3-13-910/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-910 Haldusasi OÜ Rapla Agrovarustus kaebus Maa-ameti kohustamiseks sõlmida kinnisasja müügija asjaõigusleping ning keskkonnaministri 29.04.2013 käskkirja nr 390 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja – OÜ Rapla Agrovarustus (registrikood 10097058), volitatud esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee; Vastustaja 1 – Maa-amet, volitatud esindaja Hellis Kähr; Vastustaja 2 – keskkonnaminister, volitatud esindaja Hellis Kähr Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Lõpetada asja menetlus.

2. Mõista Maa-ametilt OÜ Rapla Agrovarustus kasuks välja menetluskulud summas 858 (kaheksasada viiskümmend kaheksa) eurot.

3. Mõista keskkonnaministrilt OÜ Rapla Agrovarustus kasuks välja menetluskulud summas 143 (ükssada nelikümmend kolm) eurot.

4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada OÜ Rapla Agrovarustus nimel 26.04.2013 ja 17.05.2013 tasutud riigilõivud kogusummas 30 (kolmkümmend) eurot MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr 10220049344018 SEB Pangas, märkides selgituseks „haldusasjas nr 3-13-910 kaebustelt tasutud riigilõivu tagastamine“.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaministri 29.05.2012 käskkirja nr 457 p 1 kohaselt otsustati võõrandada tasu eest avalikul enampakkumisel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad sama käskkirja lisas märgitud kinnisasjad, sh lisa p-s 36 märgitud Lepiku kinnisasi (katastritunnus 66904:002:0158, pindala 0,826 ha, sihtotstarve ärimaa, alghind 13 220 eurot).

2(6)

2. Keskkonnaministri 17.09.2012 käskkirja nr 833 (edaspidi: käskkiri nr 833) p-ga 16 kinnitati avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused. Lepiku kinnisasja enampakkumise võitjaks oli OÜ Rapla Agrovarustus. Sama käskkirja p 3 kohustas Maa-ametit sõlmima kinnisasjade võõrandamiseks müügilepingu ja asjaõiguslepingu 6 nädala jooksul arvates käskkirja andmisest.

3. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi: MKM) esitas 03.10.2012 Maa-ametile seisukoha Lepiku kinnisasja võõrandamise kohta. MKMi hinnangul jääb Lepiku kinnisasi ühe Rail Balticu trassialternatiivi kõrvale ning esineb reaalne võimalus, et kinnisasja võõrandamine võib hiljem hakata mõjutama Rail Balticu rajamist.

4. Maa-amet teavitas 22.10.2012 OÜ-d Rapla Agrovarustus lepingu sõlmimisel ilmnenud takistustest seoses Rail Balticu võimaliku trassikoridoriga ning kavatsusest teha keskkonnaministrile ettepanek peatada käskkirja nr 833 täitmine Lepiku kinnisasja osas kuni 30.04.2013. Samas kirjas palus Maa-amet teavitada, kui OÜ Rapla Agrovarustus eelistab enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamist.

5. 12.02.2013 pöördus Maa-amet uuesti MKM poole ning palus täiendavalt selgitada, kas Lepiku kinnisasi jääb Rail Balticu trassikoridori variantide alale või võib selle võõrandamisega edasi minna. MKMi 25.02.2013 kirjast nähtub, et Rail Balticu planeerimisja projekteerimismenetlus on veninud ning täpsema seisukoha Lepiku kinnisasja osas saab MKM anda alles 2013. aasta III kvartalis.

6. Maa-amet teavitas 12.03.2013 kirjaga OÜ-d Rapla Agrovarustus kavatsusest tunnistada Lepiku kinnisasja enampakkumise tulemused kehtetuks ning andis võimaluse esitada selle kohta arvamusi ja vastuväiteid.

7. 22.03.2013 esitas OÜ Rapla Agrovarustus Maa-ametile vaide, milles palus teha ettekirjutus kohustada Maa-ametit riigivara valitseja nimel viivitamatult sõlmima käskkirja nr 833 p-de 3 ja 6 ning riigivaraseaduse (RVS) § 71 lõike 1 alusel OÜ-ga Rapla Agrovarustus Lepiku kinnistu võõrandamise müügileping ja asjaõigusleping.

8. Maa-amet saatis MKM-le 25.03.2013 täiendava järelepärimise, milles palus MKM-l kaaluda, kui tõenäoline on, et Lepiku kinnisasja eraomandisse võõrandamine mõjutab tulevikus Rail Balticu rajamist. MKM kinnitas 28.03.2013 vastuses, et Lepiku kinnisasi jääb Rail Balticu perspektiivse trassikoridori alale ning palus võõrandamistoimingud Lepiku kinnisasja osas lõpetada.

9. Maa-ameti peadirektor jättis 19.04.2013 käskkirjaga nr 153 OÜ Rapla Agrovarustus vaide rahuldamata ja andis kaebajale teada, et teeb keskkonnaministrile ettepaneku tunnistada käskkiri nr

833 Lepiku kinnisasja osas kehtetuks. Vaideotsuses selgitas Maa-amet, et pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist on selgunud, et riik vajab Lepiku kinnisasja avalikul eesmärgil. Seoses MKM kinnitustega muutusid faktilised asjaolud kinnisasja võõrandamiseks ning nende esinemisel enampakkumise korraldamise hetkel ei oleks Lepiku kinnisasja enampakkumisele pandud. Olukorras, kus Maa-amet teadis, et riik vajab Lepiku kinnisasja avalikul eesmärgil, oleks Lepiku kinnisasja võõrandamislepingu sõlmimine olnud õigusvastane, kuna RVS § 29 lg 1 kohaselt ei või võõrandada sellist riigivara, mis on vajalik avalikul eesmärgil.

10. Keskkonnaministri 29.04.2013 käskkirjaga nr 390 (edaspidi: käskkiri nr 390) tunnistati käskkiri nr 833 Lepiku kinnisasja avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste osas kehtetuks. Keskkonnaministri põhjenduste kohaselt selgus pärast käskkirja nr 833 vastuvõtmist, et Lepiku kinnisasi on riigile vajalik seoses Rail Balticu projektiga. RVS § 29 punkti 1 kohaselt võib

3(6) võõrandada vaid sellist riigivara, mis ei ole vajalik avalikul eesmärgil. Rail Baltic on riiklikult tähtis projekt, mille elluviimine aitab kaasa majanduse arengule ning võimaldab ühiskonnale tervikuna suuremat kasu. Seetõttu leidis keskkonnaminister, et avalik huvi käskkirja nr 833 osaliseks kehtetuks tunnistamiseks kaalub ilmselgelt üles erahuvi käskkirja nr 833 kehtima jäämiseks. RVS § 8 lõige 4 sätestab, et riigivaraga toiminguid või tehinguid tehes peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Lepiku kinnisasja eraomandisse võõrandamine olukorras, kus on teada, et kinnisasi on riigile vajalik kavandatava riiklikult tähtsa projekti elluviimisel, tooks riigile kaasa olulise kahju, kuna hiljem võib tekkida vajadus võõrandatud kinnisasja uuesti sundvõõrandamiseks. See oleks nii isiku kui ka riigi suhtes oluliselt koormavam meede kui riigivara võõrandamismenetluse lõpetamine enne selle lõpule viimist. Lisaks leidis keskkonnaminister, et käskkirja nr 833 osalisel kehtetuks tunnistamisel ei kuulu kohaldamisele HMS § 67 lg 2, kuna Maa-amet teavitas kaebajat viivitamata pärast seda kui ilmnesid Lepiku kinnisasja võõrandamist takistavad asjaolud. Seetõttu oleks OÜ Rapla Agrovarustus oleks saanud vältida osaliselt kantud kulusid ning äritegevuses tehtud muudatusi.

11. Tallinna Halduskohtule 26.04.2013 esitatud kohustamiskaebuses palus OÜ Rapla Agrovarustus kohustada Maa-ametit viivitamatult sõlmima käskkirja nr 833 p-de 3 ja 6 alusel OÜ-ga Rapla Agrovarustus Lepiku kinnistu müügileping ja asjaõigusleping. Lisaks esitas OÜ Rapla Agrovarustus 17.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja nr 390 tühistamiseks. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse.

12. 18.11.2013 teavitas MKM Maa-ametit, et augustis valminud Rail Balticu trassi koridori maakonnaplaneeringute lähteseisukohtade ja oktoobris toimunud avalike arutelude tulemusena on selgunud, et ühegi planeeritava või avalikustamise perioodil välja pakutud alternatiivide realiseerimiseks ei ole vaja hoida Lepiku kinnisasja riigile.

13. 23.12.2013 tunnistas keskkonnaminister käskkirjaga nr 1222 kehtetuks käskkirja nr 390 ning kinnitas Lepiku kinnisasja avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused. 13.01.2014 sõlmisid Maaamet ja kaebaja lepingu „Kinnistu müügileping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus“, millega Lepiku kinnisasi võõrandati kaebajale.

14. 17.01.2014 teavitas kaebaja kohtule, et ta ei soovi menetluse jätkamist, kuna kaebuse eesmärk on saavutatud. Kaebaja taotleb menetluse lõpetamist ning palub vastustajatelt välja mõista menetluskulud summas 3 273 eurot (käibemaksuta). Samuti taotleb kaebaja tasutud riigilõivu 30 euro tagastamist.

15. Vastustajate hinnangul on põhjendatud menetluskulu suuruseks 1 100 eurot. Vastustajad leiavad, et arvestades asja vähest keerukust ja mahtu, samuti seda, et kaebuse eesmärk on saavutatud kohtuväliselt, ei saa pidada õigusabikulude kandmist ega ka väljamõistmist kokku summas 3 273 eurot põhjendatuks ega mõistlikuks. Vastustajate hinnangul ei ole põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine vastustajatelt suuremas mahus kui kümne tunni eest. Täiendavalt märgivad vastustajad, et kaebaja esitas taotluse ka kohtuvaidlusega mitteseotud kulude hüvitamiseks (arve nr 20130251 tervikuna ja 20130383 osaliselt 0,5 h ulatuses).

KOHTU PÕHJENDUSED

16. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotles OÜ Rapla Agrovarustus keskkonnaministri

4(6) 29.04.2013 käskkirja nr 390 tühistamist ning Maa-ameti kohustamist sõlmida Lepiku kinnisasja müügija asjaõigusleping. Nähtuvalt keskkonnaministri 23.12.2013 käskkirjast nr 1222 (kd II lk 29-30) on keskkonnaministri vaidlustatud käskkiri kehtetuks tunnistatud ning Maa-amet ja kaebaja sõlmisid 13.01.2014 Lepiku kinnisasja müügilepingu (kd II lk 38-42). Kaebaja ei ole kasutanud HKMS § 152 lg-s 2 sätestatud õigust taotleda menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Seetõttu lõpetab kohus haldusasja menetluse.

17. Kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 6 taotles kaebaja õigusteenusele kulunud 3 273 euro (käibemaksuta) vastustajatelt solidaarselt väljamõistmist. Kaebaja esitas kohtule kohtukulude nimekirja koos kuludokumentidega 15.08.2013 (kd I lk 168-188) ja 27.11.2013 (kd II lk 13-24) ning õigusabi kulude kandmist tõendavad maksekorraldused.

Riigikohus analüüsis 05.12.2013 otsuse 3-3-1-60-13 p-s 17 menetluskulude temaatikat ning jäi varem väljendatud seisukohale (RKHKo 3-3-1-93-04 p-d 10 ja 14), et vaidemenetluses kantud kulusid ei saa käsitada vastustajalt HKMS § 109 alusel väljamõistmisele kuuluva menetluskuluna. Menetluskulude kirjeldusest (kd I lk 170 ja 181) nähtub, et arve nr 20130251 on tervikuna ning arve nr 20130383 (kd I lk 171-172) on 0,5 h ulatuses esitatud vaidemenetluses õigusabiteenuse osutamise eest. Kohus arvestab nimetatud õigusabikulud väljamõistmisele kuuluvatest kuludest maha. Kohtumenetluses kantud õigusabikuludeks tuleb pidada 2 591 eurot ja see summa tuleb võtta õigusabikulude väljamõistmise aluseks.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohus on sedastanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (RKHKo 3-3-1-28-09 p 11, 3-3-1-17-11 p 18 ja 3-3-1-29-12 p 29). Kuigi käesolev asi hõlmas endas kahte liidetud menetlust, siis ei ole kohtu hinnangul asi sedavõrd keerukas, et õigusabikulud vastustajatelt täies ulatuses välja mõista.

Lisaks eelnevale arvestab kohus menetluskulude määramisel järgnevate asjaoludega.

Kaebaja esitas enne kohtusse pöördumist Maa-ametile vaide (kd I lk 98 – 103) ning 26.04.2013 kaebus ja 22.03.2013 vaie on sisult osaliselt kattuvad. Ka 17.05.2013 kaebus on sisult osaliselt kattuv 26.04.2013 kaebusega ning 22.03.2013 vaidega. Nagu eespool selgitatud, ei kuulu vaidemenetluses kantud õigusabikulud hüvitamisele. Seda ka juhul, kui kohtukaebuses korratakse vaide põhjendusi. Haldusmenetluse seadus ei näe ette võimalust vaidemenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks, mistõttu ei ole vaidemenetluses tehtud kulutuste väljamõistmine vaidemenetluse teiselt poolelt võimalik (RKHKo 3-3-1-93-04 p 10).

Kohus leiab, et viivituse lõpetamise nõude esitamine kohtusse oli põhjendatud ning selles osas kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele. Nimelt pidi Maa-amet HMS § 60 lg 2 kohaselt täitma keskkonnaministri 29.05.2012 käskkirja nr 457 vaatamata selle võimalikule õigusvastasusele või mitteotstarbekusele. Kuni keskkonnaministri 29.04.2013 käskkirja nr 390 andmiseni oli Maa-ameti tegevusetus Lepiku kinnisasja kaebajale võõrandamisel õigusvastane.

Keskkonnaministri 29.04.2013 käskkiri nr 390 oli aga õiguspärane. Kohus nõustub käskkirjas nr

390 ja vastustaja vastuväidetes esitatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kuni oli lahtine Lepiku kinnisasja jäämine Rail Baltica võimalikule trassile, olnuks maa võõrandamine kaebajale sisuliselt põhjendamatu. Keskkonnaministri kaevatav haldusakt tunnistati kehtetuks ning Maa-amet sõlmis lõpuks kaebajaga Lepiku kinnisasja müügilepingu kaebusest sõltumatutel asjaoludel. Kohus leiab, et keskkonnaministri haldusakti kehtetuks tunnistamise ja Lepiku kinnisasja müügilepingu sõlmimise asjaolud oleksid saabunud ilma, et kaebaja oleks kohtusse pöördunud.

5(6) Õigusabikulud taolise kaebuse esitamiseks ei tekkinud mitte vastustaja õigusvastase tegevuse, vaid kaebaja poolt seadusele antud vale tõlgenduse tõttu. Seetõttu oleks nende kulude jätmine maksumaksja kanda ebaõiglane ja ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11).

Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabikulud, mille kaebaja tegi peale menetluse uuendamist, st arve nr 20131171 summas 286 eurot.

Kuna kohus asus seisukohale, et käskkiri nr 390 on õiguspärane, siis enne menetluse uuendamist kantud menetluskulusid käskkirja nr 390 vaidlustamisel keskkonnaministrilt kaebaja kasuks välja ei mõisteta. Kohus arvestab need proportsionaalselt kantud menetluskuludest maha. Selliselt ei kuulu kohtu hinnangul nt hüvitamisele 6,9 tundi arvest nr 20130553. Kohus toob etteruttavalt välja, et võttis menetluskulude kindlaks tegemisel aluseks, et üldjuhul on kohustamiskaebusega seonduvad menetluskulud 50% menetluse uuendamisele eelnenud menetluskuludest, va 28.06.2016 vastuste korral, kus kohus jõudis veendumusele, et see oli 60% ulatuses esitatud vastustaja vastuväidetele käskkirja nr 390 õiguspärasuse osas ning 15.08.2013 esitatud menetluskulu dokumentide esitamisel, kuna menetluskulude aruande koostamisel on võetud arvesse ja koondatud dokumente, mis on seotud kohtusse pöördumisele eelnenud haldusmenetlusega. Samuti kajastuvad 15.08.2013 esitatud menetluskuludes õiguspärase haldusakti vaidlustamisega seonduvad kulud. Kulud, mis on seotud etoimikusse seisukohtade lisamisega, kirjade edastamisega vastustajale ja/või kaebajale, loeb kohus hüvitatavaks 100% ulatuses.

Arvestades eelnevalt välja toodud asjaolusid, peab kohus menetluse uuendamisele eelnenud õigusabikuludest põhjendatud olevat järgmised õigusabikulud: − Arve nr 20130383: 0,8 tunni osas (tööde kirjeldus 02269-0001) loeb kohus õigusabikulud põhjendamatuteks, kuivõrd osutatud õigusabi on seotud kohtumenetlusele eelnenud haldusmenetlusega ja käskkirja nr 390 vaidlustamisega. 4,8 tunni osas (tööde kirjeldus 02269- 0002) loeb kohus põhjendatud õigusabikuludeks 50% ning 0,2 tunni osas 100%. Seega kuulub arvest nr 20130383 hüvitamisele 264 + 22 = 286 eurot; − Arve nr 20130553: 0,2 tunni osas (tööde kirjeldus 02269-0003) loeb kohus põhjendantud õigusabikuludeks 100%. Arvele lisatud selgitustest nr 02269-0003 ja nr 02269-0002 nähtub, et kaebajale on kaks korda 30.05.2013 osutatud samasisulist õigusabi. Kohtu hinnangul on tegemist dubleerimisega, mistõttu kuulub arvest nr 20130553 hüvitamisele üks kord 30.05.2013 osutatud õigusabiteenus. Kokku kuulub arvest nr 20130553 hüvitamisele 22 eurot. − Arve nr 20130666: 5 tunni osas (tööde kirjeldus nr 02269-0002) loeb kohus põhjendantud õigusabikuludeks 40%. 0,1 tunni (tööde kirjeldus nr 02269-0002) osas loeb kohus põhjendantud õigusabikuludeks 100%. Arvele lisatud selgitustest nr 02269-0002 ja 02269-0003 nähtub, et kaebajale on kaks korda 26.06.2013 ja 28.06.2013 osutatud samasisulist õigusabi. Kohtu hinnangul on tegemist dubleerimisega, mistõttu kuulub arvest nr 20130666 hüvitamisele üks kord 26.06.2013 ja 28.06.2013 osutatud õigusabiteenus. Seega kuulub arvest nr 20130666 hüvitamisele 220 + 22 = 242 eurot. − Arve nr 20130734: 0,2 tunni osas (tööde kirjeldus 02269-0002) 100%. Seega kuulub arvest nr 20130734 hüvitamisele 22 eurot. − Arve nr 20130841: 2 tunni osas loeb kohus põhjendantud õigusabikuludeks 40%. Seega kuulub arvest nr 20130841 hüvitamisele 88 eurot. − Arve nr 20130927: 0,5 tunni osas 100%. Seega kuulub arvest nr 20130927 hüvitamisele 55 eurot.

Kohus märgib, et kaebaja ei ole arvetele nr 20130553 ja 20130666 lisanud selgitusi samasisulise õigusabi teenuste kajastamise kohta tööde kirjeldustes. Kohus nendib, et selle teenuse osutamise hetkeks ei olnud veel haldusasjad 3-13-910 ja 3-13-1051 liidetud, kuid kohtu hinnangul peavad me-

6(6) netluskulude selgitused olema piisavad selleks, et kohus saaks hinnata menetluskulude asjakohasust ning välistada nende pinnalt menetluskulude dubleerimise.

Arvestades eelnevat otsustab kohus, et menetluse uuendamise järgselt kantud õigusabikulud kannavad vastustajad võrdselt, kuid enne menetluse uuendamist tekkinud menetluskulud jäävad Maaameti kanda. Seega mõistab kohus välja keskkonnaministrilt kaebaja õigusabikuludeks 143 eurot ning Maa-ametilt 858 eurot. Kokku kuulub kaebajale menetluskuludena hüvitamisele 1001 eurot.

18. Kaebaja taotles tasutud riigilõivude tagastamist MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr 10220049344018 SEB Pangas. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Käesoleval juhul lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, mistõttu on kaebajal õigus taotleda kohtult tasutud riigilõivu tagastamist.

Toimikust nähtub, et kohustamiskaebuse esitamise eest tasus MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ 26.04.2013 AS SEB Pank kontolt 10220049344018 Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole 10220034796011, viitenumbriga 2900072673 riigilõivu summas 15 eurot, selgitusega „OÜ Rapla Agrovarustus kaebus“ (kd I lk 40). Keskkonnaministri haldusakti tühistamiskaebuselt tasus MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ 17.05.2013 AS SEB Pank kontolt 10220049344018 Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole 10220034796011, viitenumbriga 2900072673 riigilõivu summas 15 eurot, selgitusega „OÜ Rapla Agrovarustus kaebus“ (kd I lk 123).

Kohus, juhindudes rahandusministri 21.09.2010 määrusest nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ (edaspidi Kord) leiab, et riigilõivu tagastamise taotlus on esitatud tähtaegselt ning vastab Korras sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab taotluse lahendamist. Tulenevalt eeltoodust kuulub Maa-ameti kohustamiseks ja keskkonnaministri käskkirja tühistamiseks esitatud kaebustelt tasutus riigilõivud kogusummas 30 eurot tagastamisele. Riigilõiv tuleb kanda MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11176771) kontole 10220034796011 AS-is SEB Pank, märkides selgituseks „haldusasjas nr 3-13-910 kaebustelt tasutud riigilõivu tagastamine“.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa