4-13-8299/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8299

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01. 2014 Tallinn Väärteoasja number 4-13-8299 (2373,13,007312) Kohtunik Kristina Väliste Menetlusliik Kirjalik menetlus

Väärteoasi Jaak Pari kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna patrullteenistuse (Tule põik 2, Saue linn, Harju maakond) patrullpolitseinik Kristjan Lahe (Laht) 20.11.2013 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2373,13,007312 Jaak Pari karistamises teeseaduse (TeeS) § 401 lg 1, liiklusseaduse (LS) § 207 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest TeeS § 401 lg

1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut (300 eurot).

Kaebuse esitaja: Jaak Pari, isikukood: 36504090308, elukoht: XXX

RESOLUTSIOON

1. Jaak Pari 06.12.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada osaliselt Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna patrullteenistuse 20.11.2013 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2373,13,007312 Jaak Pari karistamises teeseaduse (TeeS) § 401 lg 1, liiklusseaduse (LS) § 207 ja § 242 lg

1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut (300 eurot), nimelt alljärgnevalt.

3. Mõista Jaak Pari õigeks TeeS § 401 lg 1 järgi seoses tõendamatusega.

4. Jätta jõusse Jaak Pari süüditunnistamine LS § 207 ja § 242 lg 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 207 järgi talle karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 (sada kakskümmend) eurot.

5. Jaak Parile määratud rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda ositi kuue (6) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses

4-13-8299

näidatud arveldusarvele, s.o Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220132595318 ning selgitus: 2373,13,007312, Jaak Pari, rahatrahv.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 31.01.2014.a.

Kohtu selgitused: VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

• materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused).

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinik Kristjan Lahe 20.11.2013 kiirmenetluse otsusega nr 10220132595318 väärteoasjas nr 2373,13,007312 karistati Jaak Parit TeeS § 401 lg 1, LS §

207 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga

75 trahviühikut, s.o 300 eurot selles, et menetlusalune isik 20.11.2013 kell 15:44 Saue vallas Harjumaal Tallinna Ringtee 32. km juhtis (keskelthaagise ja täishaagisega XXX,XXX) traktorit, mille mõõtmed ületavad registreerimisel määratud ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Ei kasutanud sõidukit TeeS kehtestatud korras. Suurim lubatud pikkus 18,75 meetrit, tegelik 19,5 meetrit. Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud traktorit. Kontroll läbimata alates 06.2011, haagist reg XXX alates 06.2012 ning haagist reg XXX alates 04.2011. Juhtis masinrongi, mille haagisel puudus riiklik registreerimismärk. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 2, 3, MKM 08.06.2011 määruse nr 39 lisa 1 kood 1003 nõudeid ja pani toime TeeS § 401 lg 1 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 73 lg 2, MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 nõudeid ja pani toime LS § 207 ettenähtud väärteo ning samuti rikkus LS § 76 lg 1, MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 2 kood 101 nõudeid, pannes toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Kuna TeeS § 401 lg 1, LS § 207 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus TeeS § 401 lg 1 järgi.

Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Rahatrahv on määratud ositi tasumisele viimase osa maksmise kuupäevaga 18.02.2014. Otsuses on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud, et VTMS §-s 19 ettenähtud õigused on talle teatavaks tehtud, talle

4-13-8299

on võimaldatud anda ütlusi ning ta nõustub kiirmenetlusega. Otsusele lisatud tõenditeks on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll,

tunnistaja ülekuulamise protokoll, lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll, video.

Väärteotoimiku materjalide juures on 20.11.2013 kohtuvälise menetleja tehtud väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrus, mille kohaselt on 20.11.2013 kiirmenetluse otsuses nr 10220132595318 blokis „väärteo kirjeldus“ ekslikult trükitud rikkumise kellaajaks 15:44. Tegelikult oli rikkumise aeg 14:44, milline lugeda õigeks rikkumise kellaajaks.

Otsusele esitas menetlusalune isik 06.12.2013 kaebuse, milles märkis, et 20.11.2013 peale lõunat sõitis ta masinrongiga remondikohast Vääna-Posti tallu Kiia külas traktorite ja haagiste ülevaatusele. Teda poolel teel kinni pidanud politseipatrull tuvastas, et masinrong on liiga pikk, 19470 mm ning ülevaatusi pole. Mõõdeti mõõdulindi ja loodi meenutava tööriistaga. Külma tõttu tahtis ta ruttu koju saada ja palus kergemat karistust. Talle määrati TeeS § 401 lg 1, LS § 207 ja LS § 242 alusel trahv 300 eurot. Rahulikult järele mõeldes, masinrongi pikkuse ise üle mõõtes ja asja uurides jõudis järeldusele, et ametnikud eksisid temale karistuse määramisel. Masinrongi pikkuseks sai ta ise 18,65 meetrit. Kuidas politsei sai 19470 mm, ei selgu ka videoülesvõttest, milles ei ole näha, kust võetakse tagumine haagise puutepunkt. Näha on, et vertikaalsuuna mõõtmise abinõuga toimetatakse haagise taga, aga kus täpselt, seda ei näe. Lineaarseadme kasutamise protokollis toob politsei ära vaid mõõdulindi, vertikaalsuuna määramise seadet ei märgita ega selle taatlemist või kontrollimist. Selles osas ei tunnista end üldse süüdi. Selgus, et ülevaatusele sõitmiseks on erand, traktorite ja traktorite haagiste ülevaatus on teiste sõidukitega võrreldes erandlik, see viiakse läbi masinate asukohas. Järgmisel hommikul esitas ülevaatajale ja kontrolliti ära. Selles osas ka tunneb kaebaja, et talle on liiga tehtud. Registreerimismärk sai tagumisel haagisel remondi ajal ära võetud. Pärast ei leidnud seda kohe üles. Sidus käru taha papitükile kirjutatud numbri, aga tuul oli ära viinud. Selles osas tunnistab süüd. Ei ole kehtivaid karistusi. Sanktsioon on kuni

50 trahviühikut, mis on kohtu määrata. Ei soovi kohtuistungi pidamist. Kaebusele on lisatud politseist saadud materjalid ja koopiad masinate passidest. Palub kohtul politseist välja nõuda videosalvestise. Jaak Pari on kohtule 10.01.2014 kirjalikult teatanud, et ei soovi osaleda video vaatamisel.

Kohtuväline menetleja märgib oma 23.12.2013 esitatud vastuses, et politseiametniku poolt mõõtmist teostades kasutati mõõteseadmena mõõdulinti Komelon 30m 20N nr 554, taatlemistunnistus nr TTLL-11/00260 (kehtib kuni 17.10.2016). Mõõteseadme korrasolekut on testitud 20.11.2013 kell 07.00. Mõõtmisel võeti viimaseks puutepunktiks tagumisest haagisest väljapoole eenduv metallist piire. Mõõtmine toimus mõõdulindiga maapinnalt, kuid kuna haagise viimane puutepunkt eendus haagisest ja asus maapinnast kõrgemal, kasutati abivahendina täpsema mõõtenurga saamiseks käepärast olevat metallist kõrgusmõõdikut Telefix Metrica 5m nr 62937, taatlustunnistuse nr TTLL-12/00021. Kõrgusmõõdiku kasutamist ei fikseeritud lineaarmõõteseadme kasutamise protokollis kuna seda ei kasutatud mõõtevahendina, vaid abivahendina objektiivsema tulemuse saamiseks, sest sel on peal lood. Kasutada oleks võinud ka suvalist puulatti, ent siis oleks võinud mõõtetulemus tulla ebatäpne. Videolt on selgelt ka näha mõõdulindiga fikseeritud mõõtetulemus 19470 mm. Lubatud 18750mm pikkuse ületamine 720mm on liiga palju, et sellega eksida. Liiklusseaduse § 73 lg 5 järgi võib erandkorras kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit ja selle haagist liikluses kasutada juhul, kui nendel ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on sõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti liiklusregistri büroosse või parkimiskohta. Isik oli

4-13-8299

väidetavalt sõitmas remondikohast Saue valda, Kiia külla, Vääna-Posti tallu, kus teostatakse traktorite ning haagiste ülevaatust. Vesteldes ülevaatuspunkti töötaja Aadu Krooniga selgus, et isik ei ohud rikkumise päeval 20.11.2013 eelnevalt ülevaatuseks aega kokku leppinud, vaid helistas alles järgmisel päeval peale rikkumist 21.11.2013 ning uuris, millal on võimalik ülevaatust teostada. Kuna ülevaatajal oli töödes vaba aega, siis sai tehnonõuetele vastavuse kontroll teostatud samal päeval (21.11.2013), mille kohta on kaebaja esitanud ka koopiad tehnilistest passidest. Masinrongi juhtinud Jaak Pari oli ka ise üllatunud, et ülevaatus on tegemata, seega ei nähtu olukorrast, et isik oleks soovinud just rikkumise päeval minna ülevaatust teostama. TeeS § 401 lg 1 rikkumise toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga maksimaalselt kuni 200 trahviühikut, s.o 800.- eurot. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistati kaebajat seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse TeeS § 401 lg

1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300.- eurot. Menetlusalusele isikule anti võimalus maksta rahatrahv ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kiirmenetluse otsuse muutmiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Palub jätta Jaak Pari kaebus sanktsiooni muutmises rahuldamata ja politsei otsus väärteoasjas nr 2373,13,007312 muutmata. On nõus kirjaliku menetlusega, kuid kohtuistungi toimumisel soovib kohtuistungist osa võtta.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, vaadanud läbi Jaak Pari kaebuse ja kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nii kaebaja kui kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja arvamusega ning tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale.

Väärteoasjas nr 2373,13,007312 tehtud kiirmenetluse otsuse andmetest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik 20.11.2013 kell 14:44 Saue vallas Harjumaal Tallinna Ringtee 32. km keskelthaagise ja täishaagisega XXX,XXX traktorit, mille mõõtmed ületavad registreerimisel määratud ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Ei kasutanud sõidukit TeeS kehtestatud korras. Suurim lubatud pikkus 18,75 meetrit, tegelik 19,5 meetrit. Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud traktorit; kontroll läbimata alates 06.2011; haagist reg XXX, kontroll läbimata alates 06.2012 ning haagist XXX, kontroll läbimata alates 04.2011. Juhtis masinrongi, mille haagisel puudus riiklik registreerimismärk. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 2, 3 nõudeid ja pani toime TeeS § 40¹ lg 1 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 73 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 207 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 76 lg 1 nõudeid, pannes toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

Vastavalt TeeS § 40¹ lg 1 normidele mittevastavate mõõtmete sõidukiga liiklemise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. LS § 207 kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS § 242 lg 1 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-

4-13-8299

des 214–219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni

50 trahviühikut.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut, juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1 TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut (300 eurot).

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt 20.11.2013 juhtis ta Tallinna Ringteel masinrongi - traktorit 1200 TE, haagist 1858 TE , teist haagist 1857 TE, mille kontrollimisel selgus, et autorong on liiga pikk ning et kõigil kolmel puudub ülevaatus, kadunud oli reg nr.

Väärteotoimiku materjalide juures olevast lineaarmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 20.11.2013 Jaak Pari juhitud ülalnimetatud sõiduki ja haagiste mõõtmisel mõõdulinti Komelon 30m 20N nr 554, taatlustunnistus nr TTLL-11/00260 (kehtib 17.10.2016). Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki lineaarmõõtmised (millimeetrites): Veduk + haagise pikkus: Lubatud 18750 mm, Näit (I) 19500 mm, laiendmääramatus 30,0 mm, tulem 19470 mm, lubatust rohkem 720 mm. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat Sony Handycam.

Tunnistajana üle kuulatud Maksim Pekarski selgitas, et 20.11.2013 kell 14:44 täites tööülesandeid patrullpolitseinik Kristjan Lahega peatasid nad Tallinna Ringtee 32. kilomeetril Keila suunas liikunud masinrongi, traktor Massey Ferguson MF 6495 reg XXX, haagisega 1PTS 9 reg XXX ning teise haagisega 2PTS 4 reg XXX. Masinrongi juhtis Jaak Pari (ik 36504090308). Kontrollimisel selgus, et kesktelghaagise ja täishaagisega traktori mõõtmed ületavad registreerimisel määratud ning majandus – ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Ei kasutanud sõidukit TeeS kehtestatud korras. Suurim lubatud pikkus 18,75 m, tegelik 19,5 m. Traktoril tehnonõuetele vastavuse kontroll läbimata alates 06.2011, haagisel reg XXX alates 06.2012, haagisel reg XXX alates 04.2011. Masinrongi haagisel puudus riiklik registreerimismärk.

Jaak Pari kaebusele on lisatud koopiad sõiduki tehnilistest passidest, millistelt nähtuvalt on järgmise ülevaatuse tähtaeg november 2014 ning AK Tehno OÜ poolt FIE Priit Parile 21.11.2013 tehnoülevaatuse eest väljastatud arve nr 280.

Kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud rikkumistest omaks võtnud üksnes tema juhitud masinrongil riikliku registreerimismärgi puudumise, s.o LS § 76 lõikes 1 sätestatud rikkumise. Ülejäänud osas, LS § 80 lg 2, 3 ja § 73 lg 2 järgi temale etteheidetud rikkumised on kaebaja vaidlustanud.

Antud väärteoasjas kohtu poolt Lääne-Harju politseijaoskonnast välja nõutud masinrongi pikkuse mõõtmise kohta tehtud videosalvestusel, mida kohus uuris, on selgesti näha, kust võeti mõõtmisel vertikaalse abivahendi abil traktori esiosa puutepunkt, kuid nähtav ei ole viimane, tagumise haagise puutepunkt. Ainsana on haagise tagaosas nähtav abivahendi puutepunkt maapinnaga ja mõõtetulemus umbes 19,5 m (kohtuvälise menetleja esindaja vastuses on 19470 mm).

Jaak Pari juhitud masinrongi pikkuse politseiametnike poolt mõõtmise tulemuse kohta kohus leiab, et lähtuvalt väärteoasjas 20.11.2013 koostatud lineaarmõõteseadme kasutamise protokollist ja videosalvestusest on objektiivselt tõendamata, mis asjaoludel toimus traktori ja haagise mõõtmine. Lineaarmõõteseadme kasutamise protokollis on mõõtevahendina märgitud üksnes mõõdulint Komelon. Protokollist ei nähtu, millised olid mõõtepuutepunktid, st millise

4-13-8299

vahemiku peale saadi lõpptulemus. Protokollis ei ole märgitud teise abivahendi, s.o kõrgusmõõdiku Telefix kasutamist. Viimane asjaolu nähtub aga videosalvestiselt. Tunnistaja M.Pekarski ülekuulamisest ei nähtu asjaolud, kuidas toimus mõõtmine ning milliseid seadmeid selleks kasutati. Andmed ei nähtu ka väärteoprotokollist ega otsusest. Alles kohtuvälise menetleja esindaja vastuskirjast kohtule selgub, mis oli abivahend, mis on videosalvestiselt näha. Kohus leiab, et jättes antud juhul olulise abivahendi, mis oli puutepunkti määramisel määrava tähtsusega - kuna mõõdulint asus maas ning oli ühenduses abivahendi, mitte haagise ega veokiga - märkimata lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli on toime pandud oluline rikkumine. Mõõtmine ja sellest saadud tulemus peab olema selgelt jälgitav ja kontrollitav. Antud juhul on vastuolud protokolli ja videosalvestuse vahel. Siinkohal on oluline ka asjaolu, et videosalvestuselt on tõepoolest näha, kuidas toimus abivahendi ja mõõtelindi kokkupuude ning nende asetsemine traktori esiosa suhtes, kuid nimetatu ei nähtu viimase puutepunkti osas haagise viimases tagaosas. Videosalvestusel on näha maas asetsev mõõdulint ja abivahend, kuid mitte puutepunkt haagise viimase väljaulatuva osaga. Järgmises vaates, kus on kajastatud haagise lõpuosa on näha, et abivahend on kaldu, alumine osa suunaga haagisest eemale. Kuivõrd kohtul puudub õigus menetlusaluse isiku olukorda raskendada, siis leiab kohus, et isegi kui antud juhul kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga nõustuda ning lugeda tuvastatuks, et mõõtelint asus esimeses ja viimases väljaulatuvas puutepunktis ning selle fikseerimiseks kasutati taadeldud mõõtevahendit ja abivahendit on vastuolu mõõteseadmeprotokolli ja videosalvestus vahel liiga suur selleks, et seda rikkumist olematuks ja parandatavaks lugeda. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et vastuolud on ilmselged, kahtlused põhjendatud ning kuigi haagise pikkuse ületamine summaarselt, s.o 70 cm on ilmaselgelt liiga suur, et selles eksida, st kohus möönab, et haagise pikkus võis ületada lubatud normi, on mõõtetulemused aga fikseeritud ja talletatud protokolli ebapiisavalt ja mittejälgitavalt, mistõttu loeb kohus selle kõrvaldamata kahtluseks menetlusaluse isiku kasuks KrMS § 7 lg 3 alusel. Eeltoodu alusel lõpetab kohus menetluse Jaak Pari suhtes TeeS § 401 lg 1 järgi tõendamatusega seoses.

Jaak Pari on kaebuses väitnud, et politsei poolt peatamise ajal oli ta masinrongiga teel remondikohast Vääna-Posti tallu Kiia külla traktorite ja haagiste ülevaatusele, kuhu sõitmine on erandina lubatud. Kohus leiab, et see kaebuse esitaja väide on paljasõnaline, kuivõrd Jaak Pari ei ole tõendanud, et tal oli 20.11.2013 ülevaatuseks aeg kinni pandud enne tema kinnipidamist politsei poolt. Kohus peab eluliselt usutavaks kohtuvälise menetleja esindaja väidet, et kontrollides ülevaatuspunktis J.Pari poolt väidetud fakti, ei leidnud see kinnitust. J.Pari oli helistanud ülevaatuspunkti peale politsei poolt kinnipidamist. Selline temapoolne tegevus on küll kiiduväärne, kuid ei vabastada teda vastutustest toimepandud rikkumise eest. Seega on Jaak Parile LS § 73 lg 2 järgi (liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli) inkrimineeritud rikkumine põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 207 järgi. Kohus leiab, et J.Pari on antud teo toime pannud kergemeelsusest. Juhil on kohustus veenduda tema poolt juhitud sõiduki ja haagiste tehnilises korrasolekus, sh tehnoülevaatuse õigeaegses läbimises. J.Pari seda teinud ei ole, kuid seda teades, pidi ta võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ( et tehniline ülevaatus on kehtetu), kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida (ei kontrollinud õigeaegselt tehnilise ülevaate kehtivust, lootes, et selle möödumine ei ole veel saabunud).

Põhjendatud on ka Jaak Parile inkrimineeritud rikkumine LS § 76 lõike 1 järgi (mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid) ning õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Kaebaja on tunnistanud, et tema juhitud masinrongil riiklik registreerimismärk puudus. Nimetatu on

4-13-8299

tõendatud ka politseiametnikust tunnistaja ütlustega ning videosalvestiselt nähtuvaga. Kohus leiab, et J.Pari on antud teo toime pannud kergemeelsusest. Juhil on kohustus veenduda tema poolt juhitud sõiduki ja haagiste terviklikkuses. J.Pari seda teinud ei ole, kuid seda teades, pidi ta võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (et registreerimismärk puudub), kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida (ei kontrollinud õigeaegselt).

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt Jaak Paril kohtuotsuse tegemise ajaks kehtivaid karistusi ei ole.

Käesolevas asjas on kaebaja oma süüd osaliselt tunnistanud, mis on vastutust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Isikul oli väärteo toimepanemise hetkel üks kehtiv väärteokaristus LS § 242 lg 1 järgi, mille eest määratud rahatrahv oli tasutud 24.12.2012. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtivad karistused puuduvad. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja ei ole vastutust kergendava asjaoluna süü tunnistamist arvestanud, kuivõrd see aga kergendab kaebaja olukorda, on kohtul õigus seda teha. Kaebaja on teod toime pannud ettevaatamatusest, s.o kergemeelsusega. Arvestada tuleb aga ka sellega, et kaebaja on ühe teoga toime pannud kaks erinevat rikkumist. Tehnilise ülevaatuse on ta läbinud haagistega koheselt peale rikkumist, mis näitab, et isik on rikkumisest arusaanud ja järeldused teinud. Kuivõrd kaebaja on teod toimepannud ühe teona, on kohtuväline menetleja õigesti mõistnud ühe karistuse KarS § 63 lg 1 alusel TeeS § 401 lg 1 sätestatud sanktsiooni piirides, mõistes karistuseks rahatrahvi 75 päevamäära, kui raskeim karistus on 200 päevamäära. Seega on mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmäära ning vastab kohtu hinnangul kaebaja teo, süü suuruse ja isikuga ning on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Käesoleval juhul on aga kohus J.Pari suhtes menetluse TeeS § 401 lg 1 alusel lõpetanud, mistõttu tema tegevusele tuleb määrata karistus LS §-de 207 ja 242 lg

1 alusel, millised mõlemad näevad karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Kuna LS § 207 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, tuleb määrata nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 207 järgi. Kuivõrd isikul puuduvad kehtivad karistused, esineb karistust kergendav asjaolu, isik on rikkumisest järeldused teinud, on ühe teona toime pannud kaks tegu, leiab kohus, et kohane karistus on rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120.- eurot. Kohus ajatab rahatrahvi maksmise kuuele kuule, igakuiselt kuulub tasumisele vähemalt 20 eurot.

Menetluskulusid väärteoasjas ei ole.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et Jaak Pari 06.12.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada osaliselt Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna patrullteenistuse 20.11.2013 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2373,13,007312 Jaak Pari karistamises teeseaduse (TeeS)

4-13-8299

§ 401 lg 1, liiklusseaduse (LS) § 207 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut (300 eurot), nimelt alljärgnevalt. Mõista Jaak Pari õigeks TeeS § 401 lg 1 järgi seoses tõendamatusega. Jätta jõusse Jaak Pari süüditunnistamine LS § 207 ja § 242 lg 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 207 järgi talle karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 (sada kakskümmend) eurot. Jaak Parile määratud rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda ositi kuue (6) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele,

Kristina Väliste /allkiri, pitsat/