1-12-10089/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-12-10089

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2014.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-10089 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo Taotlus erakorraline ettekanne G.O. kohta Süüdimõistetu G.O.

isikukood XXXXXXXX; elukoht XXX RESOLUTSIOON

Peatada KarS § 69 lg 3 alusel G.O.-ale Tartu Maakohtu 22.10.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-10089 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 6 kuuks ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuks 05.08.2014.a.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK G.O. on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.10.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 12-10089 KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 21.01.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-816 G.O.-ale mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 4 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti G.O.-ale 9 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati G.O.-ale mõistetud liitkaristus 540 tunni üldkasuliku tööga ning KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati isikut järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

2 (3) täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati G.O. üldkasuliku töö tegemiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti isikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 06.11.2012.a.

28.06.2013.a on esitatud erakorraline ettekanne, mille kohaselt G.O. ei pidanud kinni üldkasuliku töö sooritamiseks koostatud ajakavast. Tartu Maakohus oma 01.10.2013.a kohtumäärusega määras, et G.O.-a kriminaalhooldust tuleb jätkata. Kohtumäärus jõustus 11.10.2013.a.

21.01.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande G.O. kohta, kuna G.O. ei jõua kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde etteantud tähtajaks sooritada. 03.01.2014.a on G.O. esitanud kriminaalhooldajale avalduse, milles palunud üldkasuliku töö soorituseks määratud tähtaega pikendada, kuna tema tervis ei ole võimaldanud ajakava kohaselt üldkasulikku tööd teha. Erakorralise ettekande kohaselt on tegemist pikaajalise alkoholi kuritarvitajaga, mis on mõju avaldanud ka tema tervisele. Sotsiaalkindlustusameti 09.10.2013.a otsuse nr 1025184 andmetel on G.O.-al diagnoositud hulginärvide kahjustus jalgade nõrkusega. Isikul püsib raske funktsioonihäire püsiva töövõimetuskaotusega 80% ulatuses ning ekspertiisiarsti hinnangul suudab liikuda abivahendiga kuni 500 meetrit. Üldkasuliku töö juhendaja sõnul on töö tegemist takistanud ka ilmaolud. Kavandatud pinkide värvimise ajal sadas korduvalt vihma. Lumekoristustöid ei ole saanud teha, kuna lund ei ole sadanud. G.O.-a tööjõudu soovitakse kasutada kevade poole pinkide värvimiseks. Positiivseks peab juhendaja asjaolu, et hooldusaluse koostöövalmidus on paranenud ning on näha, et ta püüab oma tunde sooritada. G.O.-al on sooritamata veel 144 tundi. Kuna G.O.-a tervislik seisund ja ilmastikuolud ei võimalda tähtajaliselt üldkasuliku töö sooritamist, tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada üldkasulikuks tööks planeeritud tähtaega 6 kuu võrra.

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul 24 kuud ning väärtegude puhul 12 kuud. Kohus võib politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdlase või süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdlane või süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. Kriminaalhooldaja ettekandest on näha, et G.O.-a peamiseks takistavaks teguriks, miks ta ei ole saanud talle kohtulahendiga määratud kohustust – üldkasulikku tööd – teha, on tema tervislik seisund. G.O. on 80% ulatuses töövõimetu ning liikuda saab abivahendiga kuni 500 meetrit. Lisaks on olnud takistuseks ebasobivad ilmastikuolud (lund ei ole, sajab vihma) võimaldamaks G.O.-al teha tema seisundile sobivat üldkasulikku tööd. Eelnevast tulenevalt on olnud raskendatud G.O.-al nõuetekohaselt üldkasuliku töö sooritamine. Määratud üldkasulikust tööst on sooritatud ligi kaks kolmandikku. Tegemata on 144 tundi. Juhendaja sõnul on süüdimõistetu koostöövalmidus paranenud ja püüe tundide tegemiseks olemas.

3 (3) Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et esineb alus G.O.-ale määratud üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatunuks lugemiseks ja tuleb võimaldada tal sooritada ülejäänud osa üldkasulikust tööst, mis on 144 tundi, hiljemalt 05.08.2014.a.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, KrMS § 428, 432.

Kohtunik: