1-13-2328/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta H.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 82 (kaheksakümmend kaks) eurot 08 senti (s.h. tutvumine asja materjalidega 30 €, osalemine kohtuistungil 30 €, sõidukulu 8,40 €, käibemaks 13,68 €).
Legislator headnote
AI generated1-13-2328/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
Full text
KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-2328 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kohtuasi
Viru Vangla materjal .L i id H - vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.L
sünd. , isikukood , Eesti XXX XXX
Vabariigi kodanik, elukoht xxx puudub , töökoht
Karistuse kandmise algus 04.05.2013 ja 04.05.2014 lõpp RESOLUTSIOON
Jätta H.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata
tema
poolt
H.L ile -
kohtulikus
menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 82 (kaheksakümmend kaks) eurot 08 senti (s.h. tutvumine asja materjalidega 30 €, osalemine kohtuistungil 30 €, sõidukulu 8,40 €, käibemaks 13,68 €).
Välja mõista H.L ilt
-
riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest
72 (seitsekümmend kaks) eurot.
Jätta
kaitsjale
(vandeadvokaat
Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu
10 (kümme) eurot 08 senti Eesti Vabariigi kanda.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
Viru Vangla esitas 04.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav .L-i H
taega vabastamiseks. vangistusest tingimisi enne täh
H.L on otsusega
süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.03.2013
Karistusseadustiku (KarS) §121 ja §424 järgi ning karistatud
KarS §64 lg.1
kohaldamisega v isest. angistusega 1 aasta alates kohtuotsuse jõustum
Viru Vangla iseloomustuses distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. t nähtub, et Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, soodusteguriteks on kõikidel juhtudel alkohol. Individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud. Vangistuses töötas kinnipeetav majandustöödel koristajana, alates 24.09.2013 töötab väljaspool vanglat. Kinnipeetaval jäi 9-s klass pooleli, samuti ei soovi ta omandada ühtegi eriala. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 458,91 €.
Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja vend, suhted on head ja toetavad. Endise elukaaslasega on kinnipeetaval konfliktsed suhted, käesolevaks ajaks on suhe katkenud. Ka pojaga kinnipeetav ei suhtle. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Alkoholi tarvitamist alustas kinnipeetav varakult, alkoholist loobuma ei ole motiveeritud. Kinnipeetav kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi ku . ritarvitamisega, alkoholijoobes on esinenud vägivaldset käitumist
Kinnipeetaval on tema eale vastavad sotsiaalsed oskused, kuid ta on korduvalt kasutanud teiste inimeste suhtes vägivalda. Kinnipeetav süüdistab oma probleemides teisi, võib kaotada enesevalitsuse ja olla impulsiivne. Sotsiaalprogrammides ei ole kinnipeetav osalenud ja kinnitab, et neil pole mõtet, kinnipeetaval on madal kriitikataluvus. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja vend, ema suhtleb kinnipeetavaga kirja ja telefoni teel. Endise elukaaslase ja pojaga on kinnipeetava suhted katkenud. Kinnipeetava tutvusringkonda vabaduses kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde, tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga, kus hetkel elavad kinnipeetava xxx ema ja xxx vend. Kinnipeetaval on haridust 8 klassi, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Ema on nõus kinnipeetavat ennetähtaegsel vabanemisel majanduslikult toetama. Kinnipeetava kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega, ise kinnipeetav alkoholiprobleemi ei tunnista.
Kriminaalhoolduse toimikute päevikukannetest selgub, et aegajalt võib kinnipeetav kriitilistes situatsioonides kaotada enesevalitsuse ja olla kannatamatu.
Maakohtu istung
Kinnipeetav .L taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja
H seletas, et alkoholiprobleemi ei ole tal enam ammu.
Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud.
Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada.
Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingi
misi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab juba kolmandat korda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavale varasemalt mõistetud karistuseks vangistust nii tingimisi kui reaalselt. Oma kantud kriminaalkaristustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist.
Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on suured probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning kinnipeetava kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi tarvitamisega. Ka viimane kriminaalkaristus on mõistetud joobes juhtimise eest KarS §424 järgi. Samas nähtub samadest asja materjalidest, et kinnipeetav ise oma probleemi ei tunnista, mis tähendab seda, et ta ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ja enesega tööd tegema. Eeltoodu alusel on uute kuritegude toimepanemise risk palju väiksem, kui kinnipeetav jätkab karistuse kandmist vanglas. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning ei hakka toime panema uusi kuritegusid.
Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi. Arvestades seda, et asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoht ja seega ka legaalne regulaarne sissetulek, on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel hakkab kinnipeetav toime panema uusi kuritegusid.
Alalise elukoha ja ema toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Asja materjalide kohaselt oli tal sama elukoht ka viimase süüdimõistmise korral, seega ei takista elukoha olemasolu kinnipeetaval uute kuritegude toimepanemist.
Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas ja tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses.
Karistuse vangistuses lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina.
Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks
72 € ja sõidukuludeks 10,08 €. Maakohus peab kaitsja taotlust põhjendatuks ning seoses kinnipeetava mittevabastamisega mõistab kinnipeetavalt riigituludesse välja 72 €. Sõidukulu jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik