3-12-1349/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1349

Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna vangla kohustamiseks avama ning läbi otsima kaebajale saadetud kalkulaatorid (PIN- ja taskukalkulaator) Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja A.E. vastustaja Tallinna Vangla volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen RESOLUTSIOON

1. Jätta A.E.u kaebus täielikult rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 31.01.2014. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Tallinna vangla kinnipeetav A.E. sai maksikirjaga 23.11.2011 PIN- ja taskukalkulaatori, mis võeti vangla poolt ära ning anti lattu /tl 60/. A.E. taotles 24.11.2011 asjade andmist kambrisse, kuid 22.12.2011 otsusega jättis vangla tema taotluse rahuldamata. 27.01.2012 vaideotsusega nr 1-13/55719-1 jäeti ka A.E.u vaie rahuldamata. Tallinna halduskohtu 23.08.2012 otsusega haldusasjas nr 3-12-208 jäeti A.E.u Tallinna vangla

22.12.11. a otsuse nr 1-13/50498-1 tühistamisnõue ja kohustamisnõue kalkulaatorite väljastamises rahuldamata. Tallinna ringkonnakohus 05.12.2012 otsusega tühistas Tallinna halduskohtu 23.08.2012 otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis A.E.u kaebuse Tallinna vangla 22.12.2011 otsuse nr 1-13/50498-1 tühistamiseks läbi vaatamata. Tallinna ringkonnakohus kohustas Tallinna vanglat uuesti läbi vaatama A.E.u taotluse PIN-kalkulaatori ja taskukalkulaatori kambrisse lubamiseks.

2. Tallinna vangla Neljanda üksuse juht jättis 04.02.2013 vastusega nr 1-13/50498-2 A.E.u 24.11.2011 taotluse uuesti rahuldamata /tl 23/.

3. A.E. esitas 18.02.2013 Tallinna vanglale taotluse nr 5-15/4805-5, milles taotles endale vangla poolt kontrollitud PIN-kalkulaatori väljastamist, mis oleks seotud tema pangakontoga Swedbank AS-s või võimaldada PIN-kalkulaatori ostmine vanglas kauplusest. Tallinna vangla 06.03.2013 kirjaga „Taotlusele vastamine ja tagastamine“ nr 5-15/4805-7 jättis nimetatud taotluse rahuldamata /tl 27 pöördel-28/.

4. 08.03.2013 esitas A.E. Tallinna vangla 06.03.2013 vastuse nr 5-15/4805-7 peale vaide nr 5-15/8777 Tallinna vangla direktorile, kes 28.03.2013 vaideotsusega nr 5-15/8777-1 jättis vaide rahuldamata /tl 30-32/.

5. 28.06.2012 esitas A.E. (edaspidi ka kaebuse esitaja või kaebaja) Tallinna halduskohtule kaebuse Tallinna vangla (edaspidi ka vastustaja) 16.05.2012 otsuse nr 5-18/4512-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks avama ning läbi otsima kaebajale saadetud kalkulaatorid /tl 1-2/. 10.01.2013 A.E. muutis oma nõuet, taotledes üksnes Tallinna vangla kohustamist avama ning läbi otsima kaebajale saadetud kalkulaatorid (PIN- ja taskukalkulaator) /tl 13/.

6. Kohus 28.05.2013 määrusega võttis kaebuse menetlusse /tl 40/ ja 01.08.2013 määrusega määras lahendada A.E.u kaebus kirjalikus menetluses /tl 66/.

7. Tallinna vangla esitas 27.06.2013 kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 53- 57/. Pooled esitasid oma täiendavad seisukohad kohtule järmiselt: A.E. 01.07.2013 /tl 58-59/ ja 19.12.2013 /tl 71/ ning Tallinna vangla 30.12.2013 /tl 76-81/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja A.E. ei ole nõus Tallinna vangla otsusega. Viitega vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 6 lg 1 ja § 68 lg 1 ning Tallinna Vangla põhimääruse § 11 sätetele on kaebaja seisukohal, et vangla on põhjendamatult keeldunud esemete läbiotsimisest. Vangla kahtlustamine, et kalkulaatoritesse saab peita keelatuid aineid ja läbiotsimine on raskendatud ja on vajalik tagada julgeolek, on asjassepuutumatu. Selline teguviis oleks kriminaalkorras karistav ja samas on vanglale pandu kohustus tagada õiguskorra kaitse ja avastada õiguserikkumisi.

Justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44, Tallinna vangla kodukorra p 7.1.50 ega VangS § 15 lg-d 2 ja 4 ei sea vanglale takistusi kirjas saadetud esemete läbiotsimiseks eesmärgiga avastada vanglas keelatud esemed. VangS § 29 lg 1 sätestab üheselt mõistetavalt, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kaebaja on saanud talle saadetud kalkulaatorid seaduslikul teel vangistusteenistuse vahendusel, kuid need võeti ära ja paigutati lattu, kuigi tl ajal kehtinud kodukorra kohaselt ei olnud need esemed vanglas keelatud. Vangla seisukoht põhjendamatust ajaraiskamisest läbiotsimisele ei lange kokku vangla tegeliku tegevusega. Vangla pole selgitanud, kuidas ühekordne esemete kontroll kontrollija aega raiskab ja kuidas see ei taga keelatud ainete avastamist. Vanglal on röntgenaparaat, narkokoer või mitu ja kvalifitseeritud töötajad. Vangla vastus, et vajalikud esemed väljastab kinnipeetavale kas vangla või on tal võimalik need ise poest osta on mõnitav, kuna vastuses selgitatakse, et kaupluses kalkulaatorit ei müüda, kuna nende soetamise lubamine ja korraldamine on jälle ressursimahukas. Vangla juhtkond ei ole endale teadvustanud, et kinnipeetavatele laienevad kõik põhiseadusest tulenevad õigused ja selliste õiguste piiramiseks ei piisa väitest, et mõne õiguse realiseerimine ei ole kinnipeetavale eluks hädavajalik. Kaebaja on esemete avamiseks (enda juuresolekul) nõusoleku andnud ja vajadusel võib need ise avada.

Vastustaja Tallinna Vangla peab A.E.u kaebust põhjendamatuks ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja viitab riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1, VangS § 15 lg 2, 3 ja 4 ning § 68 lg 1, justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 2 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 11, justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi Määrus) §-de 32 ja 33 ning Tallinna vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi Kodukord) p 7.1.50 sätetele, märkides alljärgnevat.

Riigikohus on leidnud, et vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s loetletud põhjustel. Kolleegiumi senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (21.06.2010 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-24-10 punkt 13; 24.04.2012 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-1-12 punkt 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Keelatud esemete loetelu kehtestades teostab vangla diskretsiooni, mis peab haldusmenetluse seaduse § 4 kohaselt toimuma kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Esemed on ohtlikud nende soetamise asjast sõltumata. Õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud, sest seadusandja poolt VangS § 15 lg-s 4 tehtud reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid keelata. Kuigi oht isikute ja vangla julgeolekule ning varale ei saa alati ja igasuguste piirangute õigustamisel olla vaieldamatult ülekaalukas argument, sõltub julgeolekuohu tähendus kaalumisel olevatehüvede olulisusest. Kodukorra seletuskirja kohaselt punktis 7.1.50 nimetatud esemete ühiseks jooneks on see, et need esemed ohustavad vangla üldist julgeolekut.

Seesuguste esemetega, mille läbiotsimine on väga ajamahukas või keeruline (näiteks margialbumid, kalkulaatorid), on oht, et vanglateenistuse ametnikel jäävad esemesse peidetud keelatud esemed avastamata. Osa esemeid on seesugused, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata läbi otsida (näiteks mänguasjad), või on väga suur tõenäosus, et ese läbiotsimisel puruneb. Kuna ese tuleb läbiotsimiseks lõhkuda või see puruneb ning esemeid, mis ei ole terved, kinnipeetavate kätte ei anta, siis kaob nende esemete omandamiseks igasugune eesmärk ja mõte.

Kinnipeetavale vajalikud esemed väljastab kinnipeetavale kas vangla või on tal võimalik need ise poest soetada. Sellega tagatakse, et vanglasse ei saabuks ja kambrites ei säilitataks ebavajalikke esemeid, mis takistaksid kambrite läbiotsimist ja seaksid seeläbi ohtu vangla julgeoleku. Vangla julgeoleku kaalutlustel ongi kinnipeetavatele vanglas keelatud esemed, mille korrektne läbiotsimine on ajamahukas või mille korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kergesti puruneda ning mis ei ole vanglas vajalikud (sh PIN- ja taskukalkulaatorid).

On ilmselge, et kalkulaatoritesse on nende ehituse tõttu võimalik peita keelatud aineid, mistõttu oleks kontrolli läbiviimiseks vajalik nende avamine. Avamise käigus võib aga juhtuda, et ese rikutakse sootuks ning seda ei ole enam võimalik otstarbekohaselt kasutada. Lisaks puudub Tallinna vanglal vastava kvalifikatsiooniga spetsialist, kellel oleks õigus tehnikat avada ning seetõttu võib oskamatusest elektriseadmed sootuks ära rikkuda. Ka nõuab kõigi täiendavate kontrollmeetmete rakendamine vanglateenistuselt täiendava ressursi (tööjõud, ajakulu) kasutamist.

Väljastpoolt vanglat saabunud asjade kambrisse lubamise piirangud ei kahjusta kinnipeetavate huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks siiski ühelt poolt kulutama ressurssi sellele, et kõiki saadetisi põhjalikult kontrollida. Samas ei garanteeri ka kontroll, et kirjas saadetud esemetest leitakse kõik vanglas keelatud ained ja esemed, mis võivad vangla julgeolekut ohustada, kui need satuvad kinnipeetavate kätte. Kalkulaatorite läbiotsimine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et juhul kui kinnipeetaval on õppetöös osalemiseks vajalik kalkulaatori omamine, siis väljastatakse see õppetöö käigus vangla poolt.

Haldusasja nr 3-12-208 materjalidest nähtub, et A.E. ise on Tallinna halduskohtule kinnitanud, et tegelikult ta pangatehingute tegemiseks PIN-kalkulaatorit ei vaja. Seega ei riku vangla ka PIN-kalkulaatori läbiotsimata jätmisega kaebuse esitaja õigusi. Tallinna vangla on seisukohal, et A.E.u kalkulaatorite läbiotsimata jätmine ei kahjusta tema huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama ressurssi sellele, et kalkulaatoreid põhjalikult kontrollida. Kalkulaatorite oskamatu läbiotsimine võib kaasa tuua nende kasutuskõlbmatuks muutumise ning seega jääks täitmata läbiotsimise eesmärk.

VangS (§ 15 jt) tagab piisavalt kinnipeetavale vanglas isiklike asjade omamise ja kasutamise. Vangistuse täideviimise eesmärgi (VangS § 6 lg 1) saavutamiseks ja julgeoleku kaalutlustel (VangS § 66 lg 1) on kinnises vanglas kehtestatud ranged kinnipidamistingimused. Kinnipeetav võib vanglas omada asju, mille omamine ei ole vastavalt VangS § 15 lõikele 2 keelatud. Lõige 2 sisaldab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 lõigetega

1 ja 2 omandiõigusesse sekkumise aluseid kinnipidamiskohas. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 3 lõige

1 esimese lause kohaselt tohib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. VangS § 15 lg 4 annab vanglateenistusele seadusliku aluse täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud esemete loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Täiendava keelu eesmärki tuleb põhjendada. Piirangute kontekstis vanglas on Riigikohuski võtnud kasutusele mõiste piirangu eesmärgipärasus, hinnates seda enne proportsionaalsuse testi kasutamist, mis tähendab seda, et vangla kontekstis on piirang eesmärgipärane, kui ta hõlmab vangistuse täideviimise kasvõi ühte eesmärki.

Vangistust ei ole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga – tema vabadus allutatakse VangS 2. ja 3. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikus vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Kodukorra p-s 7.1.50 sätestatud piirangu eesmärgiks on korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistuse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Riigikohuski on möönnud, et õiguskorra kaitsmine karistuse täideviimise eesmärgina laiemalt tähendab põhiseadusliku väärtusena riigi sisemise rahu kaitset, mis hõlmab ka seda, et tagatud on ühiskonna turvalisus (nii vangla julgeolek kui ka väljapoole vanglat jäävate isikute turvalisus).

Väljastpoolt vanglat saadetud esemetega, eriti nendega, mille läbiotsimine on raskendatud või isegi võimatu, kaasnevad kõrgendatud riskid keelatud esemete ja ainete vanglasse jõudmiseks, mis aga on otseselt ohuks õiguskorra kaitse tagamise eesmärgi saavutamisele. Esemete ohtlikkus võib tuleneda just põhjusest, et selle kontrollimine ja ohutuses veendumine on kas võimatu või põhjendamatult keeruline. Seetõttu on põhjendatud, et vangla saab paindlikult reguleerida ja kiirelt reageerida tänasest kiirelt muutuvas ühiskonnas ja oludest tulenevatele ohtudele.

Vastavale õigustusele regulatsiooni paindlikkusele on viidanud ka Riigikohus otsuse nr 3-3-1-28-12 p-s 10. Siinkohal tuleb arvestada, et esemete keelamine ei jäta kinnipeetavat ilma eluks hädavajalikust, mistõttu kaalumisel olevate hüvede olulisuse seisukohalt on omandiõiguse riive kokkuvõttes mõõdukas. Seadusandja on VangS-s läbi erinevate normide ette näinud, et kinnipeetaval saavad vanglas olla need esemed, mis 1) tal on kaasas vanglasse tulles ja mille vangla alguses VangS § 15 lg 1 alusel võtab hoiule ning 2) esemed, mis tal on olnud lubatud soetada vanglateenistuse vahendusel.

VSkE § 57 lg 1 ei välista, et kinnipeetava isiklike esemete juures laos ei võiks olla temale vanglas keelatud esemeid. Riigikohuski on oma otsuses nr 3-3-1-28-12 väljendanud, et vangla võimekus esemeid kontrollida võib ajas muutuda. Kui ilmneb, et mingi kinnipeetavale varasemalt lubatud ja neil käes olev ese on muutunud ohtlikuks julgeolekule, võib vangla eseme ära keelata. Seadusandja ei ole kinnipeetavale VangS-s näinud ette võimalust saada pakke, mistõttu võis algselt sellest järeldada, et asjade postiga saamise küsimust on vangistuse täideviimise kontekstis ammendavalt reguleeritud VangS-s. Kuna seadusandja pidas ilmselgelt kirja all silmas vaid tavalist sõnumit sisaldavat kirja ja mitte kirja, millega oleks võimalik saata ka esemeid, siis ei toeta VangS kirjavahetuse regulatsiooni sõnastus üheselt tõlgendust, et sellisel viisil saabunud esemete omandamise näol oleks tegemist vanglateenistuse vahendusel esemete saamisega või soetamisega.

Kirjaga esemete saamine toimub vanglateenistuse kontrolli all üksnes niivõrd, kuivõrd on vanglateenistusel õigus ja võimalus kontrollida kirja sisu ja registreerida kirja andmeid. Seevastu perioodika tellimist ja sisseostude tegemist reguleerivad sätted viitavad otseselt esemete saamisele vanglateenistuse vahendusel, näiteks tasub kinnipeetav nende teenuste eest vanglasisese isikuarve kaudu. Loomulikult on kõik esemed, mis jõuavad vanglas kinnipeetavani seaduslikul teel, kaudselt saadud vanglateenistuse vahendusel, kuid kirjavahetuse puhul ei ole tegemist sellise vahendamisega, mida algselt pidas silmas seadusandja.

Alates Riigikohtu 25.06.2009 otsusest nr 3-4-1-3-09 saavad kinnipeetavad kirja mõiste alla kuuluvaid maksikirju, mis oma olemuselt sarnanevad pigem vahistatule lubatud pakiga, kuid millega mitmete esemete saamine on tulenevalt erinevatest julgeolekuohtudest siiski keelatud. Vangla kaupluses müügil olevate asjade või kinnipeetaval tellida võimaldatava kauba sortimendi määramisel on vanglal õigusaktides toodud piirides diskretsiooniõigus. Vangla kaupluses PIN-kalkulaatoreid ja taskukalkulaatoreid ei müüda. Tallinna vangla on leidnud (06.03.2013 taotlusele vastamine), et vangla kaupluse vahendusel erandkorras kinnipeetavatele asjade soetamise lubamine ja korraldamine on ressursimahukas ning seetõttu ebaotstarbekas.

Sellisel juhul võib juhtuda, et vanglateenistuse ametnikel jääks täitmata muud olulised teenistusülesanded nagu kinnipeetavate üle järelevalve teostamine, toitlustamine, kehakultuuriga tegelemise ja hügieeninõuete täitmise tagamine jne. Asjaolu, et kinnipeetavatel ei ole võimalik osta kõiki kaupu, mida on võimalik osta vabaduses viibival isikul, ei riiva nende huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama ressurssi erandkorras asjade soetamise taotluse rahuldamisele. Ka ei nähtunud A.E.u taotlusest, et PIN-kalkulaatori olemasolu oleks talle vältimatult vajalik.

Pangaga on A.E.ul võimalik suhelda ka telefoni ja kirja teel. Samas on A.E. korduvalt kohtule teada andnud, et tal puuduvad pangaarvel rahalised vahendid, mistõttu ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda. Seega võib aga ka öelda, et tal puudub vajadus oma pangaarvega suhtlemiseks PIN-kalkulaatori vahendusel. Vastavalt RVastS § 6 lõikele 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohus (otsused 3-3-1-5-09, 3-3-1-77-09) on korduvalt asunud seisukohale, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt RVastS § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kehtivast õigusest tulenevalt on vanglal õigus kaalutlusõiguse teostamise teel hinnata esemete lubatavust vanglas VangS § 15 lg 4 alusel. Eelnimetatud sätte alusel on kehtestatud Kodukorra p 7.1.50. Kodukorra seletuskirjas kirjast nähtub, et seesuguste esemetega, mille läbiotsimine on väga ajamahukas või keeruline (näiteks margialbumid, kalkulaatorid), on oht, et vanglateenistuse ametnikel jäävad esemesse peidetud keelatud esemed avastamata. Osa esemeid on seesugused, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata läbi otsida (näiteks mänguasjad), või on väga suur tõenäosus, et ese läbiotsimisel puruneb.

Kuna ese tuleb läbiotsimiseks lõhkuda või see puruneb ning esemeid, mis ei ole terved, kinnipeetavate kätte ei anta, siis kaob nende esemete omandamiseks igasugune eesmärk ja mõte. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust kinnipeetava taotlusel otsida läbi tema isiklikke asju, mis lisaks on vanglas Kodukorra alusel keelatud ning mille osas vangla on leidnud, et nende läbiotsimine on põhjendamatult ajaja ressursimahukas ning võib ohtu seade esemete edasise eesmärgipärase kasutamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. A.E. taotleb oma kaebuses Tallinna vangla kohustamist avama ning läbi otsima kaebajale saadetud kalkulaatorid (PIN- ja taskukalkulaator). Asja materjalidest nähtuvalt sai A.E. 23.11.2011 maksikirjaga PIN- ja taskukalkulaatori, mille vangla võttis ära ja paigutas lattu. A.E. taotles 24.11.2011 asjade andmist kambrisse, kuid 22.12.2011 otsusega jättis vangla tema taotluse rahuldamata. Ka A.E.u vaie jäeti 27.01.2012 vaideotsusega rahuldamata, samuti jättis Tallinna halduskohus 23.08.2012 otsusega haldusasjas nr 3-12-208 A.E.u kaebuse rahuldamata. Tallinna ringkonnakohus 05.12.2012 otsusega aga kohustas Tallinna vanglat uuesti läbi vaatama A.E.u taotlus PIN-kalkulaatori ja taskukalkulaatori kambrisse lubamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kalkulaatorid ei ole vaba aja veetmise vahendid ning seetõttu pole võimalik nende keelamisel lähtuda vangla direktori käskkirja nr 80 p-st 1.3. Samuti asus ringkonnakohus seisukohale, et vanglateenistusest on üksnes vangla direktor pädev hindama, milliseid esemeid lisaks sisekorraeeskirja §-s 641 toodule tuleb kinni peetavale isikule vanglas keelata. „Eelnevast tulenevalt ei saa üksuse juht otsustada selle üle, millised esemed tuleb vanglas keelata ohu tõttu vangla julgeolekule. Üksuse juhi keeldumine saaks olla õiguspärane ainult juhul, kui taotletud esemetele laieneks direktori käskkiri nr 80 või Vangla sisekorraeeskirja § 641 või oleksid vaidlusalused esemed keelatud direktori üksikaktiga.“ 2. Käesoleva kaasus erineb varasemast selle poolest, et ajaks, mil A.E. esitas 18.02.2013 taotluse väljastada talle vangla poolt kontrollitud PIN-kalkulaator, mis oleks seotud tema pangakontoga Swedbank AS-s või võimaldada PIN-kalkulaatori ostmine vangla kauplusest, oli Tallinna vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud uus Kodukord, mille p-le

7.1.50 tuginevalt jättis Tallinna vangla 06.03.2013 kirjaga kaebaja taotluse rahuldamata. Seega tuleb halduskohtul kontrollida, kas vastustaja keeldumine kaebaja taotluse rahuldamisest uuel alusel oli õiguspärane.

3. VangS § 15 lg 2 kohaselt kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad selle seaduse § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Sama paragrahvi lõike 3 alusel kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

Vastavalt sama paragrahvi § 15 lg-le 4 vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Poolte vahel ei ole vaieldav, et VangS §-s 15 ega VSkE §-s 641, mis sätestab täpsemalt vanglas keelatud esemete loetelu, ei ole taskukalkulaatorit ega PIN-kalkulaatorit otseselt nimetatud või kirjeldatud. Samas VSkE § 11 kohaselt on vangla direktori pädevuses teha otsus mh ka VangS § 15 lg 4 alusel. Tallinna vangla direktor ongi 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitanud uue Kodukorra, mille p 7.1.50 kohaselt on kinnipeetavale keelatud käesolevas punktis (7.1) nimetamata esemed, mille korrektne läbiotsimine on ajamahukas või mille korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kaotada nendele ette nähtud hügieenilisuse või mille korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kergesti puruneda ning mis ei ole vanglas vajalikud või teiste lubatud asjadega asendatavad.

Kohus on seisukohal, et viimatinimetatud säte ei ole vastuolus VangS § 15 lg-ga 2, mida on vangla õigesti selgitanud kaebajale 11.03.2013 kirjas nr 11-7/13-124-18 /tl 29/. Uue Kodukorra seletuskirjas on rõhutatud, et vangla julgeolekut ohustavate esemete ja ainetena tuleb mõista selliseid, mis süvendavad vangla julgeolekuriske, kusjuures vangla julgeolekut tuleb siinkohal mõista kõige laiemas tähenduses, sh ohtu kinnipeetavate ja vangla personali elule ja tervisele, vanglas kehtestatud korrale ning vangla inventarile. Tõepoolest, VangS § 68 lg 1 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt läbiotsimise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Kõnealuse volitusnormi alusel kehtestatud Määruse § 32 kohustab vanglat kinnipeetava läbi otsima vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel, enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist, objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil, kartserisse paigutamisel ning vanglasisesel saatmisel. Vastavalt Määruse §-le 33 vangla korraldab vähemalt korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad.

Samas Kodukorra p 7.1.50 osas on seletuskirjas selgitatud: „Nende esemete ühiseks jooneks on see, et need esemed ohustavad vangla üldist julgeolekut. Seesuguste esemetega, mille läbiotsimine on väga ajamahukas või keeruline (näiteks margialbumid, kalkulaatorid), on oht, et vanglateenistuse ametnikel jäävad esemesse peidetud keelatud esemed avastamata. Osa esemeid on seesugused, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata läbi otsida (näiteks mänguasjad), või on väga suur tõenäosus, et ese läbiotsimisel puruneb. Kuna ese tuleb läbiotsimiseks lõhkuda või see puruneb ning esemeid, mis ei ole terved, kinnipeetavate kätte ei anta, siis kaob nende esemete omandamiseks igasugune eesmärk ja mõte.

Teatud esemete põhjalik läbiotsimine toob endaga kaasa hügieeniprobleemid (läbiotsimisi tehakse ka käsitsi eset läbi otsides), mistõttu ei ole ka seesuguste esemete kätteandmine mõeldav. Kinnipeetavale vajalikud esemed väljastab kinnipeetavale kas vangla või on tal võimalik need ise poest soetada. Sellega tagatakse, et vanglasse ei saabuks ja kambrites ei säilitataks ebavajalikke esemeid, mis takistaksid kambrite läbiotsimist ja seaksid seeläbi ohtu vangla julgeoleku.“

4. Kohus leiab, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest. Keeldumiseks annab õigusliku aluse Kodukorra p 7.1.50. Samas on Tallinna vangla nii 06.03.2013 kirjas kui ka 28.03.2013 vaideotsuses põhjalikult selgitanud ka keeldumise faktilisi asjaolusid kui ka toonud välja kaalutlused. Sealjuures on vastustaja hinnanud keeldumise proportsionaalsust, arvestades ühelt poolt avalikku huvi ja teisalt kaebaja vajadust saada tagasi temalt äravõetud PIN-kalkulaator või osta see vangla kauplusest. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et tulenevalt kinnipeetava staatusest tulenevatest piirangutest, kaebajal otsese vajaduse puudumisest suhelda pangaga nimelt PIN-kalkulaatori vahendusel, kaebajal rahaliste vahendite puudumisest ning teisalt ebamõistlikust täiendavast halduskoormusest seoses kalkulaatori läbiotsimise ja/või erandkorras soetamisega, mis võiks seada ohtu vangla julgeoleku, on A.E.u taotlus põhjendamatu. Sealjuures kohus nõustub vastustaja kirjalikus seletuses esitatud täiendavate, põhjalikumate selgitustega selle kohta, kuidas kaebaja taotluse rahuldamine tõstaks vangla halduskoormust, sh sunniks kulutama põhjendamatult vangla ressurssi, mida on hoopis rohkem vaja vanglas korra ja julgeoleku tagamiseks muudes valdkondades, ning võiks põhjustada vanglale kahjunõude esitamise, kui läbiotsimise tagajärjel kalkulaator puruneb. Kaebaja peab mõistma, et võib-olla ühe kalkulaatori läbiotsimine tõepoolest ei põhjusta olulist ressursside raiskamist, kuid kui ühe kinnipeetava suhtes luuakse pretsedent, siis tuleb edaspidi ka teisi kinnipeetavaid samasuguse taotluse korral võrdselt kohelda. Seetõttu ongi Kodukorras ette nähtud niisugune säte nagu p

7.1.50. Seega, kohus möönab nagu vastustajagi, et tegemist on küll kaebaja huvide ja õiguste riivega, kuid väljastpoolt vanglat saabunud asjade kambrisse lubamise piirangud või keeldumine nende vangla kaupluse kaudu erandkorras soetamisest ei kahjusta kinnipeetavate huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama ressurssi sellele, et kõiki saadetisi põhjalikult kontrollida või kaupluse nomenklatuuris mitteolevaid kaupu tellida. Järelikult oli vastustaja keeldumine proportsionaalne, sh piirang eesmärgipärane.

5. Mis puutub A.E.u täiendavates seisukohtades märgitusse, siis selles osas selgitab kohus järgmist. Kaebaja avaldab arusaamatust selles, et millist seost omab Määrus ja Kodukorra p

7.1.50 käesoleva asja lahendamisel, kuna kaebajale teadaolevalt ei ole ta vaidlustatavas asjas taotlenud kalkulaatori saamist laost kambrisse. Kohus leiab, et kuivõrd 18.02.2013 Tallinna vanglale esitatud taotluses taotles kaebaja endale vangla poolt kontrollitud PIN-kalkulaatori väljastamist (mis oleks seotud tema pangakontoga Swedbank AS-s) või võimaldada PIN- kalkulaatori ostmine vanglas kauplusest, ning kohtukaebuses taotleb ta Tallinna vangla kohustamist avama ning läbi otsima kaebajale saadetud kalkulaatorid (PIN- ja taskukalkulaator), siis kaebuse põhjendustest lähtuvalt ning olukorras, kus kaebajale olid juba 23.11.2011 saadetud PIN- ja taskukalkulaator, mis võeti vangla poolt ära ning anti lattu, ei olegi teisiti võimalik kaebaja tahet tõlgendada.

Nendest taotlustest on üheselt selge, et A.E. soovib talle saadetud kalkulaatorite avamist ja läbiotsimist selleks, et need saaks talle laost kambrisse väljastada. Milleks muuks peaks veel vangla asjade avamist ja läbiotsimist teostama? Vangla kaupluse kaudu soetatavate kaupade läbiotsimiseks puudub vajadus. Tallinna vangla on õigesti märkinud, et kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust kinnipeetava taotlusel otsida läbi tema isiklikke asju, mis lisaks on vanglas Kodukorra alusel keelatud ning mille osas vangla on leidnud, et nende läbiotsimine on põhjendamatult ajaja ressursimahukas ning võib ohtu seade esemete edasise eesmärgipärase kasutamise.

Ammugi ei saa kinnipeetav, tulenevalt RVastS § 6 lg-st 1, hakata nõudma talle kunagi tulevikus veel saadetavate kalkulaatorite läbiotsimist, ja seda eeldusel, et tal kunagi on ehk võimalik hakata rahaülekandeid tegema. Kohustamisnõude saab esitada siiski juba olemasolevate õiguste rikkumise korral. Järelikult on nii vangla kui ka kohus A.E.u tahet õigesti mõistnud. Et A.E.u 19.12.2013 selgitused ja tõendid on esitatud pärast täiendavate selgituste, taotluste jm dokumentide kohtule esitamiseks kaebajale antud tähtaega (kuni 16.10.2013) ja kaebaja ei ole põhistanud niisugust hilinenud esitamist, siis tuleb nimetatud dokumendid jätta tähelepanuta.

Samas peab kohus vajalikuks siiski märkida, et asjaolu, et Viru vangla kui uuema vangla vastuvõtuja arvestusosakond kasutab oma töös edukalt mingit röntgenseadet, ei tähenda, et Tallinna vanglas on samaväärsed võimalused. Vastustaja kinnitusel ei saa Viru vanglas kasutatavat röntgenseadet Tallinna vanglas olevaga võrrelda, sest Viru vanglas on uuem kui Tallinna vanglas kasutatav, samuti ei ole tegemist ühe tootja poolt valmistatud röntgenseadmetega. Kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et A.E. ei ole suutnud kohut veenda, et Tallinna vangla keeldumine tema taotluse rahuldamisest oli õigusvastane.

Kaebus on alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele.

6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et käesoleval juhul jääb A.E.u kaebus rahuldamata ning Tallinna vangla ei ole seaduses ettenähtud korras menetluskulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik