4-13-6484/22 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-13-6484

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2014 a, kell 16.00, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-13-6484

Kohtunik

Heiki Kolk

Sekretär

Kerli Mikson

Väärteoasi Aivo Visnapuu kaebus Politsei - ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru konstaablijaoskonna 12.09.2013 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,12,004087.

Kaebuse esitaja Aivo Visnapuu (isikukood 37204196529; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

Kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer ( advokaadibüroo Tammer & Tammer, Kalevi tn 9, Tartu, e-post: menetlus@tammer-tammer.ee)

Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskond Võru konstaablijaokond (asukoht: Kreutzwaldi 52, Võru linn).

Kohtuistungi toimumise

27.11.2013, 09.12.2013, 17.01.2014 aeg ja osalejad

menetlusalune isik Aivo Visnapuu;

kaitsja Anne Tammer ; kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Varbo Maandi.

Lõpposa

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 3, 134,135, 29 lg 1 p 1 kohus o t s u s t a s :

2 (8)

1. Aivo Visnapuu kaebus rahudada.

2. Tühistada Politsei - ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru konstaablijaoskonna 12.09.2013 üldmenetluse

otsus väärteoasjas

nr 2860,12,004087 ja lõpetada väärteomenetlus seoses teos väärteotunnuste puudumisega (VTMS § 29 lg 1 p 1).

3. Väärteoasjas teostatud tulirelvaekspertiisi tegemise kulu so 420 eurot jätta riigi kanda (VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183).

Edasikaebamise kord VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

VTMS § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 156 lg 1, VTMS § 135 lg 4 p 3, lg 5, VTMS § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteo kirjeldus ja määratud karistus 1.Aivo Visnapuule on 19.08.2013 koostatud väärteoprotokoll selles, et tema 31.08.2012 kella

14.35 ajal Võru maakonnas, Rõuge vallas, Nilbõ külas, Tirsil omas, hoidis ebaseaduslikult enda elukohas aidas riiulil ebaolulises koguses 13 tk revolvripadrunit, kaliiber 38 special, mitte omades juurdepääsu nende padrunite kasutamiseks ettenähtud tulirelvale. Sellise tegevusega rikkus Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, tegu on kvalifitseeritud relvaseaduse § 89 13 järgi.

2. Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru konstaablijaoskonna piirkonnapolitseiniku 12.09.2013 otsusega karistati Aivo Visnapuud padrunite ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest relvaseaduse § 89 13 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses so 20.00 eurot ja menetluskuluna mõisteti välja ekspertiisi tegemisega seotud kulud 420 eurot.

Kaebus ja kirjalik vastus kaebusele

3. Tartu Maakohtule 03.10.2013 kaitsja poolt esitatud kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme.

3.1 Väärteoprotokolli on koostanud ja ka otsuse on teinud piirkonnapolitseinik Peeter Piirmann, kuid kui menetleja on algselt olnud tõendite koguja ja vormistaja, ei saa ta olla tõendite hindaja ja karistuse määraja. Peeter Piirmann koostas väärteoprotokolli, kuulas üle Aivo Visnapuu, vormistas ülekuulamise kohta protokolli ja tegi karistamise otsuse. Menetlus mitte ainult ei pea olema õiglane vaid ka näima õiglasena. Menetleja ei saa asuda menetlusõigust teadlikult rikkuma eeldusel, et rikkumine ei ole oluline.

3 (8) Peeter Piirmann oleks VTMS § 25 lg 1 p 3 alusel pidanud väärteoasjas otsuse tegemisest taanduma, kuna otsuse tegemisel ei olnud ta erapooletu. Selline oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p1 alusel juhul, kui seda viga ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist.

3.2 Aivo Visnapuu väärteo kirjeldus on ümber kirjutatud relvaseaduse §-st 89 13 ja on samane väärteo kvalifikatsiooniga. Teokirjeldus väärteoprotokollis tähendab faktiliste asjaolude so toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud väärteokirjeldusega ja kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll. Antud juhul ei ole kohtuväline menetleja seda teinud, nimetatud viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p1 alusel.

3.3 Väärteoprotokolli koostamisel on rikutud A.Visnapuu kaitseõigust. A.Visnapuu on soovinud kaitsja vandeadvokaat Anne Tammeri osalemist menetluses, väärteoprotokolli äärele on kohtuvälise menetleja poolt kirjutatud, et menetlusalune isik ei saanud advokaadiga ühendust ja võtab hiljem ise advokaadiga ühenduse. A.Visnapuu seda märkust kinnitanud ei ole. Seega on väärteoprotokoll koostatud ilma kaitsja kohalolekuta, kuigi menetlusalune isik seda nõudis. Olukorras, kus menetlusalune isik ei saanud kaitsjaga ühendust, oleks väärteoprotokolli koostamine tulnud edasi lükata. Kohtuväline menetleja ei ole täitnud VTMS § 5 p 3 tulenevat kohustust.

3.4 Läbiotsimisprotokollist ja A. Visnapuu ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei teadnud A.Visnapuu midagi aidas olevatest padrunitest, ta ei olnud ise padrunite leidmise juures. A.Visnapuule inkrimineeritud väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Tegemist on vana talukohaga ning tõenäoliselt olid need padrunid aidas juba enne, kui A. Visnapuu sinna tallu elama kolis. Aidas oli eelmise omaniku vana kola, mida A.Visnapuu ei ole sorteerinud ega uurinud.

3.5 Jättes ekspertiisi tegemisega seotud kulud 420 eurot Aivo Visnapuu kanda, ei ole arvestatud menetlusaluse isiku varalist seisundit. Tuvastatud on, et Aivo Visnapuu ei tööta ja on töövõimetu. Aivo Visnapuu on töövõimetuspensionär ja töötu, tema sissetulekuks on ainult töövõimetuspension, mille arvel ei ole võimalik tasuda menetluskulusid täies ulatuses. Kui kohus leiab, et A. Visnapuu on toime pannud relvaseaduse § 89 13 ettenähtud teo, siis palub kaitsja jätta menetluskulud 400 euro ulatuses riigi kanda, A.Visnapuu suudaks tasuda 20 eurot menetluskulusid.

4. Kaitsja palub tühistada Politseija Piirivalvemati Lõuna Prefektuuri otsus väärteoasjas nr 2860,12,004087 täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus teos väärteotunnuste puudumise tõttu või jätta menetluskulud 400 euro ulatuses riigi kanda ja 20 euro ulatuses Aivo Visnapuu kanda.

5. Kohtuvälise menetleja kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kaebus põhjendatud va menetluskulude ositi tasumise osas. Väärteoasjas kogutud materjalides ja kaebuses ei ole vähimatki viidet põhjuste kohta, mis annaksid aluse arvata, et kohtuväline menetleja ei ole olnud erapooletu. Kohtuvälises menetluses on laialt levinud parktika, kus tõendite koguja ja otsuse tegija on üks ja sama ametiisik.

4 (8) Kaitsja viitab justkui oleks kohtuväline menetleja korrigeerinud väärteoprotokollis teokirjeldust, kuid teokirjelduse kohta ei ole tehtud ühtegi parandust ega täiendust, seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

A.Visnapuu juures teostati läbiotsimine Maksu – ja Tolliameti poolt kriminaalasja nr 12930000391 raames ja A. Visnapuu on avaldanud, et ei oma mingisugust infot padrunite kohta, mis väidetavalt aidast leiti. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel jäi ta nende ütluste juurde, samuti ei ole esitanud vastulauset. Asjaolu, et menetlusalune isik oma süüd ei tunnista, ei tähenda, et tema süü ei oleks tõendatud. A.Visnapuu poolt väärteo toimepanemist tõendavad väärteoprotokollis märgitud tõendid.

Menetlusalune isik ei saanud oma kaitsjaga ühendust, kuid see asjaolu ei saa välistada väärteoprotokolli koostamist. Menetlusalune isik on allkirjastanud väärteoprotokolli olles teadlik, et protokollil oli märge kaitsjaga ühenduse mittesaamise kohta.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse asjaolu, et A.Visnapuu on töötu ja töövõimetu ning määratud rahaline karistus on miinimumilähedane. Menetluskulude osas saab määrata, et need tuleb tasuda ositi.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

7. Relvaseaduse (RelvS) § 34 lg 2 sätestab, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. RelvS § 89 13 sätestab, et tulirelva laskemoonaks olevate sileraudse tulirelva padrunite ja kuni 12,7 mm kaliibriliste vintraudse tulirelva padrunite ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest, tingimusel et käitlejal puudus juurdepääs nende padrunite kasutamiseks ettenähtud tulirelvale ja käideldud laskemoon ei olnud lõhkevõi süütekuuliga, või gaasirelvapadrunite ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

8. Kohus, menetledes väärteoasja täies ulatuses, kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kohtule andmed Aivo Visnapuule väljastatud relvaloa kohta. Kohtule esitatud relvaregistri ankeedist nähtuvalt on Aivo Visnapuule väljastatud relvaluba nr RL0730704 ja tema nimele on 15.08.2005 registreeritud tsiviilrelv, vintraudne püss, mudel Saiga, number H04710892. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Aivo Visnapuul on RelvS § 34 lg 2 järgi õigus omada vintraudse püssi laskemoona.

9. 27.novembril 2013 toimunud kohtuistungil määras kohus, et tunnistajatena tuleb üle kuulata läbiotsimise teostanud Maksu – ja Tolliameti ametnikud Riho Männik, Mati sinilaht, Kaido Ivan ja Manro Aparin. Kohtul teatati, et Mati sinilaht on surnud. Tunnistaja Riho Männiku ütluste kohaselt ta mäletab, et kriminaalmenetluse raames teostati läbiotsimine Aivo Visnapuu elukohas ja sealt leiti vana kilenutsaka seest, mis meenutas kilekotti 13 padrunit, leidjaks oli Mati Sinilaht, ise ei olnud selle leidmise juures, oli väljas.

5 (8) Aivo Visnapuu asukohta padrunite leidmise aja ei oska öelda. Leiukohta vaatamas ei käinud. Koostas läbiotsimise protokolli, sinna kirjutas seda, mida ütlesid Mati sinilaht ja Manro Aparin. Aivo Visnapuuga seostati padruneid sellepärast, et ta elas seal ja see oli tema valdus. Tunnistaja Manro Aparini ütluste kohaselt teostati Aivo Visnapuu elukohas läbiotsimine, leiti padrunid kuurist, padrunid leidis Mati Sinilaht, padrunid olid kilekoti sees. Padruneid seostati Aivo Visnapuuga sellepärast, et need olid tema elukohas. Aivo ütles, et need võisid kuuluda tema isale või vanaisale. Tunnistaja Kaido Ivani ütluste kohaselt leidis padrunid Mati Sinilaht, ei mäleta , kas need olid paberist kotis või kilekotis. Padruneid seostati Aivo Visnapuuga sellepärast, et temale kuulus kinnistu.

9.1 Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnistu (registriosa number 2139741) M. V. . Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt elab ta ise alaliselt Võru linnas, Aivo Visnapuu on tema poeg, mäletab, et isa oli jahimees, isal oli jahipüss, ei oska öelda, mis sai isa püssist pärast tema surma, isa jahipüssi padruneid ei mäleta. Tunnistajale näidatud fototabelitelt tunneb ära, et tegemist on maal asuva aidaga, mitte kuuriga. Fotolt tunneb ära, et tegemist on vana kapiga, kus isa hoidis üleval püssi ja all sahtlis padruneid, tunneb ära fotol oleva kalapüügivahendi, mis on isa oma. Selgitab, et fotol olev kapp oli toas, kui ema elas, siis viidi kapp aita, ema sooviks oli kapp säilitada. Aida ostis isa. Isa oli ka Saksa sõjaväes, tal võis olla ka muid relvi, kuid neid ei demonstreerinud. Teab, et poeg on ka jahimees, tal on relvaluba, relva padruneid ei ole näinud. Isa ega poja käes mingit väikest relva ei ole näinud. Aivo Visnapuul ei ole kindlasti ülevaadet, mis aidas tegelikult on. Avaldab ka, et ei tea millise relva padrunid leitud on, ei jaga nendest asjadest midagi.

9.2 Tunnistajana üle kuulatud M. S. (Aivo Visnapuu elukaaslane, viibis läbiotsimise ajal maal) ütluste kohaselt elab Aivoga koos umbes 1 aasta, mäletab, et läbiotsimise ajal Aivo rääkis kellegagi õues, siis tuldi tuppa, mehed tutvustasid ennast ametnikena, vaatasid toas ringi, üks vaatas kappidesse. Oli toas, tegi lapsele süüa. Fototabeli põhjal selgitab, et selline hoone on maakodus, see on nende kolikamber, on seal käinud ja viinud sinna tühje purke, kolikambris oleva kapi uksed on kinni olnud. Aivol on näinud tulirelva, näidatud padrunite kohta avaldab, et need on väiksemad, kui need mida Aivo kasutab.

9.3 Aivo Visnapuu ütluste kohaselt leiti tema elukohas asuvast aidast padrunid, nendest padrunitest ei olnud temal aimugi, need võisid olla juba Eesti ajast, aita ei ole koristanud, aidas, kus padrunid leiti olid vanaisa asjad.

9.4 Väärteoasja toimikus olevast läbiotsimisprotokollist nähtuvalt on 31.08.2012 A. Visnapuu elukohas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, leitud aidas asuva kapi riiulilt Leiburi kilekotis olevad padrunid 13 tk, tagaosal olev kiri SAKO 38 SPECIAL. Aivo Visnapuu on avaldanud, et ei oma mingisugust infot padrunite kohta, mis väidetavalt aidast leiti.

9.5 Ekspertiisiaktis nr 13E-TB0035 on ekspert esitanud arvamuse, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud 13 revolvripadrunit kaliiber .38 Special kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, olid laskekõlbulikud, padrunid on ette nähtud laskmiseks revolvritest Smith & Wesson, Colt, Rossi, Ruger, Geco, Arminius, Taurus jpt.

10. Eelpoolnimetatud tõendite alusel, tunnistajate, menetlusaluse isiku ütluste, läbiotsimisprotokolli alusel loeb kohus tõendatuks, et 31.08.2012 leiti A. Visnapuu elukohast

13 padrunit. Asjaolu, et Võru Maakonnas, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu on Aivo Visnapuu elukohaks on tõendatud nii Aivo Visnapuu, tema ema M. V. , kui ka

6 (8) elukaaslase M. S. ütlustega. Samuti tõendab seda asjaolu ka väljavõte rahvastikuregistrist, millest nähtuvalt on alates 10.05.1999 Aivo Visnapuu elukohaks nimetatud aadress. Ekspert on tuvastanud, et leitud 13 padrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, olid laskekõlbulikud ja ette nähtud laskmiseks revolvritest. Lähtudes kohtule esitatud relvaregistri väljavõttest, millest nähtub, et Aivo Visnapuu nimele on registreeritud tsiviilrelv, vintraudne püss, mudel Saiga, number H04710892. Seega oli et Aivo Visnapuul RelvS § 34 lg 2 järgi õigus omada vintraudse püssi laskemoona, kuid puudus luba revolvrite laskemoona hoidmiseks.

11. Väärteoprotokolli kohaselt Aivo Visnapuu omas ja hoidis nimetatud padruneid. RelvS §11 lg 2 järgi on laskemoona käitlemine muuhulgas ka laskemoona omamine ja hoidmine. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tuvastatav Aivo Visnapuu poolt 13 padruni omamine. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et Aivo Visnapuu on omandanud 13 revolvripadrunit. Kohus nõustub A. Visnapuu kaitsja seisukohaga, et A.Visnapuu on kogu menetluse vältel väitnud, et ei tea leitud padrunitest mitte midagi, kohtuistungil antud ütlustes kinnitas, et ei ole leitud padrunitega mingit seost. Eksperdile ei ole esitatud küsimusi võimalike jälgede kohta kilekotil ja seal olnud padrunitel ning seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada ka kohtumenetluses, sest ekspertiisiakti kohaselt ekspertiisi käigus padrunid hävisid. Kohus leiab, et tõendatud ei ole Aivo Visnapuu poolt 13 padruni omamine. Samas loeb kohus tõendatuks, et Aivo Visnapuu hoidis oma elukohas 13 revolvripadrunit.

12. Järgnevalt hindab kohus Aivo Visnapuu süüteo subjektiivseid tunnuseid so tahtlust või ettevaatamatust. KarS § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse korral isik peab teadma, et tema tegu vastab antud juhul väärteokoosseisu tunnustele ja ta nõustub saabuva tagajärjega. Käesolevas vääreoasjas kogutud tõendid ei lükka ümber Aivo Visnapuu väidet selles, et 13 padruni olemasolust ei olnud ta üldse teadlik. Kohtuvälise menetleja poolt kohtuvaidlustes esitatud väide, et ka kolikambrit tuleb koristada, ei tugine keskmiselt käituva isiku elukogemusele. Antud väärteoasjas on tegemist olukorraga, kus uus põlvkond on asunud vanavanemate elukohta elama ja on liialdatud kohtuvälise menetleja etteheide, et koheselt oleks pidanud kõik eluruumid ja kinnistul asuvad abihooned põhjalikult üle vaatama ning koristama. Keskmiselt käituvale inimesele ei saa ette heita seda, et alati tuleks eeldada, et vanavanemad hoidsid kindlasti oma elukohas tulirelvi ja laskemoona. Aivo Visnapuu ja elukaaslane M. S. on oma ütlustes kinnitanud, et kinnistul asuvat aita kasutati nn kolikambrina ja sinna paigutati kõik need asjad, mida igapäevases majapidamises ei vajata. Kaitsja poolt kohtule esitatud fototabelid nr 1 kuni 3 kinnitavad neid väiteid. Fotodelt nähtuvalt asuvad esemed selles aidas korrapäratult. Kohtuväline menetleja viitas kohtuvaidlustes asjaolule, et fotodelt nähtuvalt on aidas ka vanad naelkummid, pigem kinnitavad menetluslause isiku väiteid, kui lükkavad need ümber. Aivo Visnapuu ei olegi väitnud, et seda aita ta ei kasuta, vaid on väitnud, et ait ongi kasutusel vanade asjade hoiukohana. Eeltoodu alusel Aivo Visnapuu ei kujutanud endale isegi ette temale süüksarvatud tegu, so seda, et ta elukohas on ja ta hoiab oma elukohas 13 revolvripadrunit. Kohus leiab, et Aivo Visnapuu ei ole tegu toime pannud kaudse tahtlusega.

13. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Viidatud sätte lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kergemeelsus eeldab isiku poolt teo faktiliste asjaolude olemasolu võimalikuks pidamist. Hooletuse korral isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

7 (8) Hooletuse puhul ei ole toimepanijal mingit psüühilist sidet oma teo faktiliste asjaoludega. Hooletuse puhul on tegemist pigem objektiivse otsustusega selle üle, mida isik oleks pidanud tegema. Riigikohus on asunud seisukohale, et tunnistamaks isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine. Selleks tuleb ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma st konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks menetlusaluse isiku asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-71-09 p 13.1). Kohus leiab, et kuna väärteoprotokollis ei ole hoolsuskohustusele vastavat käitumist konstrueeritud ja kirjeldatud, väljuks kohus sellise teo kirjeldamisel väärteoprotokolli piiridest. VTMS § 87 järgi saab kohus arutada väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus leiab, et Aivo Visnapuu käitumises ei ole tuvastatav teo toimepanemine ettevaatamatusest.

14. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et käesolevas väärteoasjas on tuvastatud Aivo Visnapuu elukohas 13 revolvripadruni leidmine, kuid puudub subjektiivne koosseis so teo toimepanemine tahtlikult või ettevaatamatusest.

15. Kaitsja on kohtuvälisele menetlejale ette heitnud menetlusnormide rikkumist sellega, et nii väärteoprotokolli kui ka otsuse on koostanud üks ja sama kohtuvälise menetleja ametnik. Vastuseks kaitsja väitele märgib kohus, et väärteomenetluse seadustik ei nõua, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Seega ei ole juhul, kui mõlemad nimetatud dokumendid koostab sama ametnik, tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-13-08 p 6). Samas on küll Riigikohus viidatud lahendis tõdenud, et oleks soovitatav, kui väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud, kuid tegemist ei ole väärteomenetluse seadustikust tuleva kohustusega, mille täitmata jätmist saaks lugeda väärteomenetlusõiguse rikkumiseks. Seega kuigi kohtuväline menetleja ei ole silmas pidanud Riigikohtu otsuses märgitud soovitust, ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega.

15.1 Aivo Visnapuu kaitsja märgib kaebuses, et väärteoprotokollis oleva rikkumise kirjeldus ei sisalda faktilisi asjaolusid, vaid tegemist on seaduse teksti ümberkirjutamisega. Kohus kaitsja väitega ei nõustu. Rikkumise kirjelduses on kirjeldatud peale seaduse teksti ka seda, millisest kohast ja millal 13 revolvripadrunit leiti. Seega on kohtuväline menetleja kirjeldanud piisavalt faktilisi asjaolusid. Samas on kohus kohtumenetluse käigus tuvastanud, et väärteoprotokolli kirjeldus ei ole piisav tuvastamaks Aivo Visnapuu poolt teo toimepanemist ettevaatamatusest (vt otsuse punkt 13).

15.2 Kaitsja leiab, et rikutud on menetlusaluse isiku õigusi sellega, et kuigi Aivo Visnapuu soovis kaitsja osalemist menetluses, on koostatud väärteoprotokoll ilma kaitsja osalemiseta. Protokolli äärel olevat märget, et kaitsjat ei saadud kätte ei ole Aivo Visnapuu poolt kinnitatud. VTMS § 19 lg 2 järgi on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Nähtuvalt väärteotoimikust on Aivo Visnapuu menetlusaluse isikuna üle kuulatud 19.08.2013 ja samal kuupäeval on koostatud ka väärteoprotokoll.

8 (8) Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Aivo Visnapuu märkinud, et jääb ütluste juurde, mis ta andis 31.08.2012 läbiotsimisprotokollis, midagi muud lisada ei ole. Väärteotoimikust nähtub ka asjaolu, et Aivo Visnapuu on kutsutud kohtuvälise menetleja juurde kutsega, mille pöördel on märgitud menetlusaluse isiku õigused, sealhulgas õigus kaitsja abile. Seega oli Aivo Visnapuule eelnevalt teada, et ta on menetlusaluse isikuna kohustatud ilmuma 19.08.2013 kohtuvälise menetleja juurde. Kohus märgib, soovi korral oleks Aivo Visnapuu saanud kaitsja abi kasutada, sest kutse on väljastatud piisava ajaga enne menetlustoimingute tegemist. Kohtueelses menetluses koostatud ülekuulamise protokollis ei ole Aivo Visnapuu avaldanud soovi, et ta sooviks kaitsja osavõttu, samas ei ole ta ülekuulamisel ka sisulisi ütlusi andnud. Väärteoprotokolli koostamine iseenesest ei ole selline menetlustoiming, mis takistaks Aivo Visnapuul oma kaitseõiguse teostamist. VTMS § 69 lg 6 järgi on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga

15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud otsusele kaebuse ja kaebuse arutamisel kohtus on osalenud kaitsja ning Aivo Visnapuul on võimaldatud anda väärteoasja kohta ütlusi. Seega ei ole kaitsja mitteosalemine protokolli koostamisel takistanud Aivo Visnapuul oma õiguste teostamist ja menetlusõigust ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud.

Menetluskulud

16. VTMS § 38 lg 1 järgi menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud tulirelvaekspertiis, mille hinnaks on 420 eurot. KrMS § 183 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kohus lõpetas väärteoasjas menetluse seoses väärteokoosseisu puudumisega. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 juhindudes jätab kohus tulirelvaekspertiisi tegemise kulu so 420 eurot riigi kanda.

Heiki Kolk kohtunik