1-13-11152/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-13-11152

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2014. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-11152 (13260103642) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi A.J-i riminaaalasi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg k -

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Liane Peets Süüdistatav A.J

Kaitsja

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel:

eesti keel, invaliiduspensionär, kriminaalkorras karistatud ühel korral: 23.08.2012 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas

KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi rahalise karistusega 50 -

päevamäära, s.o 160 eurot, väärteokorras kaks kehtivat karistust: 1) 04.07.2013 PPA Lõuna prefektuuris KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 52 eurot, 2) 29.08.2013 PPA Lõuna prefektuuris KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 40 eurot, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.10.2013. a advokaat Andres Veski

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.J KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistuseks - mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A.J 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

elada kohtu määratud alalises elukohas – n;

2) el ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike jär

2(3)

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriu

mi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.J katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda A.J-ilt menetluskuludena sisse 120 (ükssada kakskümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul kohustades A.J-i alates 2014.a veebruarikuust tasuma igakuiselt hiljemalt 28-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks 10 (kümme) eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a- (Swedbank le

EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874.

Maksegraafiku ja te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

A.J-i suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult S § 318 lg 4 sätestatud alustel KrM .

Apellatsioonkaebus ult otsuse teinud kohtu kaudu tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalik

Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.J-i süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi selles, et t - ema olles

poole aasta jooksul vähemalt kahel korral, s o 04.07.2013 ja 28.08.2013, pannud toime varavastase süüteo, võttis 17.09.2013. a kella 13.22 paiku Jõgeva linnas Piiri 7 asuvas RR

Lektus AS- - ile kuuluvast Piiri poest ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja 0,5 liitrilise õllepurgi „A.Le Coq Premium“ väärtusega 0,83 EUR, kuid tabati vahetult enne kauplusest väljumist kaupluse ukse juurest.

KarS - § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks

30 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.J 18

-kuulisel katseajal ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas

-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või - -

3(3)

õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks Käitumiskontrolli .

teostamiseks määrata A.J Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult nõuda menetluskulud, riigituludesse sisse

milleks käesolevas asjas on sundraha 532,50 eurot ja kaitsetasu kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest 268,64 eurot. Kokku on menetluskulu suuruseks 801,14 eurot.

A.J ja tema k menetluskulude vähendamist ja ositi tasumisele aitsja taotles id määramist. Prokurör toetas esitatud taotlusi. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistetu ütlustest ja uuritud kirjalikest tõenditest nähtub, et ta on raske puudega invaliidsuspensionär. Tema igakuise invaliidsuspensioni suuruseks on 220 eurot. Sellest tuleb tal igakuiselt tasuda elatist, mille suuruseks on 66 eurot. Lisaks on vaja tasuda korteriüüri.

Samuti on väljaminekud ravimite ostmisega. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada ta põhjendamatult raskesse olukorda ning kahjustada isiku resotsialiseerumist. see oluliselt raskendada lastele elatise Samuti võiks maksmist, mis seaks nemad omakorda raskesse olukorda. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema varasemaid kohustusi ja sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud

KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sissenõutavaid menetluskulusid tuleb olulisel määral vähendada ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.

Kohtunik