1-13-6809/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-13-6809

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2014. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-6809 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Helle Torm Taotlus erakorraline ettekanne V.L Uxx kohta Süüdimõistetu V.L

isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd. RESOLUTSIOON

Tühistada V.L Uxxxxx Tartu Maakohtu 06.09.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-6809 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis.

KarS § 75 lg 2 p 8 pöörduma psühholoogi vastuvõtule ja alusel kohustada V.L Uxxx käi a psühholoogi juures vestlustel 2013/2014 õppeaasta lõpuni. m

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK V.L Uxx on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.09.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-6809 KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastati V.L Uxx karistusest, allutades ta 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt

KarS § 75 sätetele. KarS § 75 lg 1 alusel määrati, et süüdimõistetu on kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: kohtu määratud alalises 1) elab elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub – kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

2 (3)

elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 b kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - päevaks; 5) saa , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati V.L Uxxx käitumiskontrolli ajal osalema sotsia Uxxxkatseajaks Viru alabiprogrammis. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati V.L vangla noorte kriminaalhoolduse Tartu piirkonna Jõgeva kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohtuotsus jõustus 23.09.2013.a.

10.01.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik Helle Torm kohtule erakorralise ettekande V.L Uxx kohta, kuna isik on rikkunud sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“ osalemise kohustustust.

V.L Uxx alustas 15.10.2013.a programmiga, kuid koheselt tekkisid selles osalemisega probleemid. Programmi läbiviimise eelduseks on arusaam oma probleemist ning motivatsioon oma käitumist muuta, mida V.L Uxxxx ei olnud, mille tõttu ei teinud koostööd. V.L Uxx on programmis hajevil ja ei suuda keskenduda käsitletavatele teemadele. Temaga ei olnud võimalik jõuda arusaamisele, miks ta peaks oma käitumist muutma. Pärast viiendat kohtumist isik enam ei ilmunud, s.o 12.11., 26.11., 02.12. ja 04.12.2013.a kokkulepitud kohtumistele, ning ametnik katkestas programmi läbiviimise. Mitteilmumiste põhjusteks on märkinud, et unustas, oli vaja koolis olla või pidi kodutöid tegema.

Kriminaalhooldusosakonnas esmasel registreerimisel tutvustati alaealisele käitumiskontrolli õiguseid ja kohustusi. V.L Uxxxx on lisaks probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega (kahel korral ei ole kohale ilmunud, mitmel korral hilinenud). Temaga on vesteldud vägivaldse käitumise põhjustest, kuid tema sõnul on ei ole probleemi ja tegemist on enesekaitsega.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis astus vastu kiusamisele vägivallaga. 23.01.2013.a suunati koolis psühhiaatri vastuvõtule, diagnoositi segatüüpi häired ja raviks määrati Sertraliin 50 mg, kuid käesoleval hetkel tema sõnul ta ravimeid ei võta. Probleemid jätkunud ka Tartu

Kutsehariduskeskuses, kuhu asus õppima 2013.a septembris erivajadustega õpilastele mõeldud kursusel. Klassijuhataja sõnul algasid V.L Uxxxxx probleemid kohe õppeaasta alguses – käitumine sõjakas ja konfliktne, käitumine ettearvamatu, süüdistab kõiki teisi kiusamises, kuid nii see ei ole. Karistusregistri andmetel ei ole katseajal uusi rikkumisi toime pannud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei taha V.L uxx aru saada oma tegevuse tagajärgedest. Tema suhtumine ja käitumine takistavad nii kriminaalhoolduse läbiviimist kui ka koolis käimist ja õppetöös osalemist. Ta vajab põhjalikumat nõustamist oma probleemide lahendamiseks. V.L Uxxxxe on määratud HTK psühholoogi juurde vestluse aeg 15.01.2014.a. Käesolevalt on oluline, et V.L Uxx

jõuaks arusaamisele, mida tema ise saab teha oma käitumise muutmiseks.

Kriminaalhooldusametnik teg

Uxxx kohustus osaleda i ettepaneku tühistada V.L

käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis ning määrata V.L Uxxxxe kohustus pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja käia psühholo õ lõpuni. ogi juures vestlustel 2013/2014 ppeaasta

Erakorralisele ettekandele lisatud Aixxx Uxxx iseloomustus.

KOHTU SEISUKOHT Kohus lei , et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. ab on põhjendatud ja Vastavalt KarS § 75 lg 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kriminaalhooldaja ei ole taotlenud , vaatamata sellele, et V.L Uxx mõjutusvahendi muutmist

ei ole täitnud nõuetekohaselt kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis ning on rikkunud registreerimiskohustust, vaid leiab, et kriminaalhooldust o V.L-i n võimalik ka edaspidi jätkata. õigusrikkumisi katseajal toime pannud ei ole.

3 (3)

Esitatud materjalidest nähtub, et V.L Uxxxx puudub õige arusaam oma käitumisega kaasnevast ning sellest tulenevalt ei ole motiveeritud ka seda muutma. Sotsiaalabiprogrammi läbiviimisel on hajevil ning ei saa aru oma käitumise ebaõigsusest. Õigustab vägivalda kui kiusamise vastast vahendit. Sageli on konfliktid kaasõpilastega. Samuti segab koolitundides.

Lisaks eeltoodule Uxx korrektselt regi ei täida V.L streerimiskohustust, mis näitab tema suhtumist kehtestatud reeglitesse, sh kaudselt ka karistusse.

Kohus leiab, et olukorras, kus sotsiaalabiprogramm ei täida soovitud eesmärke

kriminaalhooldusaluse suhtes ga, vaid tuleb , ei ole põhjendatud jätkata nimetatud lisakohustuse kaaluda muid võimalusi V.L Uxxx käitumisprobleemide lahendamiseks ja suhtumise muutmiseks. oma probleemide Ettepaneku kohaselt vajab ta põhjalikku nõustamist lahendamiseks ning kriminaalhooldaja on Samuti on suunanud isiku psühholoogi vestlusele.

läbirääkimised võimaldamaks V.L Uxxxl õppida individuaalse juhendamise käigus (sh määratakse tugiisik). Kohus on seisukohal, et psühholoogi nõustamine võib aidata kriminaalhooldusalusel jõuda oma käitumise põhjusteni ning seeläbi kooskõla saavutada

ühiskonnas eksisteerivate normidega.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V.L Uxxxxx Tartu Maakohtu 06.09.2013.a kohtuotsusega KarS § alusel määratud lisakohustus tuleb tühistada ning määrata

75 lg 2 p 8

lisakohustusena pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja käia psühholoogi juures vestlustel 2013/2014 õppeaasta lõpuni.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, § 432.

Kohtunik: