4-14-356/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-356

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. veebruaril 2014, Tallinn Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-14-356

Kohtunik

Leo Kunman

Väärteoasi

D.K kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja

Prefekt

uuri

Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse

03.01.2014 otsusele väärteoasjas nr 2302,13,015225

Kvalifikatsioon: LS § 239 lg 1 p 1

Toimepanemise aeg ja koht: 13.12.2013 kell 09:38, Ehitajate

tee (TPI silla läheduses), Tallinn

Kaebuse esitaja

D.K (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, töökoht XXX)

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politsei-

ja

Piirivalveamet,

Põhja

Prefektuur

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 03.01.2014 otsus väärteoasjas nr 2302,13,015225 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista D.K-le LS § 239 lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot.

3. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 03.01.2014 otsuses väärteoasjas nr 2302,13,015225 näidatud arvele SEB Pank (10220034796011) EE 89 1010 2200 3479 6011, Swedbank (221023779606) EE93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbri 10220145001938 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-14-356, D.K“.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

20.01.2014 laekus Harju Maakohtule D.K kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 03.01.2014 otsusele väärteoasjas nr 2302,13,015225. Eelnimetatud otsusega karistati D.K LS § 239 lg 1 p 1 rikkumise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60 (kuuskümmend) eurot. Esitatud kohtule kaebuses palub D.K kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr 2302,13,015225 tehtud otsus tühistada. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoluga, et tal oli turvavöö küll kinnitatud, kuid mitte üle õla vaid vasaku käe alt.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et D.K poolt koostatud kaebus on alusetu ning menetleja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem väärteomenetleja Ragne Lai poolt 03.01.2014 tehtud otsus väärteoasjas nr 2302,13,015225 on seaduslik ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. LS § 33 lg 3 kohustub sõidukis millel on turvavööd juhti sõiduajal olema nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud.

Turvavöö kaitseb sõiduki juhti vaid siis, kui see on kinnitatud õigesti. Auto 3- punkti turvavöö koosneb kahest harust. Ülemine haru peab kulgema üle õla diagonaalis vaagnani ning alumine üle vaagna ja reite ülaosa (mitte üle kõhu), paiknedes risti keha teljega. Need kehapiirkonnad on kõige tugevamad löökidele vastustama. Turvavöö peab olema võimalikult keha ligidal, ei tohi olla keerdunud ega kortsus. Peale kinnitamist tuleb turvavöö täiendavalt veel pingutada, tõmmates diagonaalharu sellest umbes rinna kõrguselt kinni hoides tugevasti ülespoole.

Turvavöö diagonaalharu ei tohi kulgeda kaenla alt ja selle ülemine kinnituspunkt peab olema reguleeritud õigele kõrgusele, jäädes õlanukist pisut ülespoole. Lõdvalt või kaenla alt asetatud turvavöö ei hoia kokkupõrke korral inimest paigal ning on võimalik selle alt välja libisemine, mis võib kaasa tuua eluohtlikke vigastusi. Õigesti asetatud turvavöö leevendab kokkupõrkelööki ning suunab koormuse laiali rindkerele ja vaagnale, mis on löögi suhtes enim vastupidavad inimkeha piirkonnad. Õigesti kinnitatud turvavöö hoiab õnnetusjuhtumi korral inimest tema istekohal kinni, takistades teda ohtlikult ettevõi autost välja paiskumast ning rulluva auto alla jäämast.

Lisaks on turvavöö kasutegur suur just väiksematel kiirustel (asulakiirusel) toimuvate kokkupõrgete tagajärgede leevendamisel. Ilma turvavööta või valesti kinnitatud turvavööga 80 kilo kaaluv juht paiskub 50 km/h kiirusel ette ligikaudu samasuguse jõuga nagu kolmetonnine betoonblokk. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et V™S § 2 ja KrMS § 2 lg 4 kohaselt on Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel kriminaalõiguse allikad. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et „Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19).“ Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku kehtivate väärteokaristustening kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid.

Seega on kohtuväline menetleja õigesti otsuse tegemisel karistusmäära valikul lähtunud otseselt kõrgema astme kohtu juhistest. Lisaks KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et D.K-le LS § 239 lg 1 p 1 järgi karistuse määramisel võetud arvesse kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Mõistetud karistus on piisav motiveerima D.K hoiduma liiklust reguleerivate normide rikkumisest ning määratud karistus täidab üldja eripreventiivseid eesmärke arvestades rikkuja isikut. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud D.K kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB 1320785 (VT lk 1) kohaselt 13.12.2013 kell 09:38 Ehitajate tee TPI silla läheduses Tallinnas D.K juhtides mootorsõidukit Renault Megane (registreerimismärk XXX), ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 33 lg 3 ning pani toime LS § 239 lg 1 p 1. LS § 33 lg 3 järgi sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, sama paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt ei pea juhil olema turvavöö kinnitatud jääteel sõites; kui tema tööülesande täitmine on seostud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või kui tal on kaasas arstlik kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustatuse kohta. Nõuetekohane kinnitamine tähendab, et turvavöö peab kulgema kaela juurest otse üle õla ja rindkere ning üle reite puusaliigese lähedalt. Liiklusseadus (LS) § 239 lg 1 p 1 näeb ette karistuse kuni 50 trahviühikut. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), et ei ole nõus tehtud protokolliga. Turvavöö oli kinnitatud käe alt. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on D.K tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT lk 1 pöördel). Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (VT toim lk 5) kohaselt D.K omab juhtimisõigust alates 30.06.1971.

Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta väärteoasja kohtuvälises menetluses, siis on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetlust ning seetõttu puudub ka alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks V™S § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei juhtinud sõidukit jääteel, ei täitnud tööülesandeid ning ei ole esitanud politseiametnikele ka arstliku kirjaliku otsuse turvavöö vastunäidustuse kohta. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. D.K süüline käitumine LS § 33 lg

3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja D.K-le LS § 239 lg 1 p 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 239 lg 1 p 1 järgi 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot.

Leo Kunman

Kohtunik