oxxx Lxxxle kuuluva xxx piiratud territooriumile ning varastas sealt Mxxx Lxxxkuuluva mobiiltelefoni №kia maksumusega 30 eurot, muruniiduki maksumusega 80 eurot ja kõlarid maksumusega 10 eurot. Varastatud esemete koguväärtus 120 eurot.

- xxx tungis grupis T.N xx Z.J ja T.N-iga ebaseaduslikult Ida-xxx ja Oxxx Lxxx kuuluva xxx taraga piiratud territooriumile ning püüdis varastada hoovil seisnud vana sõidukit xxxaksumusega 300 eurot, kuid talu omaniku poja Mxxxs Lxxx saabumise tõttu jäi vargus lõpule viimata.

- xxx10 paiku grupis Pxxx Nxxx

ja T.N-iga tungisid luku ja garaaživäravate lõhkumise teel varguse toimepanemise eesmärgil asuvasse Jü xxx xxx xxx Kxxx

kuuluvasse garaaži ning varastasid sealt nelja meetri pikkuse pikendusjuhtme maksumusega 10 eurot ja jootekolvi maksumusega 20 eurot. Vargusega tekitatud kahju

30 eurot, väravate remondi ja lukkude vahetamise maksumus 200 eurot.

- xxx Pxxxl Nxx xxx

ööl vastu , kangutas lahti Mati Vilumetsale kuuluva garaažiboksi väravad ja tungis varguse toimepanemise eesmärgil garaaži, kuid kuna seal seisnud tünnides kütust ei olnud, siis lahkus midagi võtmata ja vargus jäi lõpule viimata.

- xxxx xxx

tungis koos Anatoli Bojeviga tuulutusasendisse jäetud akna lahtisurumise teel

Axx xx us Š kuuluvasse korterisse ja varastas sealt hõbedase arvuti monitori As maksumusega 150 eurot ja korteri varuvõtmed. Akna lõhkumisega tekitas kahju 300 eurot.

- ajavahemikus xxx

tungis koos Viktor Haruni ja Z.J iga ukselukkude lõhkumise teel xxxasuvasse Z.J xxxkuuluvasse abihoonesse ja varastas sealt elektrisae Tu Metabo maksumusega 200 eurot, käsiketassae Stihl maksumusega 100 eurot, elektrilise hekilõikuri maksumusega 128 eurot, elektritrelli maksumusega 60 eurot, sae Husqvarna maksumusega 225 eurot, sae Partner maksumusega 140 eurot, ketaslõikuri maksumusega 93 eurot, saelehe maksumusega 28 eurot, saeketi maksumusega 30 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus oli 1004 eurot. Lukkude lõhkumisega tekitas kahju 18 eurot.

- ajavahemikus xxx tungis uste lahtikangutamise teel koos Viktor Haruni ja Z.J-iga xxx talus asuvasse MaxxxT.N-i kuuluvasse garaaži ja varastas sealt vasest ventiilid kogumaksumusega 50 eurot. Uksehaakide lõhkumisega tekitas kahju 10 eurot.

- ajavahemikus 11.09.2012.a kella 20.50st kuni 12.09.2012.a kella 08.00ni tungis koos

Viktor Haruni ja Z.J-iga

varguse toimepanemise eesmärgil uste avamise teel xx asuvasse Ü kuuluvasse garaaži, kus avas kõik kapid ja sahtlid ning loopis xxx xxx Ni

asjad laiali, kuid lahkus varastamiseks midagi sobivat leidmata. Materiaalset kahju ei tekitanud.

- ajavahemikus x

xx tungis ukseluku lõhkumise teel koos Z.J ja T.N-iga

- xx AS le kuuluva Aidu karjääri territooriumil asuvasse lattu ja varastas sealt 33 meetrit kaablit H07RN466 kogumaksumusega 95,70 eurot.

- ajavahemikus xxx xxx talus koos T.N xHxxx tungis ukse lahtisurumise teel JxxxPxxx kuuluvasse majja ja varastas sealt puukütteahju malmist ukse maksumusega 64 eurot ja malmist luugi maksumusega 20 eurot. Lisaks surus lahti kõrvalasuva sauna ukse ja varastas sealt pliidiraua maksumusega 90 eurot, võttis seinalt maha ja varastas 25 meetrit elektrikaablit maksumusega 30 eurot, muruniiduki MTD maksumusega 250 eurot, õmblusmasina Privileg maksumusega 100 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus 554 eurot, lukkude lõhkumisega tekitas kahju 20 eurot.

- ajavahemikus xxx xxxx 1 asuvasse Vxxx xxx

tungis seina lõhkumise teel Da e kuuluvasse garaažiboksi nr. 28 ja varastas sealt 15 meetrit võrgukaablit maksumusega

100 eurot, mille taastamise maksumus oli 100 eurot ja lõhkus kolm päevavalguslampi kogumaksumusega 20 eurot. Seega vargusega tekitatud kahju 100 eurot ning taastamistööde ja lõhkumisega tekitatud kahju kogusummas 120 eurot.

- ajavahemikus xxx xxx Hxxx xxx xxx

tungis ukselukkude lõhkumise teel koos R a

xx i Zxxx -liitrist tänaval asuvasse V kuuluvasse garaaži ja varastas sealt viis 20 xx

metallkanistrit kogumaksumusega 125 eurot koos liitri diiselkütusega

kogumaksumusega eurot, neli talvist naastrehvi koos velgedega

kogumaksumusega 200 eurot, lukksepatööriistad (40 mutrivõtit a` 2 eurot)

kogumaksumusega 80 eurot, viis padrunvõtme „saba“ maksumusega üks euro tükk, kogumaksumusega 5 eurot, suured kruustangid maksumusega 30 eurot, väikesed kruustangid maksumusega 15 eurot, 30 viili maksumusega 30 eurot, puidust seadme kahe päevavalguslambiga maksumusega 10 eurot, tungraua maksumusega 30 eurot, aku laadimisseadme maksumusega 30 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus 695 eurot. Lisaks lõhkus garaažis hoiul olnud akustilise kitarri väärtusega 30 eurot ja lukkude lõhkumisega tekitas 150 eurot kahju.

- ajavahemikus oktoobrist kuni novembrini 2012.a tungis ukse avamise teel Ida-xxxx ja

Exxxl Hxx kuuluva eramaja territooriumil paiknevasse kuuri ning varastas sealt jalgratta maksumusega 170 eurot.

- xxx xxx asuvasse T Kxx kuuluvasse korterisse ja

ukseluku lõhkumise teel tungis xx

varastas sealt sülearvuti Presario CQ57-301SA maksumusega 300 eurot, kullast väiksed laste kõrvarõngad maksumusega 50 eurot ja kullast risti maksumusega 70 eurot. Varastatud esemete koguväärtus 420 eurot, ukseluku remondi maksumus 50 eurot.

- ajavahemikus grupis Pxxx xxx ukse avamise teel xxx linnas aadressil Lepatee 44 xx Ne

paikneva maja juures asuvasse Kxxx T.N kuuluvasse kuuri ja varastas sealt muruniiduki Partner 1051-450SM ning kaks 10-liitrist kanistrit kogumaksumusega 200 eurot.

- xxxxxx asuvale GexxxMxx

kuuluvale territooriumile ja ukseluku lõhkumise teel sisenes ühte kuuri, kus pööras kõik asjad segamini, kuid midagi ei võtnud ning tõmbas eest teise kuuri ukse ja varastas sealt trimmeri Partner maksumusega 120 eurot. Luku lõhkumisega tekitas kahju 10 eurot.

- xxx avamise teel grupis Pxxx Nxx xxx asuva maja territooriumil paiknevasse ööl vastu

Exx xx Ja kuuluvasse garaaži ja varastas sealt muruniiduki Champion maksumusega

160 eurot, poolteist liitrit õli maksumusega 10 eurot, viis liitrit bensiini koos nõuga maksumusega 10 eurot ja jalgratta laternad maksumusega 18 eurot. Vargusega tekitatud kahju kokku 198 eurot.

- xxx xxx Hxx ja Pxxxel Nxxx xxx asuvasse OxxxIxxx ööl vastu lõhkumise teel koos R e

kuuluvasse majja ja varastas sealt televiisori Vestel maksumusega 200 eurot, tüüneri

DRE-5000 maksumusega 180 eurot, muusikakeskuse Sonia koos kõlaritega maksumusega 150 eurot, bensiiniga töötava muruniiduki Husgvarna maksumusega 200 eurot, elektrisae maksumusega 100 eurot, 40 meetrit elektrikaablit maksumusega 80 eurot, meetrit musta kaablit maksumusega eurot, kolm segistit

kogumaksumusega 30 eurot, propaaniballooni maksumusega 30 eurot, elektritrelli maksumusega 20 eurot, sülearvuti Asus maksumusega 590 eurot, tüüneri Samsung maksumusega 175 eurot, kaks klaasvaasi kogumaksumusega 34 eurot ja naiste talvejope maksumusega 80 eurot. Varastatud esemete koguväärtus oli 1909 eurot, lukkude lõhkumisega tekitatud kahju 20 eurot.

- ajavahemikus xxx xxxxx asuvasse Jxxx xxx

.a tungis ukselukkude lõhkumise teel Še e

kuuluvasse korterisse ja varastas sealt televiisori Thomson koos kahe puldiga maksumusega 380 eurot, kaks euromüntide albumit kogumaksumusega 23,80 eurot koos müntidega 100 euro väärtuses. Varastatud esemete kogumaksumus 503,80 eurot, lukkude lõhkumisega tekitatud kahju 100 eurot.

- xx grupis Pxxx Nxxx se teel xx xxx asuvasse

ööl vastu a plastikakna lõhkumi

D.F xxxe kuuluvasse korterisse ja varastas sealt T.D

Da xx nimele välja antud

Swedbank´i pangakaardi koos paroolidega maksumusega 3 eurot, kullast käeketi maksumusega 32 eurot, kuldsõrmuse maksumusega 30 eurot, massaažiaparaadi maksumusega 45 eurot, korteri võtmed väärtusega 15 eurot, kaks naiste käekella maksumusega 20 eurot ja 40 eurot, kaks mobiiltelefoni koguväärtusega 50 eurot, kaks televiisoripulti koguväärtusega 20 eurot ja arvutihiire maksumusega 10 eurot. Vargusega tekitatud kahju kogusummas 265 eurot.

- xxx xx asuvale kuluvale territooriumile,

ööl vastu väravate luku lõhkumise teel xx

surus lahti seal asuva garaaži ukse ja varastas garaažist lööktrelli koos kohvriga maksumusega 120 eurot, pikendusjuhtme maksumusega 20 eurot, ehitusvahu püstoli maksumusega 25 eurot, kangi maksumusega 15 eurot, lihvimismasina maksumusega

105 eurot, akutrelli koos kahe akumulaatori ja kohvriga maksumusega 90 eurot, kaks komplekti ehituspadruneid maksumusega 50 eurot, 3m mõõdulindi maksumusega 10 eu

rot. Varastatud asjade koguväärus 435 eurot, lõhkumisega tekitatud kahju 30 eurot.

- ajavahemikus xxx

.a kella 08.00ni tungis luku lõhkumise teel xxx xxx asuva maja territooriumil paiknevasse Koxxx Kxxx kuuluvasse kuuri ja varastas sealt 30 meetrise saekaabli maksumusega 70 eurot, 20 meetrit antennikaablit maksumusega 5 eurot, suure elektritrelli maksumusega 200 eurot, neli vaskkraani ja kolm vaskmuhvi kogumaksumusega 100 eurot ning kuuriukse ees olnud tabaluku maksumusega 9 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus oli 384 eurot.

- ajavahemikus xxx.a tungis koos Pxx Nxx xxx xxxxx

ga lukkude lõhkumise teel

asuvasse L xx -filtri xxxPõ kuuluvasse majja ja garaaži ning varastas sealt veearvesti ja komplekti maksumusega 60 eurot, pea külge kinnitatava lambi maksumusega 6 eurot, laadimisseadme maksumusega eurot, musta ja punase pikendusjuhtme kogumaksumusega 26 eurot, ketaslõikuri maksumusega 35 eurot, kaherattalise aiakäru maksumusega 50 eurot, trelli maksumusega 69 eurot, sae maksumusega 100 eurot, elektritestri maksumusega 25 eurot, 2 segistit Oras kogumaksumusega 150 eurot, vasest tuhatoosi maksumusega 15 eurot, kandelambi maksumusega 7 eurot, kaableid ja juhtmeid kogumaksumusega 50 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus 633 eurot, lukkude lõhkumisega tekitatud kahju 27,80 eurot, ühe segisti lõhkumisega tekitatud kahju 80 eurot.

- ajavahemikus xxx xx talus tungis koos Vxxx xxx xxx

In a aknaklaasi äravõtmise teel M

Mxxx kuuluvasse garaaži ja varastas sealt kaks saagi Husgvarna kogumaksumusega

1200 eurot, akutrelli Metabo maksumusega 180 eurot, ketaslõikuri Metabo maksumusega 120 eurot, õhusoojendi Metabo maksumusega 100 eurot, akulambi

Makita maksumusega 50 eurot ja 20 liitrit diiselkütust maksumusega 28 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus 1678 eurot.

- ajavahemikus alates xxx.a grupis Pxxx Nxxxa tungis xxx xxx asuvale Vxxxa D.F-i kuuluva maja taraga piiratud territooriumile, kust varastas puidust redeli maksumusega

10 eurot, lõhkus ja varastas kuuri luku maksumusega 5 eurot ning tungis kuuri. Ühtlasi lõhkus ära osa tarast, mille remondi hindas kannatanu 10 eurole.

- xxxx paiku grupis Pxxx Nxxxga tungis akna avamise teel xxx xxx asuvasse I Exx

xx e

kuuluvasse korterisse ja varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata, kolm väikest vanaaegset hõbelusikat kogumaksumusega 300 eurot, ühe vanaaegse kullatud teelusika maksumusega 100 eurot, kolm tsaariaegset hõbedast supilusikat kogumaksumusega eurot, kullatud käekella maksumusega eurot, maniküürkomplekti

maksumusega 50 eurot, kaks taskulampi kogumaksumusega 20 eurot, sulepea Parker maksumusega 50 eurot, hõbedast keti maksumusega 50 eurot, kaelakee maksumusega

50 eurot ja korteri võtmed. Vargusega tekitatud kahju kogusummas 1620 eurot ning lukkude vahetamine maksis 36,65 eurot.

- ajavahemikus xxx xx xxxe kuuluvasse

tungis välisukse lukkude lõhkumise teel N Ne korterisse ja varastas sealt televiisori Samsung maksumusega 500 eurot, autoteleviisori maksumusega 50 eurot ning kuus medalit ja kaks ordenit, mis ei omanud materiaalset väärtust. Varastatud esemete koguväärtus 550 eurot, kahe uue lukusüdamiku maksumus on 20 eurot ja lõhutud lukkude vahetamise maksumus 20 eurot.

- ajavahemikus xxx Lxxx xxx kuuluva maja territooriumil

tungis seina lõhkumise Põ xx

paiknevasse garaaži, kus lõhkus transformaatori ning varastas selle vaskosad ja puurmasina osa maksumusega 300 eurot. Lisaks lõhkus sauna välisukse luku ja metallväravad. Transformaatori lõhkumisega tekitas kahju 300 eurot, seina lõhkumisega 100 eurot, metallväravate lõhkumisega 25 eurot, sauna luku vahetus maksis 25 eurot. Vargusega tekitatud kahju 300 eurot ja lõhkumistega tekitatud kahju kokku 450 eurot.

- ajavahemikus alates xxx

tungis akna lõhkumise teel xxx xxx xxx xxx kuuluvasse korterisse ja varastas sealt OlxxGxx kuuluva perforaatori Makita maksumusega 127,82 eurot, puurikomplekti SOS maksumusega 38,35 eurot, kaks perforaatori

üleminekupadrunit maksumusega 31,96 eurot, akutrelli Makita koos kolme aku ja laadijaga maksumusega 105,45 eurot, elektrilise jõhvsae maksumusega 115,04 eurot, jõhvsae saelehtede komplekti maksumusega 19,17 eurot, ketaslõikuri AEG maksumusega 76,69 eurot, kasti koos tööriistadega (haamer, kaks teemantfreesi, parketipaigalduskomplekt, meisel, sanitaartehnilised võtmed, plaadilõikaja,

teemantkettad, silikooni püstol, trelliotsikute komplekt) kogumaksumusega 127,82 eurot ja 80 m pikendusjuhtme maksumusega 35,15 eurot. Lisaks varastas xxx kuuluva prožektori maksumusega 100 eurot ja pikendusjuhtme maksumusega 50 eurot ning xxx-le kuuluva elektriboileri maksumusega 88,42 eurot, kaks topeltpistikupesa Prima kogumaksumusega 5,19 eurot, plafoonvalgusti 100W IP44 maksumusega 5,35 eurot, maandusega pistikupesa maksumusega 1,42 eurot, lüliti IP20 maksumusega 3,35 eurot, lüliti maksumusega 2,47 eurot, kolm valget raami IP20 kogumaksumusega 1,78 eurot, kaitse 2P, 25A maksumusega 18,83 eurot, kaks pistikupesa IP44 maksumusega 11,75 eurot, pistikupesa maksumusega 1,74 eurot. Varastatud esemete maksumus kokku 967,75 eurot.

- ajavahemikus alates xxx tungis ukselukkude lahtimurdmise teel xxx xxx asuvasse L xxv

Pxxx kuuluvasse korterisse ja varastas sealt lapsevankri maksumusega 300 eurot, segisti maksumusega 100 eurot, kaks alumiiniumkastrulit kogumaksumusega 5 eurot, kolm malmpanni kogumaksumusega 5 eurot, käia maksumusega 70 eurot ja lukksepa tööriistad kogumaksumusega 50 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus 530 eurot, lukkude lõhkumisega tekitatud kahju 30 eurot.

- xxx xxx

O kahe välisukse klaasid, tungis kauplusesse ja varastas sealt kaks pudelit rummi Juanita Premium White Rum maksumusega a` 7,49 eurot, kogusummas 14,98 eurot, 2 pudelit rummi Juanita Premium Dark Rum maksumusega a` 5,95 eurot, kogusummas 11,90 eurot, kaks pudelit viina Jamskaja Mjagkaja 40% maksumusega a` 7,32 eurot, kogumaksumusega 14,64 eurot, ühe pudeli viina Zelenaja Marka Kedrovaja maksumusega 7,99 eurot, neli pudelit alkohoolset jooki Old Thompson maksumusega a` 7,49 eurot, kogusummas 29,96 eurot, kaks 0,2-liitrist pudelit viina Valge Viin 40% maksumusega a` 2,61 eurot, kogusummas 5,22 eurot, kaks pudelit likööri Vana Tallinn

40% maksumusega a` 8,40 eurot, kogusummas 16,80 eurot, ühe pudeli likööri Vana

Tallinn 45% maksumusega 9,29 eu -liitrise pudeli viina Laua 40%

rot, ühe 0,5

maksumusega 4,80 eurot, ühe pudeli likööri Vana Tallinn Chocolate maksumusega

6,59 eurot, ühe pudeli piiritusjooki Pipra Naps Meega maksumusega 6,46 eurot, ühe

0,2-liitrise pudeli likööri Vana Tallinn 40% maksumusega 3,99 eurot, ühe pudeli piiritusjooki Aramis V 36% maksumusega 8,25 eurot, ühe 0,5–liitrise pudeli jõhvikaviina Nipernaadi maksumusega 8,25 eurot, ühe pudeli rummi Monte Cristo

Black Rum maksumusega 7,90 eurot, ühe pudeli rummi Monte Cristo Black Rum maksumusega 7,90 eurot, ühe 0,5-liitrise pudeli viina Moskovskaya Vodka 40% maksumusega 7,66 eurot, ühe pudeli viina Mernaya Tradicija 40% maksumusega 8,26 eurot, neli pudelit rummi Old Captain Extra Car maksumusega a` 9,90 eurot kogusummas 39,60 eurot. Varastatud kauba kogumaksumus 220,44 eurot. Lõhutud ukseklaaside remondi maksumus 201,08 eurot. Kokku tekitati vargusega xxxxxx xx kahju 421,52 eurot.

- ajavahemikus xxx koos Z.J-i Jxxx

, kellel olid korteri võtmed ja Z.J iga Idaxxx asuvasse I a Jxxe kuuluvasse korterisse ning varastas sealt pesumasina xx

maksumusega 200 eurot, kaks segistit kogumaksumusega 40 eurot ja neli gaasipliidi põletit kogumaksumusega 100 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus 340 eurot.

- xxx asuvasse Z.J xxxe kuuluvasse korterisse, kasutades selleks xxx samast

Š

korterist varastatud võtmeid, ning varastas sealt kahekambrilise külmkapi Electrolux

ENB 35409X maksumusega 900 eurot, gaasipliidi Bompani BO5136GA/N maksumusega 350 eurot, köögi õhupuhasti FOX maksumusega 100 eurot, mikrolaineahju LG maksumusega 150 eurot, suure roostevaba kastruli maksumusega

120 eurot, köögikapist uued segistid maksumusega 35 eurot ja 40 eurot, suurest toast kööginugade komplekti kohvris maksumusega 130 eurot, Saksamaalt ostetud roostevabast terasest toidunõude komplekti (kastrulid, pannid, kopsik) maksumusega

90 eurot, vannitoast pealtlaetava pesumasina Electrolux EWT825 mahutavusega 5 kg maksumusega 500 eurot, seinalt segisti maksumusega 20 eurot, tualetist võttis maha 4 meetrit boileriga ühendatud vasktorusid maksumusega 20 eurot, magamistoast kaks juukselõikusmasinat, millest üks tumedat värvi akul töötav maksumusega 50 eurot ja teine professionaalne juukselõikusmasin Moser Primat mudel 1230, mis töötas elektrivõrgust maksumusega 200 eurot, erinevat parfümeeriat (kreemid, šampoonid, lõhnaõlid, tušš, küünelakk) koguväärtusega 200 eurot, pesemisfunktsiooniga musta värvi tolmuimeja maksumusega 40 eurot ja hariliku tolmuimeja maksumusega 40 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus oli 2985 eurot.

- xxx.a tungis xxx asuvasse Andrus Salusoole kuuluvasse ukseluku lõhkumise teel

korterisse ja varastas sealt gaasiboileri sisu maksumusega 200 eurot ja kaks segistit kogumaksumusega 20 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus 220 eurot, lõhutud luku vahetuse maksumus oli 100 eurot.

- ajavahemikus xxx xxx xxx-

koos D.F-iga tungis ukseklaasi lõhkumise teel i

keskuses asuvasse xxx kauplusesse ning varastas sealt järgmisi lihaja vorstitooteid: 3,6 kg vorsti Jüri maksumusega 15,83 eurot, 2,5 kg vorsti Kamina maksumusega 10,38 eurot, 3,8 kg vorsti Maidla maksumusega 16,67 eurot, 1,5 kg vorsti Doktori maksumusega 6,10 eurot, 4,3 kg vorsti Küla maksumusega 19,21 eurot, 2,5 kg vorsti

Lemmik maksumusega 10,50 eurot, 5,0 kg vorsti Salaami maksumusega 35,38 eurot,

4,5 kg suitsuvorsti Sigwar maksumusega 43,80 eurot, 5,4 kg keeduvorsti Sigwar maksumusega 18,90 eurot, 4,1 kg vorsti Laste maksumusega 15,31 eurot, 12,7 kg sardelle maksumusega 42,33 eurot, 3,0 kg vorsti Kubani maksumusega 13,33 eurot, 2,

9 kg vorsti Krakovi maksumusega 13,10 eurot, 1,4 kg vorsti Moskva maksumusega 15,43 eurot, 4,6 kg pipraribi maksumusega 14,68 eurot, 6,5 kg praeliha maksumusega

28,38 eurot, 2,7 kg põseliha maksumusega 6,79 eurot, 1,5 kg viinereid maksumusega

9,04 eurot, 0,9 kg võrgusinki maksumusega 4,57 eurot. Kokku varastas lihaja vorstitooteid 339,73 euro väärtuses. Lisaks sellele varastas lauasahtlist 35 eurot sularaha ja laua alt plastikämbri maksumusega 15 eurot. Kokku tekitas xxx vargusega kahju 389,73 eurot. Ukseklaasi lõhkumisega xxx kahju 202,18 eurot.

- xxx.00ni koos Dxxx Dxx

tungis akna lõhkumise teel xxx asuvasse Mxxxa D.F-i kuuluvasse majja ja varastas sealt neli vihta jõukaablit, ühes vihus 100 meetrit, kogumaksumusega 126 eurot ja kolm vihta peent kaablit, ühes vihus 100 meetrit, kogumaksumusega 144 eurot; 12 karpi ehitusvahtu Makroflex hinnaga 6 eurot tükk, kogumaksumusega 72 eurot, punase ketassae Maktek maksumusega 129 eurot, rohelises kohvris akutrelli МAKITA maksumusega 140 eurot, rohelise kohvri mutrivõtmetega maksumusega 180 eurot, rohelise jõhvsae DWT maksumusega 50 eurot, klammerdaja maksumusega 40 eurot, kohvrikeses puurid Metabo maksumusega

20 eurot, rohelises kohvris akutrelli Makita maksumusega 250 eurot, kolme vahega punase kohvri tööriistadega maksumusega 280 eurot, vahupüstoli maksumusega 20 eurot, rohelise elektritrelli maksumusega 140 eurot, sinise akutrelli Makita koos kahe akuga maksumusega 180 eurot, ilma kinnituseta elektrikilbi maksumusega 14,50 eurot, rohelise metallisaagimise masina maksumusega 300 eurot. Kokku varastatud esemete maksumus 2085,50 eurot. Akna lõhkumisega tekitas kahju 450 eurot ja metallukse rikkumisega tekitas kahju 150 eurot.

Seega J.V püüdes ära võtta ja võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi sätestatud kuriteo.

Lis

aks süüdistatakse J.V selles, et tema

- xxx xxxKxxx

asuvast korterist röövitud J nimele väljastatud Swedbank`i pangakaarti ja pinxxx asuvast sularahaautomaadist Jxxx Kxxx pangakontolt koodi kasutades, võttis nr 1101802627 välja sularaha summas 180 eurot.

- xxx grupis PxxNxxx, xxx

asuvast korterist varastatud Tatjana Dadatšenko nimele väljastatud Swedbank`i pangakaarti ja pin koodi kasutades, võttis - xxx xxx asuvast

sularahaautomaadist välja D.F Dxx pangakontolt nr 1103882360 sularaha summas

125 eurot.

- xxxx xxx asuvast Swedbank`i sularahaautomaadist Mxxx Zxxx pangaarvelt nr

1102616980 kolmel korral kokku 600 eurot, kasutades selleks talle samal päeval teatavaks saanud pin-koodi ja Mxxx Zxxo nimele väljastatud Swedbank`i pangakaarti, mille xxx korterist oli varastanud. Seega pani J.V toime varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise andmetöötlusprotsessi, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse J.V selles, et tema isikuna, kes on varem vargusi toime pannud, läks xxx.a Nxxx xxjuurde aadressile xxx luues kannatanule tegelikest asjaoludest Ne

teadvalt ebaõige ettekujutuse, ütles, et võib 30 euro eest osta välja ja tagastada N.Nxxxe televiisorid, mis tema korterist varem varastati. Selle tulemusel andis Nxxx xxxArtur Ne J.V-le 30 eurot, et ta ostaks välja ja tagastaks tema televiisorid, kuid J.V seda ei teinud ega plaaninudki teha ja kasutas saadud raha oma tarbeks. Seega pani J.V toime varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isiku poolt, kes on varem vargusi toime pannud, st KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse J.V selles, et tema

- xxx

paiku tungis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga nägu mütsi, kapuutsi ja kõrge kaelusega varjates xxx asuvasse korterisse, kus lõi majaperemehele Z.J(sünd.

1938.a) metallist esemega korduvalt vastu pead, tekitades sellega peavigastuse ja varastas korterist õhupüstoli maksumusega 195 eurot, mobiiltelefoni №kia 2323 maksumusega 20 eurot ja sularaha summas 1000 krooni, s.o 64 eurot. Röövimisega tekitas kahju kogusummas 279 eurot.

- ajavahemikus xxx koos eeluurimisel tuvastamata isikuga tungis akna kaudu Ida-xxx asuvasse korterisse, kus haarates korteri perenaisel Jxxx Kxx selja tagant juustest ning ähvardades teda kööginoaga, surudes noa kannatanu kõrile, nõudis pangakaarte ja pinkoode. Selle tulemusel andis kannatanu talle oma rahakoti väärtusega 15 eurot, milles olid dokumendid J. Kxxx -kaart maksumusega 25 eurot,

nimele, täpsemalt ID

pangakaart maksumusega 1,50 eurot ja materiaalset väärtust mitteomavad

kliendikaardid. Samuti ütles kannatanu ähvarduse tulemusel oma pangakaardi pinkoodi. Lisaks võttis J.V korterist kaasa televiisori maksumusega 289 eurot ja mobiiltelefoni Samsung maksumusega 20 eurot. Röövitud asjade koguväärtus oli 350,50 eurot.

- xxx xxx eurot ning T.N

tungis koos T.N-iga ukseluku lõhkumise teel võttis mobiiltelefoni Samsung maksumusega 38 eurot ja arvutikõlari maksumusega 25 eurot, milles oli mälukaart maksumusega 15 eurot. Kui toas diivanil maganud majaperemees Kxxx Lxxxsissetungijate liikumise peale ärkas, siis surus J.V talle põlvega rinnale ja hoidis samal ajal tema näo ees köögist võetud kööginuga.

K.Lxxx

haaras käega noast, mille tulemusel sai ta lõikehaavu ning lõi jalaga J.V appikutse peale talle lähenenud T.N. Seepeale põgenes J.V koos

T.N-iga, kuid enne majast väljumist pillas maha kannatanu fotoaparaadi. Röövitud esemete kogumaksumus 303 eurot. Luku lõhkumisega tekitatud kahju oli 30 eurot.

Seega J.V püüdes võtta ja võttes ära võõraid vallasasju selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem röövimise toime pannud, grupi poolt, relvana kasutatava esemega, sissetungimisega, näo varjamisega viisil, mis takistas isiku tuvastamist, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.N

süüdistatakse selles, et tema

- xxx teel grupis T.N xxx Z.J ja J.V-ga

tungis värava luku lõhkumise

ebaseaduslikult xxx ja OxxxLxxxkuuluva xx taraga piiratud territooriumile ning varastas sealt MxxxL e kuuluva mobiiltelefoni №kia maksumusega 30 eurot, xx

muruniiduki maksumusega 80 eurot ja kõlarid maksumusega 10 eurot. Varastatud esemete koguväärtus 120 eurot.

- xxx paiku tungis grupis T.N xxx Z.J ja J.V-ga ebaseaduslikult Idaxxx ja OxxxL kuuluva

xx xx piiratud territooriumile ning püüdis varastada hoovil seisnud vana sõidukit GAZ maksumusega 300 eurot, kuid talu omaniku poja Mxxx Lxxx saabumise tõttu jäi vargus lõpule viimata.

- xxx grupis xxx

J.V-ga tungisid luku ja garaaživäravate lõhkumise teel varguse toimepanemise eesmärgil teel asuvasse Jüri Kamblale kuuluvasse garaaži ning xxx

varastasid sealt nelja meetri pikkuse pikendusjuhtme maksumusega 10 eurot ja jootekolvi maksumusega 20 eurot. Vargusega tekitatud kahju 30 eurot, väravate remondi ja lukkude vahetamise maksumus 200 eurot.

- ajavahemikus xxxx

tungis ukseluku lõhkumise teel koos Z.J ja J.V-ga xxx-le xxx territooriumil asuvasse lattu ja varastas sealt 33 meetrit kaablit H07RN466 kogumaksumusega 95,70 eurot.

Seega T.N püüdes ära võtta ja võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi sätestatud kuriteo. Lisaks süüdistatakse T.N selles, et tema xxx paiku tungis koos J.V-ga ukseluku lõhkumise teel asuvasse majja, kust võttis mobiiltelefoni Samsung xxx

maksumusega 38 eurot ja arvutikõlari maksumusega 25 eurot, milles oli mälukaart maksumusega 15 eurot ning J.V võttis fotoaparaadi Sony Cyber maksumusega 225 eurot. Kui toas diivanil maganud majaperemees Kunnar Liira sissetungijate liikumise peale ärkas, siis surus J.V talle põlvega rinnale ja hoidis samal ajal tema näo ees köögist võetud kööginuga. K.L haaras käega noast, mille tulemusel sai ta lõikehaavu ning xxx

J.V hüüdis T.N endale appi, kuid K.L lõi neile lähenenud T.N

xxx

jalaga. Seepeale põgenes T.N koos J.V-ga, kuid enne majast väljumist kukkus

J.V maha kannatanu fotoaparaat. Röövitud esemete kogumaksumus oli 303 eurot. Luku lõhkumisega tekitatud kahju 30 eurot.

Seega T.N võttes ära võõraid vallasasju selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava esemega, sissetungimisega, pani toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.J

süüdistatakse selles, et tema

- xxx xxx xx J.V ja Ruslan

tungis värava luku lõhkumise teel grupis R

Baimoviga ebaseaduslikult xxx ja OlxxxLxxxe kuuluva xxx taraga piiratud territooriumile ning varastas sealt Mxxx Lxxxle kuuluva mobiiltelefoni №kia maksumusega 30 eurot, muruniiduki maksumusega 80 eurot ja kõlarid maksumusega

10 eurot

. Varastatud esemete koguväärtus 120 eurot.

- xxx grupis T.N xxx J.V ja T.N-iga ebaseaduslikult xxx vallas xxx asuva ja Oxxx Lxxx kuuluva Vanaoja talu taraga piiratud territooriumile ning püüdis varastada hoovil seisnud vana sõidukit GAZ maksumusega 300 eurot, kuid talu omaniku poja Meelis Lusti saabumise tõttu jäi vargus lõpule viimata.

- ajavahemikus xxx

tungis koos Viktor Haruni ja J.V-ga ukselukkude lõhkumise xxx talus asuvasse Z.J xxxe kuuluvasse abihoonesse ja varastas sealt elektrisae Tu Metabo maksumusega 200 eurot, käsiketassae Stihl maksumusega 100 eurot, elektrilise hekilõikuri maksumusega 128 eurot, elektritrelli maksumusega 60 eurot, sae Husqvarna maksumusega 225 eurot, sae Partner maksumusega 140 eurot, ketaslõikuri maksumusega 93 eurot, saelehe maksumusega 28 eurot, saeketi maksumusega 30 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus oli 1004 eurot. Lukkude lõhkumisega tekitatud kahju 18 eurot.

- ajavahemikus xxx tungis uste lahtikangutamise teel koos J.V ja Viktor

Harunig xxx T.N a kuuluvasse garaaži ja varastas sealt vasest ventiilid kogumaksumusega 50 eurot. Uksehaakide lõhkumisega tekitatud kahju 10 eurot.

- ajavahemikus xxx tungis koos J.V ja Viktor Haruniga varguse toimepanemise eesmärgil uste avamise teel asuvasse Ü kuuluvasse garaaži, kus avas xxxx xxxa Nxxx kõik kapid ja sahtlid ning loopis asjad laiali, kuid lahkus varastamiseks midagi sobivat leidmata. Materiaalset kahju ei tekitanud.

- ajavahemikus xxx

tungis ukseluku lõhkumise teel koos J.V ja T.N kuuluva Aidu karjääri territooriumil asuvasse lattu ja varastas sealt 33 meetrit kaablit H07RN466 kogumaksumusega 95,70 eurot.

- ajavahemikus xxx koos Z.J

Jexxx - , kellel olid korteri võtmed ja J.V-ga Ida xxx asuvasse Ixxx xxxle kuuluvasse korterisse ning varastas sealt pesumasina Ja

maksumusega 200 eurot, kaks segistit kogumaksumusega 40 eurot ja neli gaasipliidi põletit kogumaksumusega 100 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus 340 eurot.

Seega Z.J llasasju nende

püüdes ära võtta ja võttes ära võõraid va ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi sätestatud kuriteo.

Viktor Haruni süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati 28.10.2010 Viru

Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi röövimise ja varguste toimepanemise eest, taas:

- ajavahemikus xxx

tungis koos J.V ja Z.J iga ukselukkude lõhkumise teel xxx asuvasse Z.J Txxkuuluvasse abihoonesse ja varastas sealt elektrisae Metabo maksumusega 200 eurot, käsiketassae Stihl maksumusega 100 eurot, elektrilise hekilõikuri maksumusega 128 eurot, elektritrelli maksumusega 60 eurot, sae Husqvarna maksumusega 225 eurot, sae Partner maksumusega 140 eurot, ketaslõikuri maksumusega 93 eurot, saelehe maksumusega 28 eurot, saeketi maksumusega 30 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus oli 1004 eurot. Lukkude lõhkumisega tekitatud kahju 18 eurot.

- ajavahemikus xxx tungis uste lahtikangutamise teel koos J.V ja Z.J-iga xxx asuvasse Mxxx Rxxkuuluvasse garaaži ja varastas sealt vasest ventiilid kogumaksumusega 50 eurot. Uksehaakide lõhkumisega tekitas kahju 10 eurot.

- ajavahemikus xxx tungis koos J.V ja Z.J-iga varguse toimepanemise eesmärgil uste avamise teel asuvasse Ü kuuluvasse garaaži, kus avas kõik xx xxx xxx Ni

kapid ja sahtlid ning loopis asjad laiali, kuid lahkus varastamiseks midagi sobivat leidmata. Materiaalset kahju ei tekitanud.

Seega Viktor Harun püüdes ära võtta ja võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või röövimise, grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Anatoli Bojevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati Maakohtu Jõhvi xxx

kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi varguste toimepanemise eest, taas ajavahemikus xxx xx tungis koos J.V-ga tuulutusasendisse jäetud akna lahtisurumise teel Z.J-isse korterisse ja varastas sealt hõbedase arvuti monitori Asus maksumusega 150 eurot ning korteri varuvõtmed. Akna lõhkumisega tekitas kahju 300 eurot.

Seega pani Anatoli Bojev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega, st KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.F

süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati 10.09.2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi röövimise ja varguse toimepanemise eest, taas ajavahemikus xxx kuni 15.01.2013.a. kella

06.30ni koos J.V-ga xxx xxi keskuses asuvasse

tungis ukseklaasi lõhkumise teel

xxx kauplusesse ning varastas sealt järgmisi liha ja vorstitooteid: 3,6 kg vorsti Jüri - maksumusega 15,83 eurot, 2,5 kg vorsti Kamina maksumusega 10,38 eurot, 3,8 kg vorsti Maidla maksumusega 16,67 eurot, 1,5 kg vorsti Doktori maksumusega 6,10 eurot, 4,3 kg vorsti Küla maksumusega 19,21 eurot, 2,5 kg vorsti Lemmik maksumusega 10,50 eurot, 5,0 kg vorsti Salaami maksumusega 35,38 eurot, 4,5 kg suitsuvorsti Sigwar maksumusega

43,80 eurot, 5,4 kg keeduvorsti Sigwar maksumusega 18,90 eurot, 4,1 kg vorsti Laste maksumusega 15,31 eurot, 12,7 kg sardelle maksumusega 42,33 eurot, 3,0 kg vorsti Kubani maksumusega 13,33 eurot, 2,9 kg vorsti Krakovi maksumusega 13,10 eurot, 1,4 kg vorsti Moskva maksumusega 15,43 eurot, 4,6 kg pipraribi maksumusega 14,68 eurot, 6,5 kg praeliha maksumusega 28,38 eurot, 2,7 kg põseliha maksumusega 6,79 eurot, 1,5 kg viinereid maksumusega 9,04 eurot, 0,9 kg võrgusinki maksumusega 4,57 eurot. Kokku varastas lihaja vorstitooteid 339,73 euro väärtuses. Lisaks sellele varastas lauasahtlist 35 eurot sularaha ja laua alt plastikämbri maksumusega 15 eurot. Kokku tekitas OÜ-le Sigwar vargusega kahju 389,73 eurot. Ukseklaasi lõhkumisega tekitas xxx kahju 202,18 eurot.

Seega pani D.F toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem varguse toime pannud, grupi poolt ja sissetungimisega, st. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi J.V

osaliselt, ei nõustunud Oxxx Ixxx episoodis varastatud asjade nimekirjaga. Poro ni, so

Kostina episoodis - annatanu L

ei tarvitanud ta vägivalda kannatanu suhtes. K xxxt episoodi, mis puudutab vargust 16.08.2012, ei tunnistanud üldse.

J.V , ei taotlenud enda ülekuulamist nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, kuritegudes, millistes tunnistab ennast süüdi, võttis omaks tsiviilhagid.

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast

T.N süüdi osaliselt, ei tunnistanud kannatanu Lust episoodi, mis puudutab vargust 16.08.2012 ning röövimist, kuna ei kasutanud kannatanu suhtes vägivalda. T.N ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses,

kuritegudes,

millist omaks tsiviilhagid. es tunnistab ennast süüdi, võttis

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi Anatoli Bojev

täielikult, ei taotlenud enda ülekuulamist, võttis omaks esitatud tsiviilhagid, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi Viktor Harun

täielikult, ei taotlenud enda ülekuulamist, võttis omaks esitatud tsiviilhagid, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast D.F süüdi täielikult, ei taotlenud enda ülekuulamist, võttis omaks esitatud tsiviilhagid, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi Z.J

osaliselt, ei taotlenud enda ülekuulamist, võttis omaks esitatud tsiviilhagid, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohtuistungil

KrMS § 301 alusel loobus prokurör järgmisest süüdistusest:

J.V , T.N-i ja Z.J süüdistuses KarS § järgi

199 lg 2 p 7,8,9

kannatanu Olev Lusti 16.08.2012 episoodis, mille kohta tegi kohus õigeksmõistva kohtuotsuse;

Z.J süüdistuses KarS § jä

199 lg 2 p 7,8,9 rgi kannatanu I

xxa varguse xxx Ja ajavahemikul 10.12.2012 kuni 20.01.2013 episoodis, mille kohta tegi kohus õigeksmõistva kohtuotsuse;

Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid:

J.V, T.N-i , Anatoli Bojevi, Viktor Haruni, D.F,

Z.J vargustes süüdistus

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, et J.V, T.N, Anatoli Bojev,

Viktor Harun, D.F ja Z.J panid toime nendele inkrimineeritud vargused.

Kohus loeb varguste episoodides avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist.

Antud

tõendite põhjel ja tõendatuks loeb kohus tuvastatuks J.V, T.N-i, Anatoli

Bojevi, Viktor Haruni, D.F Z.J poolt varguste toimepanemist

süüdistuses kirjeldatud ajal, kohal ja viisil.

xxx asuvast majast (L. ja M. xxx Kannatanu LxxxPxxxe ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (III kd tl 169-171) Kannatanu Mxxx Pxxxütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurus. (III kd tl 172-174) Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et maja ukseklaas ja lukud olid lõhutud, asjad tubades laiali, kappide uksed lahti. (III kd tl 175-177) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (III kd tl 181-184, V kd tl 178-197)

xxx asuvast majast (L. Pxxx)

Kannatanu L Pxxx xxx ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (III kd tl 193-194, 205-207) Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et maja lukud olid lõhutud ja asjad segamini paisatud. (III kd tl 195-199)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist, kirjeldab selle asjaolusid. (III kd tl 201-204, V kd tl 178-197)

xxx asuvast majast (Z.J

Kannatanu Z.J Dxxx ja tekitatud i ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu kahju suurust. (III kd tl 209-213, 241-244)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et maja ukselukk oli lõhutud, toas kapiuksed avatud ja asjad laiali paisatud. (III kd tl 214-216)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist, kirjeldab selle asjaolusid. (III kd tl 235-240, V kd tl 178-197)

xxx asuvast majast (A.Dxxx) Kannatanu Z.J Dxxxütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (IV kd tl 2-6, 60-64)

Tunnistaja Sxxx D.F - i ütlused tõendavad, et varastatud autoga tehti avarii. (IV kd tl 7 11) Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et ukselukud olid lõhutud, majas asjad laiali loobitud (IV kd tl 12-23) Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et vaadeldud oli varastatud sõiduautot, millega tehti avarii. (IV kd tl 24-26)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist, kirjeldab selle asjaolusid. (IV kd tl 53-58)

xxx (M.xxx OxxxLxxx avaldus tõendab varguse katse toimepanemist. (IV kd tl 205-206)

Kannatanu xxx Lxxx ütlused tõendavad varguse katse toimepanemist. (IV kd tl 207- 210) Tunnistaja Mxxx Lxxütlused tõendavad, et nägi kolme meest valge VW Golfiga tema tulekul talu hoovist kiiruga lahkumas. (IV kd tl 211-212)

Kahtlustatava R x Hxx xx ütlused tõendavad, et ta üritas oma autoga talu hoovilt koos kolme noormehega ära viia autot GAZ ning nad põgenesid, kui märkasid ühte sõidukit talule lähenemas. (IV kd tl 213-217, V kd tl 211-216)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta üritas koos R.Hxxx, Z.J ja T.N-iga auto vargust toime panna. (IV kd tl 218-221, V kd tl 178-197) Kahtlustatava T.N-i ütlused tõendavad, et ta üritas koos R.Hxxxvi, Z.J ja J.V-ga varastada sõidukit GAZ. (IV kd tl 222-225, V kd tl 199-204))

Kahtlustatava Z.J ütlused tõendavad, et ta üritas koos R.Hxxxi, J.V ja T.N-iga varastada sõidukit GAZ. (IV kd tl 226-229, V kd tl 44-51)

xxx (M.Vixxx)

Kannatanu Mxxx xx d tl 132- Vi a ütlused tõendavad, et garaaži oli sisse tungitud. (VII k 135)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et painutas kangide abil garaaži ta grupis

uksed lahti ja sisenesid varguse toimepanemise eesmärgil, kuid kuna garaažis olnud paakides kütet ei olnud, siis lahkusid midagi võtmata. (VII kd tl 137-141, VIII kd tl 65- 70, 78-84) Kahtlustatava xxxise eesmärgil. (VIII kd tl 36-44, 71-77)

xxx (J.xx

Kannatanu Jxxxi Kxxxütlused tõendavad sissetungimisega tekitatud kahju suurust ja asjaolu, et P.Nxxx -5, 18-21) viibis sündmuskoha vahetus läheduses. (VIII kd tl 1

Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et garaaži lukk oli lõhutud. (VIII kd tl 6-7)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tungis varguse toimepanemise eesmärgil koos P.N a garaaži. (VIII kd tl 8 xx -11, 65-70, 78-84) Tunnistaja Z.J ütlused tõendavad, et ta viis J.V, T.N-i ja P.Nexx oma autoga garaažide juurde. (VIII kd tl 12-17)

Kahtlustatava T.N-i ütlused tõendavad, et ta sõitis koos J.V, Nxxja Z.J iga garaažide juurde. (VIII kd tl 24-27)

Kahtlustatava Paxxx Nxxx ütlused tõendavad, et ta tungis koos J.V-ga

J.Kxxx -44, 71-77) kuuluvasse garaaži. (VIII kd tl 28

xxx asuvast korterist (Z.J

Kannatanu A xx xxa Šk ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (II kd tl 83-87, 100-103, IV kd tl 109-112) Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et suure toa plastikaken oli deformeerunud, korteris olid kapid ja sahtlid avatud ning asjad neist välja tõmmatud. (II kd tl 88-94)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist koos Anatoli Bojeviga. (II kd tl 96-99, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197) Kahtlustatava Anatoli Bojevi ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist koos J.V-ga. (II kd tl 106-110)

xxx (A.Txx)

Kannatanu A D.F xx xx (T ) ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (IV kd tl 186-188, 193-197) Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et kõrvalhoonete lukud olid lõhutud. (IV kd tl 189-192)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab teo toimepanemist koos V.Haruni ja Z.J-iga. (IV kd tl 200-203, V kd tl 178-197)

Kahtlustatava Z.J ütlused tõendavad, et ta pani varguse toime koos J.V ja V.Haruniga. (V kd tl 44-51)

xxx (M.T.N)

Kannatanu Mxxx Rxx ütlused tõendavad sissetungimist temale kuuluvasse garaaži ja varastatud esemete väärtust. (IV kd tl 152-156, 166-169) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tungis garaaži koos Viktor Haruniga. (IV kd tl 157-160, V kd tl 178-197)

Kahtlustatava Z.J ütlused tõendavad, et pani varguse toime koos J.V ja V.Haruniga. (IV kd tl 161-165, V kd tl 44-51)

xxx xx) (Ü.Ni

Kannatanu Ü ütlused tõendavad sissetungi toimumist temale kuuluvasse xxxxNxxx garaaži. (IV kd tl 171-174)

Kahtlustatava Z.J ütlused tõendavad, et pani varguse toime koos J.V ja V.Haruniga. (IV kd tl 176-180, V kd tl 44-51)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et pani varguse toime koos V.Haruni ja Z.J-iga. (IV kd tl 181-184, V kd tl 178-197)

xxx

Tunnistaja Nxxx xx Ya ütlused tõendavad varguse toimepanemise aega ja tekitatud kahju suurust. (IV kd tl 235-239) Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et lao uksel, kust vargus toime pandi, puudus lukk. (IV kd tl 240-242)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist süüdistuses kirjeldatud viisil. (IV kd tl 243-246, V kd tl 178-197) Kahtlustatava Z.J ütlused tõendavad, et ta pani varguse toime koos J.V ja T.N-iga. (IV kd tl 247-250, V kd tl 44-51)

Kahtlustatava T.N-i ütlused tõendavad, et ta pani varguse toime koos J.V ja Z.J-iga. (V kd tl 199-204)

xxxx (J.Pxxx) Kannatanu Jxxx Pxxxi ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (II kd tl 62-64)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et sauna uksepiit oli kahjustatud, eesruumis olid näha vastavad kinnitused, kuid puudus elektrijuhe, näha oli sissetuleva juhtme ots, pliidil puudus pliidiraud, elumaja uksepiidal kangutamise jäljed, lukk oli rikutud, ahjul puudus uks ja lõõri luuk. (II kd tl 65-72)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta aitas Roman Hapovil varastatud asjad autosse laadida ja sai selle eest tasu. (II kd tl 74-77, III kd tl 92-103, V kd tl 178- 197)

Tunnistaja Sxxx Sxx

i ütlused tõendavad, et ta ostis 2012.a sügisel paaril korral Artur

J.Vlt metalli – põletatud kaableid, puupliidi malmosi. (II kd tl 56-60)

xxx (V.xxx Kannatanu Vxxxr Dxxxi ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (III kd tl 21-25, 36-39)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et garaaži seinas oli auk, seintelt puudusid elektrijuhtmed, kaabel oli maha lõigatud. (III kd tl 26-30) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (III kd tl 32-35, 92-103, V kd tl 178-197)

xxx (V.xxx Kannatanu Vaxxx Zxxx ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (III kd tl 1-5, 15-18)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et garaaži uks ja lukud olid vigastatud, sees olid asjad põrandal segamini. (III kd tl 6-8) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (III kd tl 11-14, 92-103, V kd tl 178-197)

xxx (E.xx

Kannatanu Exxxl Hxxe ütlused tõendavad, et 2012.a sügisel varastati tema kuurist käiguvahetusega jalgratas. (IV kd tl 67-70)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist. (IV kd tl 75-78, V kd tl 178-197)

xxx asuvast korterist (D.F

Kannatanu D.Fxx varastatud esemete loetelu, tekitatud kahju ütlused tõendavad

suurust, naaber nägi trepikojas kahte noormeest, kelles kannatanu kirjelduse põhjal tundis ära J.V. (I kd tl 199-203, 210-213, 239-243)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et välisukse lukk oli lõhutud, magamistoas asuva riidekapi uks oli lahti ja asjad segi paisatud. (I kd tl 204-205)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab teo toimepanemist, kirjeldab varguse asjaolusid. (I kd tl 206-209, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

Päring ja vastus tõendavad varastatud sülearvuti seerianumbrit. (I kd tl 217 xxx -218)

Päring ja vastus tõendab, et 04.10.2012 andis A.K i varastatud sülearvuti xxx xx pandimajja. (I kd tl 219-221, 227)

Tunnistaja Jxx xxx Ma a ütlused tõendavad, et pandimaja andis arvuti politseile välja. (I kd tl 222-226)

Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et vaadeldud on T.K t varastatud sülearvutit, xxx mille pandimaja välja andis. (I kd tl 228-233)

Tunnistaja Z.J-i Kxxütlused tõendavad, et ta andis J.V palvel sülearvuti pandimajja. (I kd tl 234-238)

xxx (K.Rxx)

Kannatanu KxxxRxxi ütlused tõendavad, et lukkude lõhkumise teel varastati kuurist muruniiduk ja kaks kanistrit bensiiniga. (VII kd tl 181-183)

Kahtlustatava Pxxx Nxxx siga. ütlused tõendavad, et ta pani varguse toime koos A. Peu (VII kd tl 185-188, VIII kd tl 36-44, 71-77) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et pani varguse toime grupis. (VIII kd tl 65-70, 78-84)

xxx asuvast kuurist (G.xxx

Kannatanu Gxxx xxx Mü ütlused tõendavad varguse toimepanemist ja tekitatud kahju suurust. (II kd tl 211-215, 224-227) Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et uksekarbil olid luku piirkonnas kahjustused, kuuris kõik segamini. (II kd tl 216-218) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (II kd tl 219-222, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

xxx xxx asuvast garaažist (E.

Kannatanu E

xxx xx Ja oni ütlused tõendavad temale kuuluvast garaažist varguse toimepanemist ja tekitatud kahju suurust. (VII kd tl 143-146, 155-157)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et ripplukk oli ukse kõrval maas. (VII kd tl 147-150)

Kahtlustatava Pxxx Nxxxi ütlused tõendavad, et ta pani varguse toime koos J.V-ga . (VII kd tl 151-154, VIII kd tl 36-44, 57-60, 71-77) Läbiotsimisprotokoll tõendab, et P.Nxxxv andis välja varastatud jalgrattalaternad. (VIII kd tl 54-56)

Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et on vaadeldud jalgrattalaternaid. (VIII kd tl 61- 63) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et pani varguse toime grupis. (VIII kd tl 65-70, 78-84)

xxx (O.Ixxx)

Kannatanu xxx xxx Iv ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (III kd tl 42-46, 83-87)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et ukselukk oli lõhutud, majas olid kapiuksed lahti ja asjad laiali loobitud, kuuride uksed olid avatud. (III kd tl 47-55)

Tunnistaja Vxxx Kxxx ütlused tõendavad, et pandimaja töötajana andis ta välja varastatud trelli. (III kd tl 67-72) Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et vaadeldi rohelist trelli. (III kd tl 73-75) Tunnistaja VxxxMxxx ütlused tõendavad, et ta andis trelli J.V palvel pandimajja. (III kd tl 76-80) Kahtlustatava Pxxxl Nxxx ütlused tõendavad, et ta pani varguse toime koos J.V-ga. (III kd tl 57-62, V kd tl 205-210)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab osaliselt varguse toimepanemist grupis. (III kd tl 63-66, 92-103, V kd tl 178-197)

BTA Kindlustusele edastatud teatised kriminaalmenetluse alustamise kohta (III kd, tl 56, 81)

xxxx (J.xxx

Tunnistaja I a Kxxx xxx ütlused tõendavad, et ta on kannatanu minia, kes teavitas vargusest politseid. (II kd tl 230-234)

Kannatanu Jxxx xxx Š ütlused tõendavad varastatud esemeid ja tekitatud kahju suurust.

(II kd tl 240-246) Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et uks oli lahti murtud, lukud vigastatud, kapid avatud ja osa asju põrandal. (II kd tl 248-251) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist. (II kd tl 253-256, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

xxx xxx) garaažist ( xxx avaldus tõendab varguse toimumist ja tekitatud kahju suurust. (IX kd tl 11) Kannatanu esindaja Gxxxr T.N-i ütlused tõendavad varguse toimepanemise aega, viisi ja varastatud esemete loetelu. (IX kd tl 1-5, 12-14) Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et garaaživäravate juures maas oli metalltoru, territooriumilt väljasõitu sulgevad väravad olid avatud ja luku kinnitussang lõhutud. (IX kd tl 6-10)

Tunnistaja Sxxx xxx Ta ütlused tõendavad, et ta ostis tänaval võõrastelt isikutelt akutrelli -20) ning andis selle välja koos lööktrelli ja mõõdulindiga. (IX kd tl 17 Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab osade asjade vargust ning nende müümist Sxxx-nimelisele mehele. (IX kd tl 21-24, 36-39) Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et vaadeldi akutrelli koos kahe aku ja kohvriga, 3m mõõdulinti ja lööktrelli koos kohvriga. (IX kd tl 25-35)

xxxx (T.Dxxo)

Kannatanu D.F Dxx ütlused tõendavad korteris olnud esemete, sh pangakaardi vargust ja tekitatud kahju suurust. (V kd tl 31-35)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et köögiaknal olid väljaspool lõhkumise jäljed, elutoas olid kappide uksed lahti ja asjad laiali loobitud, koridoris oli puidust redel. (V kd tl 7-12)

Kahtlustatava Pxxx Nxxx ani varguse toime koos J.V-ga. (V i ütlused tõendavad, et p kd tl 17-20, 205-210)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et tunnistab varguse toimepanemist grupis. (V kd tl 21-25, 178-197)

Ostu- - müügileping nr G 30 tõendab, et P.Ne andis pandimajja katkise käeketi ja xxx sõrmuse osa. (V kd tl 30)

xxxx asuvast kuurist (K.xxx

Kannatanu Kxxxu xxtlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (II kd tl 111-113, 116-119)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et kõrvalhoonel puudus tabalukk, hoones oli kreissaag, millel puudus kaabel. (II kd tl 114-115) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist. (II kd tl 120-123, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

18-21.10.2012 vargus xxx (L.xxx e)

Kannatanu xxx Pxxx ad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju e ütlused tõendav suurust. (II kd tl 184-195) Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et ukselukud olid lõhutud, toas ja kuuris asjad laiali loobitud. (II kd tl 196-199)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist grupis, kirjeldab teo toimepanemise asjaolusid. (II kd tl 201-206, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

xxx (M.Mxxx)

Kannatanu Mikko Moldau ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (II kd tl 150-153)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist, kirjeldab selle asjaolusid. (II kd tl 156-159, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197 )

Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et vaadeldi musta värvi kangi, mis leiti sündmuskohalt. (II kd tl 165)

xxx territooriumilt (V.D.F)

Kannatanu Vxxx Tsixxxütlused tõendavad, et oli tungitud temale kuuluvale territooriumile, eemaldatud ripplukk ning lõhutud puittara ja varastatud puitredel, mille kannatanu tagasi sai. (VII kd tl 99-102, 108-112)

Kahtlustatava Pxxx Nxxxütlused tõendavad, et ta läks territooriumile varguse toimepanemise eesmärgil ja võttis sealt kuuri luku ja redeli. (VII kd tl 103-107, VIII kd tl 57-60, 71-77)

Läbiotsimisprotokoll tõendab, et P.N andis välja varastatud xxx rippluku. (VIII kd tl 54- 56) Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et on vaadeldud ripplukku. (VIII kd tl 61-63) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et pani varguse toime grupis. (VIII kd tl 78-84)

xxxx (I.xxx Kannatanu Ixxx Exxx ütlused tõendavad, et majas oli kaks meest, kes võtsid erinevaid kannatanule kuuluvaid väärtuslikke esemeid ja kannatanu lõi ühte neist kepiga. (VII kd tl 75-80, 85-88, 74, 91-95)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et köögis olid kapid ja sahtlid avatud ning magamistoas -84) olid asjad loobitud kapist põrandale ja voodile. (VII kd tl 81

Kahtlustatava Pxxx Nxxx ütlused tõendavad, et pani varguse toime koos J.V-ga. (VIII kd tl 36-44, 57-60, 71-77) Läbiotsimisprotokoll tõendab, et P.Nechaev andis välja varastatud korterivõtmed. (VIII kd tl 54-56) Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et on vaadeldud korterivõtmeid. (VIII kd tl 61-63) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et pani varguse toime grupis. (VIII kd tl 65-70, 78-84)

xxx (N.xx

Kannatanu N

xxx endavad varguse toimepanemise asjaolusid, xx Ne ütlused tõ varastatud esemeid ja tekitatud kahju suurust (II kd tl 1-5, 17-21) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (II kd tl 11-16, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

xxxx (L.xxx Kannatanu LxxxPxxxe ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (II kd tl 166-168, 175-178)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et garaaži seinas oli auk, garaažis olid lahti võetud transformaatori tagavaraosad. (II kd tl 169-174) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (II kd tl 179-183, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

xxx1 asuvast korterist (O.xxx xxx) OÜ Kannatanu Oxxx Gxxxovi ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja maksumust. (I kd tl 143-147)

Kannatanu esindaja Z.J-i D.Fxütlused tõendavad ettevõttele kuulunud varastatud esemete loetelu ja nende maksumust. (I kd tl 151-155, 160-163) xxxx

Kannatanu esindaja

xxx xx Si a ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja maksumust. (I kd tl 190-192)

Tunnistaja SxxxxLxxx ütlused tõendavad, et ta on turvafirma töötaja, kes käis väljakutse peale sündmuskohal ja kelle sõnul ütles dispetšer, et eelnevalt oli väikse vahega kaks häiret (I kd tl 166-170)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et akna kitsama poole klaas oli lõhutud, aknalaual ja põrandal jalatsijäljed, toa keskel maas telliskivi tükk. (I kd tl 171-180) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (I kd tl 194-198, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

xxx1 asuvast korterist (L.xx

Kannatanu L Pxxx atud kahju xxx ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekit suurust (II kd tl 25-29, 46-49)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et välisuksel puudus lukusüdamik. (II kd tl 30-39)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist, kirjeldab selle asjaolusid. (II kd tl 40-45, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197) Tunnistaja Uxxx Mxxx ütlused tõendavad, et ta nägi 2012.a novembris tühja, korraliku väljanägemisega, tumesinist läheduses asuvate müügikioskite juures. (II kd tl 52 xxx - 55)

xxxx)

xxx ndab varastatud kaupade nimekirja ja tekitatud kahju suurust. (I kd tl avaldus tõe 104-106)

Kannatanu esindaja Z.J Uxxxütlused tõendavad varguse toimumise aega, tekitatud kahju suurust ning videosalvestuse olemasolu. (I kd tl 139-141)

Tunnistaja Nxxxx Sxxx ütlused tõendavad, et välisukse klaasid olid lõhutud, videosalvestusel oli näha kahte noormeest, kes varastasid kanget alkoholi. (I kd tl 107- 109)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et kaupluse ukseklaasid olid lõhutud, alkoholiriiulil ja selle ees maas olid mõned pudelid pikali ja katki, põrandal vedeles auto rattavõti. (I kd tl 110-124)

Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et vaadeldi videosalvestust, millelt on näha kahte noormeest, kes lõhuvad ukseklaasi, tungivad kauplusesse ja võtavad seejärel riiulilt alkoholi. (I kd tl 125-132) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (I kd tl 133-137, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et vaadeldi kaupluse põrandalt leitud auto rattavõtit, millega ukseklaasid lõhuti. (I kd tl 138)

xxx korterist (I.Jxxx

a)

Kannatanu I

xx xxx Ja ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (IV kd tl 113-116) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (IV kd tl 118-121, V kd tl 178-197 )

Kahtlustatava Z.J Jexx pani varguse toime koos J.V-ga. ütlused tõendavad, et ta (IV kd tl 128-132)

Tunnistaja Z.J Mxxxütlused tõendavad, et ta ostis J.V käest pesumasina. (IV kd tl 133-137) Kahtlustatava Z.J ütlused tõendavad, et ta pani varguse toime koos J.V ja A.Jxxxa. (V kd tl 44-51)

xxxx xxxa) (A.Š

Kannatanu Z.J xxx tatud kahju tlused tõendavad varastatud esemete loetelu, teki suurust ning asjaolu, et korterisse siseneti sealt varasema varguse käigus võetud võtmeid kasutades. (IV kd tl 79-83, 109-112) Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et vaadeldud on võtmekimpu. (IV kd tl 108)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab teo toimepanemist ning kirjeldab selle asjaolusid. (IV kd tl 94-98, V kd tl 178-197) Kahtlustatava Exxx Kxxx ütlused tõendavad, et J.V avas tal kaasas olnud võtmega korteri ukse ja nad tassisid sealt välja külmkapi. (IV kd tl 99-107)

xxx (Z.J Kannatanu Z.J Saxx ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (IV kd tl 138-140)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab teo toimepanemist süüdistuses kirjeldatud viisil. (IV kd tl 142-145, V kd tl 178-197)

xxx

Tunnistaja L Kxxx

- ja vorstitooteid xxx u ütlused tõendavad, et varastati erinevaid liha ning sularaha ja plastmassist ämber. (I kd tl 1-

3)

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendab, et lõhutud oli kaupluse ukseklaas ja ruumis olid asjad laiali loobitud. (I kd tl 4-13)

xxx - avaldus tõendab varastatud toodete loetelu ja tekitatud kahju suurust. (I kd tl 24 26)

Kannatanu esindaja Kxxx Jxxxi ütlused tõendavad varguse toimepanemise aega ja tekitatud kahju suurust. (I kd tl 27-30)

Tunnistaja Jexxx xxx xxx Fe ütlused tõendavad, et kaks noormeest pakkusid talle osta lihatooteid. (I kd tl 14-18)

xxx - avaldus tõendab sissemurdmisega ettevõttele tekitatud kahju suurust. (I kd tl 41 43)

Kannatanu esindaja Z.J xxx Ta i ütlused tõendavad sissemurdmisega ettevõttele tekitatud kahju suurust. (I kd tl 45-47)

Kahtlustatava D.F ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist koos J.V-ga ja kahetseb. (I kd tl 19-23, 49-53)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab teo toimepanemist koos D.F-iga (I kd tl 37-40, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

xxxx (M.xxxx

Kannatanu MxxxxTxx ütlused tõendavad varguse toimepanemise aega ja varastatud esemeid ning nende väärtust, kõik asjad peale kaabli on tagastatud. (I kd tl 55-60, 85- 89, 91-94)

Kannatanu Kxxx Cxxx ütlused tõendavad varastatud esemete loetelu ja maksumust ning et ta on kõik asjad tagasi saanud (I kd tl 61-73) Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et välisuksel sissemurdmisjälgi ei olnud (I kd tl 74-77)

Kahtlustatava I Nxxx xxx xxx laadisid majast tema i ütlused tõendavad, et J.V ja D.D

autosse tööriistad ja kaablid ning viisid ühte garaaži, kaabli põletasid ja müüsid maha. (I kd tl 80-84) Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (I kd tl 95-98, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197) Kahtlustatava Dxxxi Dxxxütlused tõendavad, et ta tunnistab varguse toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (I kd tl 99-102)

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. Kannatanute, tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega on tuvastatud, et J.V-le , T.N-ile, Anatoli Bojevile, Viktor Harunile, D.F-ile ja Z.J-ile varguste episoodides inkrimineeritud asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo kvalifitseerimise vargusena. Uuritud tõenditega on tuvastatud, et kannatanute nõusolekud valduse loovutamiseks süüdistatavatel puudusid.

Võttes lõpetasid kannatanutele kuuluvat vara,

J.V , T.N, Anatoli Bojev, Viktor Harun, D.F, Z.J selle endise valduse ja saavutasid asjade üle võimu. Vargused (v.a 17.08.2012 kannatanu O.L i, 31.08.2012 kannatanu xxx

M.Vilumetsa, 11- xxxu episoodid) 12.09.2012 kannatanu Ü.N olid lõpuleviidud, sest vara

said

süüdistatavate kätte, nendel tekkis võimalus hakata seda oma äranägemuse järgi kasutama või käsutama, mida süüdlased tegidgi.

xxx kannatanu Z.J xxx 17.08.2012 kannatanu xxx 31.08.2012 kannatanu Jxxxi Kxxx

,

31.08.2012 kannatanu MaxxVxxxx xxx, 10.09.2012 kannatanu t, 02.09.2012 kannatanu A.Š

A.D.F, 11-12.09.2012 kannatanu M.T.N, 11- xxx, 13-

12.09.2012 kannatanu Ü.N 14.09.2012 xxx, 16-17.09.2012 kannatanu Jxxx Pxxxt, 28.09-04.10.2012 kannatanu Vxxx xx 05-09.10.2012 kannatanu K e T.N, 13.10.2012 kannatanu E.xxx 13.10.2012 xx

kannatanult Oxxx I lt, 15.10.2012 kanatanu D.F 18-21.10.2012 kannatanu L.Pxxx, 22- xx

23.10.2012 kannatanu M.Mxxxt, 01-03.11.2012 kannatanu V.xxx-20.01.2013 kannatanu

I.Jaxxx, 14-15.01.2013 xxx, 28.01.2013-29.01.2013 kannatanu M.D.F vargused panid lt toime J.V, T.N, Anatoli Bojev, Viktor Harun, D.F, Z.J grupis. Kohus on veendunud, et varguse toimepanemisel on süüdlased

kaastäideviijad, nad panid vargused toime ühiselt, leppisid eelnevalt kokku varguste toimepanemisest ja soovisid seda, tegutsesid kooskõlastatult, tungisid sisse võõrastesse ruumidesse ja territooriumi koos, kogusid võõra vara ning käsitlesid varastatud vara oma äranägemise järgi. Kõik vargused on toime pandud sissetungimisega, süüdlastel puudusid valdajate volitused ruumi või territooriumi sisenemiseks.

Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus (RKK 3-1-1-22-97; 3-1-3-9-00). Ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või need on tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod (KarS § 199) kui väärteod (KarS § 218).

J.V , T.N-i , Z.J tegevused varguste toimepanemisel on järjekindlad ja pidevalt korduvad, süüdlased on korduvalt varem kohtu poolt karistatud varguste toimepanemise eest, käesolevas kriminaalasjas J.V pani ajavahemikul september 2009 jaanuar 2012 toime 39 vargust, T.N ajavahemikul august –

2012- september 2012 pani toime 3 vargust, Z.J ajavahemikul august 2012- –

september 2012 pani toime 5 vargust. Seega J.V , T.N , Z.J panid

toime vargused süstemaatiliselt.

Anatoli Bojevit, Viktor Haruni, D.F on varem kohtu poolt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, siinjuures Anatoli Bojevit karistati viimasel korral

23.03.2011

, Viktor Haruni karistati viimasel korral

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

28.10.2010

- 10.09.2009 KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi, D.F KarS § 199 lg 2 p

4,8 järgi, karistused ei süüdlaste ole arhiveeritud, seega tegevuses varguste toimepanemisel on korduvus.

17.08.2012 kannatanu O.Lxxxi (J.V , , T.N-i ja Z.J süüdistus)

31.08.2012 kannatanu M.Vxxxa (J.V , 11- xxx süüdistus) 12.09.2012 kannatanu Ü.N

(J.V varguse episoodid ei ole

, Viktor Haruni ja Z.J süüdistus)

lõpuleviidud, on jäetud katse staadiumisse. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega süüdlased peaks saavutama asja id

üle võimu, see tähendab, et peaks olema võimalus hakata vara oma äranägemise nendel

järgi kasutama. 17.08.2012 kannatanu O.Lx episoodis J.V , T.N ja xx

Z.J kasutada autot sest kohale saabus puudus võimalus oma äranägemise järgi,

Oxxx Lxxxpoeg ja takistas 31.08.2012 kannatanu M.Vxxxepisoodis ei süüdlaste tegevust,

leidnud J.V kannatanu garaažis kütust, 11 12.09.2012 kannatanu Ü.N - xxx episoodis ei leidnud J.V, Viktor Harun ja Z.J kannatanu garaažis vagruseks sobivaid asju.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

J.V, T.N, Anatoli Bojev, Viktor Harun, D.F, Z.J panid teod toime o

tsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdlaste teod olid suunatud võõra asja äravõtmisele, selleks nad

sisenesid võõrastesse hoontesse ja võtsid kannatanute vara, nende tegevused olid sihikindlad ja tahtlikud.

Ülaltoodu alusel on J.V, T.N-i, Anatoli Bojevi, Viktor Haruni, D.F , Z.J tegudes nii objektiivne kui subjektiivne varguse koosseis.

J.V süüdistus arvutikelmuses

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, et J.V pani toime arvutikelmuse. Kohus loeb süüdistuses KarS § 213 järgi avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vast

uolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist.

Antud tõendite põhjel loeb kohus tuvastatuks ja tõendatuks J.V poolt

arvutikelmuse toimepanemist süüdistuses kirjeldatud ajal, kohal ja viisil. Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

09.08.2012 arvutikelmus (J.xxx

Kannatanu Juxxx Kxxx ütlused tõendavad, et röövitud pangakaardiga võeti tema pangakontolt välja sularaha. (V kd tl 92-95, 101-103)

Pangakonto väljavõte tõendab, et 09.08.2012 öösel võeti sularahaautomaadist kannatanu pangakontolt välja 180 eurot. (V kd tl 117-119)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta võttis kannatanu pangakontolt sularaha. (V kd tl 120-127, 178-197)

15.10.2012 arvutikelmus (D.F

Kannatanu D.Fxx davad, et korterist varastatud pangakaardiga oli o ütlused tõen tema arvelt võetud sularaha. (V kd tl 31-35)

Pangakonto väljavõte tõendab, et 15.10.2012 kell 4.20 võeti sularahaautomaadist kannatanu pangakontolt 125 eurot. (V kd tl 13)

Kahtlustatava Pxxx Nxxxütlused tõendavad, et ta võttis koos J.V-ga eelnevalt korterist varastatud T.Daxxxpangakaardiga sularaha välja. (V kd tl 17-20, 205-210)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta võttis koos P.Nexxxga eelnevalt korterist varastatud pangakaa -25, 178-197 ) rdiga sularaha välja. (V kd tl 21

01.11.2012 arvutikelmus (M.xxx

Kannatanu xxx xxx ak ütlused tõendavad, et J.V varastas kannatanu pangakaardi ja võttis sellega sularahaautomaadist 600 eurot. (II kd tl 128-131) Konto väljavõte tõendab, et 01.11.2012 ajavahemikus kella 01.25st kuni 05.41ni võeti kolmel korral M.Zaxxx pangaarvelt sularaha kokku 600 eurot. (II kd tl 132)

Tunnistaja Z.J

ütlused tõendavad, et ta nägi, kuidas J.V võttis kapist tema mehele kuuluva pangakaardi ja läks sellega minema. (II kd tl 145-149)

Kahtlustatava J.V ütlused tõendavad, et ta tunnistab teo toimepanemist ja kirjeldab selle asjaolusid. (II kd tl 133-138, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197)

Kohus loeb tuvastatuks, et peale kannatanute Juxxx xxx D.FDxxxolt ja Myx xxx i xxZa o

pangakaartide koos kaardi PIN-koodi ga vargust, pani J.V toime arvutikelmuse. de

V J.V konto aralise kasu saamise eesmärgil pangakontol oleva raha näol, sisestas omaniku -koodi te nõusolekuta sularahaautomaadi pangakaardi ning pärast PIN

ebaseadusliku sisestamist, võttis pangaautomaadist sularaha. Kui pangaautomaat väljastas sularaha, sai J.V ures varalise kasu. Andmete töötlemise tulemust mõjutati seeju andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise kaudu, kuna vastasel korral andmeid ei töödeldaks.

KarS § 213 näeb ette kriminaalkaristust varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Objektiivne koosseis on varalise kasu saamine lubamatu sekkumise teel andmetöötlusprotsessi. Koosseis annab nimetatud sekkumise vormide mitteammendatava loetelu.

RKKK lahendi nr 3-1-1-83-07 kohaselt juhul, kui arvelduskontole juurdepääsu võimaldavad vahendid sat uvad isiku valdusesse (või saavad talle teatavaks) arvelduskonto t

omaniku nõusolekuta, samuti kui neid antakse talle vaid hoiule või edasiandmiseks ilma konto kasutamise ja käsutamise õiguseta, selles olukorras tuleb kõne alla arvutikelmuse koosseis (KarS § 213). Arvuti all tuleb mõista arvutisüsteemi, mille definitsioon on antud arvutikuritegevusvastases konventsioonis (RT II 2003, 9, 32). Selle kohaselt on arvutisüsteem andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade (s.o programmeeritav seade). Kolleegium leidis, et andmete ebaseaduslik sisestamine hõlmab ka arvelduskontole juurdepääsu ja sellel oleva varaga toimingute tegemist võimaldavate andmete sisestamise, kui

selleks puudub arvelduskonto omaniku nõusolek. J.V pani arvutikelmuse toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.V teadis, et temal puuduvad kannatanu te

volitused nende pangakaardil olevate rahaga toimingute tegemiseks, kuid soovides saada varalist kasu

– täitis arvutikelmuse objektiivse koosseisu. J.V süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

Kannatanu Nixxx xxx -10, 17-21), mille kohaselt 14.11.2012 tuli Ne ütlused (II kd tl 6 kannatanu juurde J.V ja ütles, et teab, kus asuvad kannatanult varem varastatud televiisorid. J.V palus kannatanu käest 30 eurot, et televiisorid välja osta. J.V lubas tuua televiisorid tagasi tunni aja jooksul. Nxxx xxx andis talle 30 eurot, kuid Artur Ne

J.V tagasi ei tulnud ja televiisorid ei toonud, ta ei vastanud ka telefoni kõnedele. Kuskil 19.11.2012 helistas J.V kannatanule ja teatas, et pettis teda. J.V ütles, et ta ei teadnud kus on televiisorid ja raha võttis oma vajadusteks.

Kahtlustatava J.V ütlused (II kd tl 11-16, III kd tl 92-103, V kd tl 178-197), mille kohaselt tal oli raha vaja ja ta otsustas petta Pxxx Nxxx ema. J.V ütles

Nxxxemale, et teab, kus on varastatud televiisorid ja palus nende tagastamise eest 30 eurot. J.V võttis raha, kuid asju ei toonud, ta kulutas raha ära. tõendavad, et J.V lubas 30 euro eest tuua tagasi varem varastatud televiisorid,

J.V-le Nxxx Nxxx esitati süüdistus tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige t ettekujutuse loomises, mille tulemusena kannatanu sai varalise kahju summas 30 eurot aga J.V sai samas summas varalise kasu.

Kohus leiab, et loomise teel varalise

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse kasu saamine summas 30 eurot kelmus moodustab KarS § 218 järgi väärteo koosseis, st väheolulise varalise õiguse vastu. Seega KrMS § 274 lg 1, 199 lg 1 p 1 alusel tuleb kriminaalmenetlus kelmuse J.V

osas lõpetada, kuna teos on väärteotunnused.

J.V ja T.N-i süüdistus röövimises Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

Kannatanu Z.J Pxx (III kd tl 116-117, 141-145), mille kohaselt 30.11.2009 ta ütlused

avas korteri ust, nägi, et ukse eest seisavad kaks meesterahvat. Üks nendest kohe lõi kannatanut raudkangiga vastu pead ning seejärel teine noormees lõi teda tööriistaga.

Meeste näod olid kaetud, ainult silmad paistsid välja. Mehed sisenesid korterisse ja võtsid ära õhupüstoli maksumusega 195 eurot, mobiiltelefoni Nokia 2323 maksumusega 20 eurot ja sularaha summas 1000 krooni, s.o 64 eurot.

Kiirabikaart (III kd tl 118), mille kohaselt kiirabi fikseeris 30.11.2009 Z.J

Poxxxpeatrauma viis kannatanu haiglasse. ja

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (III kd tl 120-127), mille kohaselt xxxoxxx korteris olid

esiku põrandal veretilgad ja elutoas olid asjad laiali loobitud. Kahtlustatava J.V ütlused (III kd tl 130-135, V kd tl 178-197), mille kohaselt tema tuttav tegi ettepaneku panna toime varguse. Mingeid maske nendel ei olnud, olid peas mütsid ja jopede kapuutsid, kõrged kaelused. Kui Axx nimega peremees avas ukse, lasi ta J.V koos tuttavaga majja. Kui peremees oli teises ruumis, võtsid nad raha 100 krooni, mobiiltelefoni ja õhupüssi.

Kannatanu Jxxxi Kxx (V kd tl 92-95, 101-103), mille kohaselt 09.08.2012 ütlused

öösel nägi ta oma korteris noormeest, samal ajal ronis aknast sisse teine noormees. Olles suures toas, üks noormees hakkas televiisoril juhtmeid lahti võtma, teine hakkas kannatanult pangakaarte nõudma. Ta seisis kannatanu taga, haaras juustest, pani kannatanule vastu kõri suure kööginoa ja ähvardas, et kui kannatanu kaarte ei anna, siis lõikab kõri läbi. ära oma rahakoti väärtusega 15 eurot, milles olid xxx Kxxx andis Ju

dokumendid J. Kxxx -kaart maksumusega 25 eurot, pangakaart

nimele, täpsemalt ID

koos

maksumusega 1,50 eurot ja materiaalset väärtust mitteomavad kliendikaardid.

Samuti võeti korterist ära televiisori maksumusega 289 eurot ja mobiiltelefoni Samsung maksumusega 20 eurot.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll (V kd tl 96-100), mille kohaselt Jxxx Kxxx korteri suures toas oli tühi kapike ja rippusid televiisori juhtmed, toolil oli nuga ja puhvetkapi sahtlid olid välja tõmmatud.

Tunnistaja MxxxBxx ütlused (V kd tl 110-115), mille kohaselt kannatanu rääkis talle röövimisest vahetult pärast selle toimumist. Kahtlustatava J.V ütlused (V kd tl 120-127, 178-197), mille kohaselt kannatanu ise kutsus teda koos tuttavaga. Kostina ei olnud J.V ronis kannatanu juurde läbi akna,

selle vastu. J.V tuttav kannatanu juurde ei läinud. Koxxxa ise andis talle pangakaardi ja ütles pin koodi. Samuti võttis J.V rahakoti - , mobiiltelefoni ja televiisori

Läbiotsimisprotokoll et pandimaja andis välja (V kd tl 147-150), mille kohaselt televiisori LG.

Laenuleping nr T-6826 (V kd tl 151), mille kohaselt televiisori LG andis pandimajja T.N Hxxx.

Asitõendi vaatlusprotokoll mille kohaselt vaatluse käigus (V kd tl 152-154), on

vaadeldud puldi ja ühendusjuhtmega televiisorit LG ning klapiga mobiiltelefoni Samsung.

Tunnistaja Anatoli Bojevi ütlused tõi tema (V kd tl 155-160), mille kohaselt J.V juurde hoiule varastatud televiisori ja müüs tema sõbrannale varastatud mobiiltelefoni.

Tunnistaja Nxxxa Jaxxx (V kd tl 161-166), mille kohaselt tunnistaja ostis ütlused mobiiltelefoni, mida J.V pakkus A.Bojevile

Tunnistaja T.N Hxxx (V kd tl 167-170), mille kohaselt televiisori palus tal ütlused oma nimel pandimajja anda J.V.

Asitõendi vaatlusprotokoll , mille kohaselt vaatluse käigus (V kd tl 171-172) on vaadeldud musta plastikust käepidemega nuga, mis võeti kannatanu korterist.

Kannatanu Kxxx xxx (V kd tl 53-56), mille kohaselt 29.08.2012 tungisid sisse tema r

majja kaks moormeest. Üks noormees surus kannatanut põlvega rinna peale ja tahtis noaga nüüa näkku, kuid kannatanul õnnestus noast kinni haarata. Sel ajal tuli teine noormees, kui kannatanu lõi ta jalaga eemale. Noormeehed jooksid ära koos kannatanu majast äravõetud esemetega: mobiiltelefoni Samsung maksumusega 38 eurot ja ga

arvutikõlari maksumusega 25 eurot, milles oli mälukaart maksumusega 15 eurot. ga

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (V kd tl 57-75), mille kohaselt maja välisukse lukk oli lõhutud, köögis oli verejälgedega nuga, kannatanu käed olid verised.

Asitõendi vaatlusprotokoll (V kd tl 76-77), millega vaadeldi mobiiltelefoni, mille üks röövijatest põgenedes majja kaotas.

Kahtlustatava (V kd tl 120-129, 178-197), mille kohaselt J.V ütlused ta lõhkus

kannatanu maja välisukse luku, nad koos R.B a sisenesid majja.J.V võttis köögist xx

noa. Toas magas peremees, J.V ja Boimov hakkasid toas ringi vaatama, et mida võiks varastada. J.V võttis fotoaparaadi, T.N võttis mobiiltelefoni ja kõlari. Kui T.N väljus toast, peremees ärkas ja hakkas voodist tõusma. Tulles kannatanu juurde, pööras J.V noa kannatanu suunas, et teda hirmutada. Sel hetkel lõi peremees J.V jalaga ja haaras kätega J.V käest. Nende juurde jooksis T.N ja viskas mehe peale kas lina või kattevaiba. J.V ja T.N jooksid majast välja. Majast väljumisel pillas J.V fotoaparaadi maha, mobiiltelefon ja kõlar jäid T.N-i kätte.

Kahtlustatava T.N-i (V kd tl 131-137, 199-204), mille kohaselt ta ei ütlused kasutanud kannatanu suhtes vägivalda.

Ütluste ja olustiku seostamise protokoll (V kd tl 139-145), mille kohaselt T.N juhatas uurijad kannatanu maja juurde.

J.V

30.11.2009.a kannatanu xxxxxxi suhtes

süüdistatakse röövimise

toimepanemises grupis koos tuvastamata isikuga. J.V tunnistab ennast süüdi osaliselt, ta eitab vägivalla tarvitamist natanu suhtes, kuid kohus kogutud tõendite kan alusel loeb tõendatuks J.V poolt röövimise toimepanemist.

Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõendite usaldusväärsuses. ja kirjalike

Kannatanu xxx Pxxi Al ütlused, et tema suhtes kasutati vägivalda ja võeti ära asju, on kinnitatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt Z.J Pxxxni korteris olid esiku põrandal veretilgad ja elutoas olid asjad laiali loobitud, ning kiirabi kardiga, mille kohaselt kutsuti kiirabi samal päeval peale kannatanu suhtes kuriteo toimepanemist ning kiirabikaardis fikseeriti kannatanu peatrauma. Kohtul on kujunenud siseveendumus, et kannatanu ütlused saavad olla küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks.

Asjaoludest, mis toimusid Z.J xxxajas

, on teada ainult kannatanu ütlustest.

Süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist vaid ühele tõendile, antud juhul kannatanu Z.J

Pxxx ni ütlustele, ei ole välistatud ka senises kohtupraktikas. Süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile. Vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab aga olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Kõnealustel juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-109-10, 3-1-1-85-00, 3-1-1-21-09).

Kohus loeb süüdistatava ütlusi röövimise toimepanemise kohta

J.V

ebausaldusväärseteks ja enda õigustavateks. Süüdistatava ütlused on vastuolus kannatanu ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja kiirabikaardiga. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05).

Kohus ei loe süüdistatav ütlusi eluliselt a J.V usutavateks, sest ei ole usutav, et

kannatanu vabatahtlikult,

ta, lubas J.V ilma psüühilise või füüsilise mõju le võtta ära enda asju.

Kõrvutanud kogutud tõendeid oma vahel, peab kohus süüdistatava ütlustest J.V

usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi Alfred Porosoni .

Tulenevalt KarS § 200 lg s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla -

abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks.

Esmalt selgitab kohus, kas kannatanult ära võetud õhupüstoli, mobiiltelefoni ja sularaha näol oli tegemist süüdistatavale võõra vallasasjaga. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis, mille üle tal ei ole õiguslikku võimu (AÕS § 68) ning mis on kellegi teise omandis. Kannatanu ütlustega sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et ja

Z.J

Pxxxon antud asjade omanik. See olid

ga temale kuuluvad telefon, õhupüss ja sularaha süüdistatava jaoks võõrad asjad.

Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga: sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Psüühiline vägivald on ähvardamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja äravõtmisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse.

Käesolevas on kannatanu ütluste ja kirjalike dõendite pinnalt kriminaalasjas

leidnud tuvastamist, et nimetatud asjaolud aset leidsid. Kui kannatanu avas majaukse, siis mõlemad meesterahvad kohe lõid kannatanut üks lõi raudkangiga vastu pead ja teine tööriistaga. -

Peale vägivall kohe hakkasid mehed maja läbi otsima, mille käigus võtsid ära a tarvitamist

kannatanule kuuluva vara. J.V ja tuvastamata isik a asjade

kasutasid vägivall hõivamiseks. Vägivald oli ajaliselt seotud asjade hõivamisega. Vägivalda kasutati vahetult enne asjade äravõtmist. hõivamisega toimus valduse üleminek Z.J Pxxx kuuluva vara ning J.V

sai asjade üle võimu ja võimaluse vara kasutama oma äranägemise järgi.

Röövimise pani J.V toime grupis. Kohus on veendunud, et J.V ja tuvastamata isik Kohtupraktikas on

röövimise toimepanemisel on kaastäideviijad.

täideviimise määratlemisel omaks võetud nn. funktsionaalne teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused ise realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Nad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannakase toime teadliku ja soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr. 3-1-1-97-04) . Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll aga on nõutav

„ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ Järlikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu.

Ehk siis käeoleva kriminaalasja raames loeb kohus tuvastatuks, et J.V ja tuvastamata isik panid röövimise toime ühiselt ja kooskõlastatult. Ühisele tahtlusele röövimise toimepanemisel viitavad süüdlaste järgnevad tegevused nad mõlemad - tulid kannatanu

majja, igaüks nendest kasutas kannatanu suhtes vägivalda, mõlemad sisenesid majja ja võtsid ära asju.

Röövimise pani relvana kasutatava esemega, sissetungimisega ja näo

J.V toime

varjamiseg viisil, mis takistas isiku tuvastamist. a Relvana kasutatav muu ese on mis tahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat. See on ese, millega on võimalik kannatanu elu, tervist või kehalist puutumatust reaalselt kahjustada. Kannatanu suhtes olid kasutatud metallist esemed (raundang ja tööriist), millega kahjustati Z.J kehalist puutumatust (peavigastus, millest jooksis verd). Seega J.V pani toime kuriteo relvana kasutatava esemega.

Valdaja tahte vastane on sissetungimine ka siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud. Süüdlane peab taotlema ja ka saavutama valdajalt heauskse nõusoleku. J.V pani toime kuriteo sissetungimisega, kuna kannatanu ei andnud majja sisenemiseks oma nõusolekut. Näo varjamine eeldab maski, näokate või mis tahes vahendi kasutamist, mis takistab isiku tuvastamist. Z.J niing ta ei saanud ütlustest tuleneb, et meeste näod olid kaetud neeid ära tundma.

Subjektiivsest küljest, pani toime röövimise otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 J.V

mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.V tegutses võõra vallasaja omastamise eesmärgil – ta eelnevalt võttis kaasa relvana kasutatav a eseme

ja tuli kannatanu juurde, samuti pärast vägivalla kasutamist hõivas ta kannatanu vara.

J.V teadis b valla kasutamisega ning kuriteo toimepanemise ajal, et võta asjad vägi soovis seda.

Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks, et me röövimise süüdistuses

J.V pani toi

kirjeldatud ajal, viisil ja kohas ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud.

J.V 08.08.2012.a - 09.08.2012.a kannatanu Jxxxi Kxxx suhtes süüdistatakse

röövimise toimepanemises grupis koos tuvastamata isikuga. J.V tunnistab ennast süüdi osaliselt, ta eitab vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes.

Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistajate ja kirjalike

ütluste tõendite

usaldusväärsuses, kuid kohtu hinnangul ei ole kogutud tõenditega tuvastatud vägivalla kasutamist J.V poolt.

Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab KarS § s 200 kirjeldatud röövimine endast -

liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest (KarS § 199 lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja hõivamine) ning vägivallast (vastavalt KarS §-des 118 ja 120-

122 kirjeldatud raske tervisekahjustuse tekitamine ja vägivallateod). Viimatinimetatud koosseisude suhtes moodustab röövimine eridelikti (lex specialis). Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on KarS § 21 lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (KarS § 200 lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. (RKKKK nr 3-1-1-100-06).

Kannatanu Juuli Kostina ütluste kohaselt tungisid tema korteri sisse kaks noormeest, mõlemad võtsid tarvitusele meetmed vara hõivamiseks, kuid vägivalda kasutas ainult ühs noormees. Kannatanu ütlustega ei ole tõendatud, et see noormees, kes kasutas vägivalda, on J.V , samuti kannatanu ütlustest ei tulene, et teine noormees vähemalt nägi kannatanu suhtes vägivalla kasutamist või mingil moel toetas sellist tegevust. Seega kannatanu ütlustega ei ole tõendatud, et teise süüdlase tahtlusega, kelleks võiks olla ka

J.V,

kasutamine Samuti teised oli hõlmatud vägivalla võõra vara äravõtmisel. tõendid: tunnistajate Mai Britova, Anatoli Bojevi ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, läbiotsimisprotokoll, asitõendi vaatlusprotokooll, laenuleping, ei tõesta J.V poolt rööv , kuid antud tõenditega on kinnitatud, et J.V pani toime imise toimepanemist

kannatanu Juxxx xxx Ko vara varguse ning tema tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi kui kui avalik, grupis, sissetungimisega ja süstemaatiline vargus.

J.V ja tuvastamata isikule olid Jxxxli Kxx rahakott koos ID-kaardi ja le

pangakaardiga, televiisor ja mobiiltelefon J.Kxxx võõrasteks vallasasjadeks. nõusolek

valduse loovutamiseks kannatanutele kuuluvat vara,

süüdlastel puudus. Võttes lõpetasid

J.V ja tuvastamata isik

selle endise valduse ja saavutasid asjade üle võimu. Vargus on d

lõpuleviidud, sest vara sai süüdlased kätte, nendel tekkis võimalus hakata seda oma äranägemuse järgi kasutama või käsutama, mida nad tegidgi.

Vargus panid toime J.V ja tuvastamata isik grupis. Kohus on veendunud, et süüdlased kaastäideviijad, nad panid vargused toime ühiselt ja varguse toimepanemisel on

kooskõlastatult, võrrasse korterisse kogusid vara ning käsitlesid nad tungisid sisse ,

varastatud vara oma äranägemise järgi tahtlusega hõlmatud vägivalla , vaid ei ole J.V

kasutamine. V valdaja

argused on toime pandud sissetungimisega, süüdlastel puudus volitus ruumi sisenemiseks. J.V pani varguse toime süstemaatiliselt.

Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne kriteerium) ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium).

Jxxxi Koxxxviibis varguse toimepanemise ajal korteris ja nägi kõike, mida süüdlased tegid. J.V võttis võõra vara kannatanu nähes, st avalikult. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

J.V pani teo toime otsese tahtlusega. J.V tekkis soov kannatanult vara varastada, j sisenes ta korteris

xxxasjad. ust varguse toimepanemise eesmärgil ja võttis J.K se

Ülaltoodu alusel on J.V tegudes nii objektiivne kui subjektiivne varguse koosseis.

J.V 29.08.2012.a kannatanu Kxxxr Lxxx suhtes ja T.N-i süüdistatakse

toimepandud röövimises grupis. J.V tunnistab ennast süüdi, T.N tunnistab süüd osaliselt, ta eitab vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes.

Kohus loeb antud episoodis avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks.

Kannatanu xxx kohaselt tungisid tema majj a sisse kaks moormeest. Üks kasutas vägivalda ja ähvardas noaga, aga lõi jalaga. Mõle teist kannatanu ise mad noormehed jooksid majast ära koos kannatanu asjadega, siinjuures fotoaparaat kukkus maha maja esikus. Süüdistatava J.V ütluste kohaselt tema ähvardas kannatanule noaga, kuid kannatanu lõi ta jalaga ja haaras käest. Kui T.N nägi seda olukorda, tahtis ta J.V aidata, et J.V vabaneks kannatanult. J.V ja T.N jooksid majast välja. Majast väljumisel pillas J.V fotoaparaadi maha, mobiiltelefon ja kõlar jäid T.N-i kätte.

Süüdistatava T.N-i ütluste kohaselt ei ägivalda, ta

kasutanud ta kannatanu suhtes v nägi, et J.V seisis kannatanu kõrval.

Hinnates kogutud tõendeid, leiab kohus, et pole tuvastatud vägivalla kasutamine T.N-i poolt, samuti ka seda, et T.N vähemalt nägi kannatanu suhtes vägivalla kasutamist või mingil moel toetas sellist tegevust. Seega ei ole tõendatud, et

T.N-i tahtlusega oli hõlmatud vägivalla kasutamine võõra vara äravõtmisel. Tuvastatud, et J.V ja T.N põgenesid kannatanu majast koos varastatud asjadega, kuid kuna T.N ei näinud, et J.V kasutab vägivalda, tuleb J.V tegu kvalifitseerida

KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi aga KarS § 199 lg 2 p T.N-i tegu kvalifitseerida 5,7,8,9 järgi.

J.V ja T.N-ile olid Kxxx Lxxxmobiiltelefon, , fotoaparaat le arvutikõlar

võõrasteks vallasasjadeks. K.Liira nõusolek süüdlastel puudus.

valduse loovutamiseks

Võttes lõpetasid kannatanutele kuuluvat vara,

J.V ja T.N selle endise valduse

ja saavutasid asjade üle võimu. lõpuleviidud, sest vara sai süüdlased kätte, Kuritegu on d

nendel tekkis võimalus hakata seda oma äranägemuse järgi kasutama, mida nad tegidgi.

Kuriteo panid toime J.V ja T.N grupis nad , ühiselt ja kooskõlastatult,

tungisid kogusid vara ning võõrasse majja, käsitlesid varastatud vara oma äranägemise järgi, vaid ei ole T.N-i tahtlusega hõlmatud vägivalla kasutamine. Kuritegu on toime pandud sissetungimisega, süüdlastel puudus valdaja volitus ruumi sisenemiseks.

J.V pani ardades ja

toime röövimise noaga (relvana kasutatava esemega) ähv korduvalt, kuna ta 30.11.2009.a kannatanu xxxPxxxsuhtes

Al pani toime röövimise.

T.N pani toime varguse avalikult, kuna süüdlse tegevus ei jäänud kannatanu jaoks märkimatu, ja korduvalt, kuna ta on varem pani toime vargused.

Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuseks varguseks (RKKK 3-1-1- -99).

T.N pani varguse toime otsese t T.N-i ahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.

te koos varastatud asjadega gevused asjade äravõtmisel olid tahtlukud ja sihikindlad ning majast lahkumisel sai T.N aru, et tema tegevused nud kannatanu jaoks hästi ei jää nähtamatuks.

J.V pani toime ka otsese ta

toime röövimise htlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. J.V

tahtlikult võttis köögist noa, ähvardas noaga kannatanule ning olles juba vägivalla kasutanud, lahkus majast koos kannatanu varaga.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus te

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

J.V on toime pannud 40 vargust, 3 arvutikelmust ja 2 , mis on esimese ja röövimist teise teise astme kuriteod. Kuritegudega ei tekitatud raskeid tagajärgi, kuid vargustega on tekitatud kannatanutele materiaalset kahju. 31 vargust, 3 pani arvutikelmust ja 1 röövimise

J.V toime katseajal, varasemalt ta on karistatud 7 korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest ta ei suuda

, sh reaalse vangistusega. Need asjaolud näitavad, et õigusekuulekalt käituma KarS § 199 ja , rahalise karistuse kui sanktsiooniliigi kohaldamise

213 järgi ning süüdlasele tuleb määrata karistuseks vangistus. ei ole otstarbekas

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige süüd, karistust kergendavaid

J.V

asjaolusid, milliseid on kohtu hinnangul kahetsus, süü omaks võtmine, ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude J.V toimepanemisest ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leiab kohus, et J.V tuleb karistada reaalse vangistusega. J.V on karistatud 23.03.2012 Viru Maakohtu poolt vangistusega 8 kuud, 04.09.2012

Viru Maakohtu poolt vangistusega 6 kuud katseajaga 18 kuud, käesolevas asjas toimepandud kuriteod pani ta toime ajavahemikul september 2009 kuni jaanuar 2013, seega

moodustada liitkaristust KarS § 61 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada süüdlasele lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra.

Kuritegude toimepanemine katseajal välistab arS § 74 sätete

J.V suhtes K

kohaldamist ning annab kohtule selget tunnistust sellest, et J.V i ole teinud endale varasemalt mõistetud karistusest mingeid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist.

Kohus leiab, et -03.09.2009, 14-15.09.2009, 28- KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (episoodid 02

29.12.2009, 03-04.01.2010)

tuleb mõista karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § KarS § 200 lg 2 p 7,8,9,10 järgi (episood 30.11.2009) mõista karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. -le 238 lg J.V

Vastavalt KrMS §

2 vähendada ´i mõistetud le karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 2 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.03.2012.a ja 04.09.2012 kohtuotsuste alusel mõistetud karistustega – 8 kuud ja 6 kuud vangistust ja mõista ´ile

J.V

liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha täielikult ärakantud karistus 8 kuud vangistust ning kandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi (episoodid: 08-09.08.2012 Juuli Kostina suhtes, 17.08.2012, 31.08.2012, 31.08.20123, 02-03.09.2012) tuleb mõista karistuseks 10 kuud vangistust,

KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi (episood 29.08.2012) 3 aastat vangistust, KarS § 213 lg 1 - järgi (episood 09.08.2012) - 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

Vastavalt KrMS §

2 vähendada mõistetud karistust ühe

-le 238 lg J.V le ´i

kolmandiku ehk 1 aasta ja 2 kuu

2 aastat 4 kuud vangistus. võrra. Kandmisele kuulub KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus 2 aastat 4 kuud vangistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.09.2012 e alusel mõistetud kohtuotsu

karistusega J.V liitkaristuseks, lugedes kergem

–6 kuud vangistust ja mõista ´ile karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (ajavahemikul alates 10.09-11.09.2012 kuni 28.01-29.01.2013 kokku 31 episoodi) tuleb mõista karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 213 lg 1 järgi (episoodid 15.10.2012, 01.11.2012) - 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

Vastavalt KrMS §

2 vähendada mõistetud karistust ühe

-le 238 lg J.V ´ile

kolmandiku ehk 1 aasta ja 2 kuu

2 aastat 4 kuud vangistust. võrra. Kandmisele kuulub

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust 2 aastat 4 kuud vangistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.09.2012 kohtuotsu mõistetud e alusel

karistusega 6 kuud vangistust J.V liitkaristuseks 2 aasta 10 kuud – ning mõista ´ile vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusegaKarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistused 1 aasta 4 kuud vangistust ja 2 aastat 4 kuud vangistust käesoleva otsusega KarS

§ 65 lg 2 alusel mõistetud karistusega – vangistust ja mõista ´ile

2 aastat 10 kuud J.V

liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 10 kuud vangistust.

Karistusaeg arvestada tõkendi kohaldamise hetkest, so 06.02.2013. J.V-le valitud tõkend, vahistamine, tuleb jätta muutmata.

T.N on toime pannud 4 vargust, mis on teise astme kuritegu. Kuriteoga ei tekitatud raskeid tagajärgi, kuid tekitas kannatanutele materiaalset kahju. Varasemalt on ta karistatud 9-l korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sh reaalse vangistusega. Need asjaolud näitavad, et rahalise karistuse kui sanktsiooniliigi kohaldamine on välistatud ning süüdlasele tuleb määrata karistuseks –vangistus. Kuid arvestades, et vargused on toime pandus lühikese perioodi jooksul (august – september 2012) ning kuritegude toimepanemisest on möödunud 1 aasta, võib kohtu hinnangul asendada vangistus üldkasuliku tööga. T.N-ile sinevad karistust kergendavaid asjaolusid, milliseid on kohtu hinnangul kahetsus, süü omaks võtmine, ning puuduvad süüd raskendavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid asjaolusid ja T.N-i

raskendavate asjaolude puudumist, samuti võimalust mõjutada T.N-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leiab, et

T.N-ile

tuleb mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada süüdlasele lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada T.N

8 kuud vangistust ´ile mõistetud karistus

480 (neljasaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga määrates üldkasuliku töö tegemise ,

tähtajaks alates kohtuotsuse jõustumises ning allutades ta käitumiskontrollile

1 aasta t KarS § 69 lg 4 ja 75 lg 1 alusel. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Anatoli Bojev pani toime ühe varguse. Kuriteoga ei tekitatud raskeid tagajärgi, kuid tekitati kannatanule A.Bojev on varem 5-l korral

materiaalset kahju ning kahju on hüvitamata.

karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid asjaolusid kahetsus, süü A.Bojevi (

omaks võtm ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti võimalust mõjutada ine)

A.Bojevi . edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

Anatoli Bojevi xxni poolt toimepandud

vangistuse kestuse mõistmisel arvestab kohus K kuriteo raksust (II astme kuritegu), tehiolusid, kergendavaid asjaolusid, so süü tunnistamine ja kahetsemine toimepandut, ja raskendavate asjaolude puudumist. Samuti t Anatoli Bojevi ähelepanuta ei saa aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud seaduskuulekale käitumisele.

K sel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et õiki karistuse mõistmi

süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega kohaldades KarS § 75, 75 sätteid.

Anatoli Bojevile tuleb mõista karistuseks 3 kuud vangistust, vähendades karistust ühe kolmandiku võrra. Määrata Anatoli Bojevile katseajaks 18 kuud.

Viktor Harun pani toime 3 vargust katseaja kestel. Kuriteoga ei tekitatud raskeid tagajärgi, kuid tekitati kannatanule materiaalset kahju ning kahju on hüvitamata. Vikrot Harun on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda. Arvestades, et vargused on toime pandud lühikese perioodi jooksul (septemberis 2012) ning kuritegude toimepanemisest on möödunud 1 aasta, võib kohtu hinnangul mõista Viktor Harunile karistuseks - rahaline karistus.

Viktor Harunile

V. Haruni poolt

rahalise karistuse määra mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raksust (II astme kuriteod), tehiolusid, kergendavaid asjaolusid, so süü tunnistamine ja kahetsemine toimepandut, ja raskendavate asjaolude puudumist.

Kohtu hinnangul tuleb Viktor Harunile mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, arvestades 1 päevamäära suuruseks 3,20 eurot, s.o. eurot. vähendada

Viktor Harun

´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 50 päevamäära võrra ning kandmisele kuulub eurot rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o. 320 KarS 75 lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.10.2010 otsusega mõistetud karistuse 3 aastat vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 100 (sada) päevamäära ulatuses s.o. 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Siinjuures jätta Viru Maakohtu 28.10.2010 otsusega mõistetud karistus, 3 aastat vangistust, täitmisele pööramata ning rahaline karistus 320 eurot viia täide iseseisvalt.

D.F pani toime ühe varguse. Kuriteoga ei tekitatud raskeid tagajärgi, kuid tekitati kannatanule materiaalset kahju ning kahju on hüvitamata. D.F-i on varem kriminaalkorras karistatud 7-ll korral. avaid Kõiki karistuse mõistmisel arvestat

tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega, mis on võimalik asendada üldkasuliku tööga.

D.F-ile tema poolt toimepandud vangistuse kestuse mõistmisel arvestab kohus kuritegude raksust (II astme kuriteod), tehiolusid, kergendavaid asjaolusid, so süü tunnistamine ja kahetsemine toimepandut, ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtu hinnangul tuleb D.F-ile

3 kuud vangistust, ning

määrata karistuseks vähendada

ka

120 tunni ristus 1/3 võrra. Kohaldades KarS § 69 lg1,3 sätteid asendada vangiustus üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaks määrata stades järgima

4 kuud, kohu kontrollnõudeid.

Z.J pani toime 5 vargust kuid tekitati

. Kuriteoga ei tekitatud raskeid tagajärgi, kannatanule materiaalset kahju. Z.J on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, vargused pani toime katseajal. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega . , kohaldades liitkaristust ja asendades vangistust üldkasuliku tööga

Z.J tema poolt toimepandud

vangistuse kestuse mõistmisel arvestab kohus kuritegude raksust (II astme kuriteod), tehiolusid, kergendavaid asjaolusid, so süü tunnistamine, kahetsemine toimepandut, ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtu hinnangul tuleb Z.J-ile

1 aasta vangistust ning määrata karistuseks vähendada karistus 1/3 võrra.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.01.2012 otsusega mõistetud karistuse 4 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada Z.J-ile

1 aasta vangistust 720 mõistetud karistus

(seitsmesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga töö tegemise tähtajaks määrata

2 aastat,

kohu

stades järgima kontrollnõudeid. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või -

prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta

tsiviilkohtumenetluse kord - -d 338 ja 363, arvestades seejuures aga

eeskätt TsMS § kriminaalmenetluse eristusega.

Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. (RKKK 3-1-1-79-09).

Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada.

Kohtu hinnangul, et süüdistatavale oleks tagatud teave tema vastu esitatud tsiviilnõude kohta

, tsiviilhagi summa peab olema kajastatud süüdistusaktis.

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid:

1. xxx

2. xxx

16.08.2012 kannatanul Märt Lust varguse kohta tegi kohus õigeksmõistva kohtuotsuse, seega KrMS § 310 lg 2 alusel tuleb M t tsiviilhagi summas 120 eurot jätta läbi xxxLxxx vaatamata.

17.08.2012 kannatanul Mxxxt Lxxvarguse kohta on esitatud tsiviilhagi summas 300 eurot.

Tsiviilhagi summas 300 euro kohta on kogutud järgmised tõendid: kannatanu ütlused, mille kohaselt avastas ta, et maja hoovis seisvat veoautot GAZ 52 püüdi varastada, kuid midagi ei ole varastatud ega lõhutud; tunnistaja Meelis Lust ütlused, millega on kinnitatud, et püüdi varastada M veoautot GAZ 52; süüdistatavate J.V , xxxLxxx grupis

T.NHxxx, Z.J ja T.N-i ütlused, mille kohaselt otsustasid nad koos varastada talust , kuid talu omaniku poja Mxxx xxx vana sõidukit GAZ tõttu jäi vargus

lõpule viimata. Käesoleva varguse katse kohta on kogutud tõenditega tuvastatud, et veoautot GAZ 52 ei olnud varastatud ega rikutud, auto seisund ei ole peale varguse katset muutunud. Kohus leiab, et tsiviilhagi summas 300 eurot (auto maksumus) on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Nxxx xxx minaalmenetluse kuna Ne suhtes toimepandud kelmuse kohta lõpetas kohus kri

J.V tegu . Seega Nxxxa Nxxxa tsiviilhagi summas 30 vastab väärteo tunnustele eurot tuleb jätta läbi vaatamata.

xxx asuvast O.xxxajast varguse kohta on kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega tõestatud J.V poolt varguse toimepanemine (k ütlused annatanu Oxx Ixx ,

s , tunnistaja Vxxxa Kxx , ündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega u ütlused

a , tunnistaja VxxMxxx , kahtlustatava Pxxx Nxxx , sitõendi vaatlusprotokoll ütlused ütlused

kahtlustatava J.V ütlused i ütlustest tuleneb, et maja on ). Samuti kannatanu xxxvxx

kindlustatud. Antud asjaolu kinnitavad ka BTA Kindlustusele edastatud teatised kriminaalmenetluse alustamise kohta. Käesolevas kriminaalasjas pole tuvastatud, milline kindlustusleping oli xxx Kindlustuse vahel sõlmitud, kas oli kindlustatud maja koos varaga, kas oli BTA Kindlustuse poolt hüvitatud kuriteoga tekitatud kahju ja millises ulatuses. xxxIvaxxxe tekitatud kahju, tuleb Oxxx Kuna puuduvad andmed, kas hüvitati O

xxxsiviilhagi summas 1909 eurot

.

jätta läbi vaatamata Kannatanul on õigus esitada

tsiviilhagi

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Avald (kannatanute, tunnistajate atud ja uuritud tõendite põhjal ütlused, dokumentaalsed tõendid, süüdistatavate ütlused, mille kohaselt võtavad nad tsiviilhagid omaks) loeb kohus tõendatuks järgmised tsiviilhagid, mille kohta puudub ka vaidlus:

J.V-lt välja mõistetmisele kuuluvad tsiviilhagidxxx kasuks 279 EUR.

J.V-lt ja Anatoli Bojevilt solidaarse - le välja mõistetmisele kuuluv tsiviilhagi Z.J xxx

J.V-lt , Viktor Harunilt ja Z.J-ilt solidaarsele välja mõistetmisele kuuluv tsiviilhagi - Mxxx xxxxkasuks 60 EUR. Re

J.V-lt ja D.F-ilt solidaarsele - välja mõistetmisele kuuluvad tsiviilhagid xxx,18 EUR.

J.V-lt ja T.N-ilt solidaarsele - välja mõistetmisele kuuluvad tsiviilhagid

Kxxx xxx kasuks 108 EUR; xxx 230 EUR. Li

28-29.12.2009 ja 03-04.01.xxx

kannatanu Z.J Dxxx , mille kohaselt xxx asuvas majas enne vargust

ütlused käis ta

28.xxx

00 paiku tuli ta majja 29.12.2009, avastas, et ukse lukusüdamikud on lõhutud ja majast varastatud: 14 pudelit 56,80 krooni maksvat viina koguväärtuses 795,20 krooni (50,82 eurot), ühe pudeli likööri maksumusega 400 krooni (25,56 eurot), ühe liitrise pudeli Havanna Clubi maksumusega 150 krooni (9,59 eurot), ühe kaheliitrise pudeli alkohoolset jooki Volgonaya maksumusega 500 krooni (31,96 eurot), ühe liitrise pudeli piiritust maksumusega 300 krooni (19,17 eurot), ühe pudeli Vana Tallinnat maksumusega 200 krooni (12,78 eurot), ühe pudeli Kohvilikööri maksumusega 100 krooni (6,39 eurot), kaks lipsunõela kogumaksumusega 500 krooni (31,96 eurot), tuutu 10 sendiste müntidega - väärtusega 50 krooni (3,20 eurot), vahetusmündid koguväärtuses 150 krooni (9,59 eurot),

DVD pleieri Philips maksumusega 700 krooni (44,74 eurot), 12 väikest melhiorlusikat kogumaksumusega 1000 krooni (63,91 eurot), 10 suurt melhiorlusikat kogumaksumusega

500 krooni (31,96 eurot), sularaha summas 3500 krooni (223,69 eurot), paberist kinkepakendi maksumusega 1 euro, 19. sajandist pärit hõberisti (propellerikujulise)

maksumusega 100 eurot, hõbedast medaljoni ikooniga maksumusega 120 eurot, kaks 20 eurot maksvat hõbeketti kogumaksumusega 40 eurot, 10 paari pakendis meeste poolvillaseid valgeid sokke kogumaksumusega 15 eurot, pruuni katteriide külge kinnitatud märkide kollektsiooni (ca 1000 tükki) koguväärtusega 300 eurot, kolm mehhaanilist käekella kogumaksumusega 100 eurot, televiisori Panasonic puldi maksumusega 15 eurot ja villased labakud maksumusega 0,50 eurot. Varastatud esemete koguväärtus oli 1256,82 eurot. Uste ja lukku Kannatanu

de lõhkumisega tekitatud kahju kogusummas 50 eurot. esitas tsiviilhagi summas 1242,90 eurot.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll maja ukselukk oli lõhutud, koos skeemiga, mille kohaselt toas kapiuksed avatud ja asjad laiali paisatud.

Kahtlustatava Artu , mille kohaselt pani ta toime r J.V ütlused Kiviõlis Lõuna 9 asuvast

A.Dxxx majast varguse, majja ta sisenes välisukse luku lõhkumise teel, ning võttis ära sulataha, alkoholi, DVD pleieri.

Kannatanu Z.J xxx , mille kohta lahkus ta majast xxx 03.10.2010, tuli tagasi Dm ütlused

xxx ja avastas, et garaažist on ärandatud sõiduauto Opel Vectra reg.nr 165 TDA maksumusega 1918 eurot, millega hoovist välja sõitmisel oli lõhutud aiavärava luku

. Samuti maja välisuks oli lõhutud ja majast varastatud: ühe 0,35-liitrise pudeli 1973.a konjakit KV maksumusega 12 eurot, ühe 0,1-liitrise pudeli 1970.a konjakit maksumusega

10 eurot, padrunikujulise 0,25- - liitrise likööripudeli maksumusega 15 eurot, 27 pudelit 0,7 liitrist veini maksumusega a` 10 eurot kogumaksumusega 270 eurot, majapidamiskoti kiirtoidusuppide ja –makaronidega koguväärtusega 10 eurot, 28 keraamilist kujukest koguväärtusega 375 eurot, kinnise assortiikarbi maksumusega 8 eurot, sinise akutrelli maksumusega 64 eurot, punase akutrelli maksumusega 50 eurot, ehitusfööni maksumusega

30 eurot, mootorsae maksumusega 256 eurot, tsaariajast pärit vasest kaaluvihid väärtusega

100 eurot, kristallnõud (karahvini, vaasi jne.) koguväärtusega 100 eurot, kaheksa šokolaadi kogumaksumusega 10 eurot, püstolikujulise välgumihkli maksumusega 20 eurot, pneumaatilise püstoli maksumusega 32 eurot, neli karpi padruneid hinnaga a` 2 eurot kogumaksumusega 8 eurot, hambaproteesid maksumusega 2500 eurot, 20. sajandi algusest pärit vasest petroolilambi maksumusega 100 eurot, 1927. aastast pärit mängu lastele maksumusega 100 eurot, uue laste automaatpüstoli kuulikestega maksumusega 25 eurot, uued mustad meesteteksad maksumusega 35 eurot, ennesõjaaegsed postkaardid ja ümbrikud koguväärtusega 100 eurot, kümme tsaariaegset raamatut koguväärtusega 200 eurot, 18 ennesõjaaegset raamatut koguväärtusega 150 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus oli 6498 eurot. tekitatud kahju oli 55 eurot. Lukkude lõhkumisega

Kannatanu Z.J xxx, et ta sai politseist tagasi: auto 1918 eurot, 19 pudelit veini 190

– –

eurot, majapidamiskott koos suppidega 10 eurot, 28 keraamilit kujukest 375 eurot, – –

kaheksa šokolaadi –

– 114 eurot, ehitusfööni – –

10 eurot, 2 akutrelli

30 eurot, mootorsae

256 eurot, tsaariaegsed kaaluvihid

– 100 eurot, kristallnõud kogusummas 100 eurot, välgumihkel püstol – 20 eurot, pneumaatiline püstol – – -

32 euirot, neli karpi padruneid 8

eurot. Kokku tagastati vara summas 3163 euro eest. Auto tagastati vigastatuna ja tal tuli seda remontida, remont läks 600 eurot. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 3350 eurot.

Tunnistaja Sxxx xxx , mille kohaselt autoga xxx To ütlused

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega lukud olid lõhutud,

, mille kohaselt majas asjad laiali loobitud, garaažiuste ees tänava pool värske lume peal oli näha sõiduauto jälgi.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi sõiduautot , sõiduauto

xxx TDA

vasakpoolne esiuks ja esitiib oli vigastatud, esiuks on avatud ja ei sulgu. Auto sees on avastatud erinevad doiduained, alkohol ja autopagaažnikus tööriistad. -

Kahtlustatava J.V ütlused, mille kohaselt pani ta toime varguse koos DxxxTxxxga, nad võtsid garaažist auto, tööriistad, veini, mida veel, J.V ei mäleta. Autoga tegid nad avarii, jooksid minema, jättes asjad autosse.

Kohtuistungil J.V i vaidlustanud kannatanu Z.J xxxoolt esitatud tsiviilhagi suurust.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohtu hinnangul xxx esemete loetelu ja varastatu maksumus on kinnitatud J.V enda ütlustega ja kannatanu ütlus Kannatanul küll puuduvad maksekviitungid või tega. ostutšekid, kuid kannatanu poolt varastatud esemete hind on reaalne ja vastab turuhinnale, tagastatud asjade maksumus on ka arvestatud tsiviilhagi esitamisel. J.V ise ei mäleta (tema enda ütlused), mida ja kui palju nad koos D.Txx varastasid, samuti tuleb arvestada, et vagruse pani Ar mitte teada, mis oli

tur J.V grupis ning J.V võis kaasosaline kaasa võtnud.

Ülaltoodu alusel loeb kohus Z.J oolt esitatud tsiviilhagi põhj xx endatuks ja tsiviilhagi summas 4592,90 eurot kuulub rahuldamisele väljamõistmisele J.V-lt.

Kannatanute tsiviilhagid eelnimetatud ulatuses kuuluvad rahuldamisele ja väljamõistmisele

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

VÕS § 1043 kohaselt sele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab tei

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude ja asitõendi osas

Kohtuotsuses nähakse ette asitõendi suhtes võetavad meetmed vastavalt KrMS § 126 lg-le 3. Kriminaalasjas on asitõenditeks tunnistatud esemed, mille kohta tuleb kohaldada järgmised meetmed: - CD plaat videosalvestusega (asub kriminaalasja juures), metallist auto rattavõeti ja DNA proov (hoiul Ida prefektuuris), DNA proov (hoiul Ida Prefektuuris), musta värvi metallist kang Modeco (hoiul Ida Prefektuuris), DNA proov (2 karpi) (hoiul Ida Prefektuuris), DNA proov ja lukusüdamik (hoiul Ida Prefektuuris), lukk ja 2 DNA proovi (hoiul Ida Prefektuuris), musta värvi klapiga mobiiltelefon Nokia 6060 ja telefoni nuppude pinnalt võetud DNA proovid (hoiul Ida Prefektuuris), nuga ja lõhutud lukusüdamik (hoiul

Ida Prefektuuris), jalatsijälje fragment ja võrdlusjälgede kaart (hoiul Ida Prefektuuris), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõend tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asja. id

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kannavad süüdimõistetud.

Vastaval -le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on t t KrMS § ekkinud järgmised menetluskulud:

800 eurot sundraha, 528 eurot kaitsjatasu, 0,90 eurot toimiku paljundamise kulu kuuluvad väljamõistmisele J.V´ilt;

480 eurot sundraha, 370.08 eurot kaitsjatasu, 0,90 eurot toimiku paljundamise kulu kuuluvad väljamõistmisele Anatoli Bojev´ilt;

480 eurot sundraha, 370.08 eurot kaitsjatasu, 0,90 eurot toimiku paljundamise kulu kuuluvad väljamõistmisele Anatoli Bojev´ilt;

480 eurot sundraha, 266,40 eurot kaitsjatasu, 0,68 eurot toimiku paljundamise kulu kuuluvad väljamõistmisele Viktor Harun´ilt.

480 eurot sundraha, 266,40 eurot kaitsjatasu, 0,67 eurot toimiku paljundamise kulu kuuluvad väljamõistmisele D.F´lt.

480 eurot sundraha, 475,20 eurot kaitsjatasu, 0,90 eurot toimiku paljundamise kulu kuuluvad väljamõistmisele Z.J ilt.

KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuse kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

Kohtuotsuse lõpposa vormistamisel tegi kohus vea, mõistes T.N ’ilt välja sundraha summas 800 eurot. 27.11.2013 esitas T.N-i kaitsja Irina Gromtsev taotluse ilmse vea parandamiseks. T.N on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi, mis on teise astme kuritegu. Kohtuotsuse resolutiivosas on märgitud sundtaha

800 eurot, kui esimese astme kuriteo puhul. dab Käesoleva täisotsuse koostamisel paran kohus resolutiivosas tekkinud vea ning loeb T.N-ilt õigeks järgmised väljamõitsmisele kuuluvad menetluskulud:

480 eurot sundraha, 554,40 eurot kaitsjatasu,1,35 eurot toimiku paljundamise kulu.

Kohtunik Larissa Prokopenko