1-10-17224/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-10-17224

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

31. jaanuaril 2014

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-17224 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 31.01.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid O.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.N isikukood xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla O.N vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.N-i elektroonilise valvega

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.N on Harju Maakohtu 20.05.2011 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud , mis asendati üldkasuliku tööga. KarS § 65 lg 2 alusel

4 kuulise vangistusega loeti karistus kaetuks Viru Maakohtu 03.05 2011 kohtuotsusega mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõist üldkasuliku tööd Ärakandmisele kuulus eti 2036 tundi . 1996 tundi üldkasuliku tööd. Viru Maakohtu 04.06.2013 määrusega pöörati täitmisele ülalmainitud koh mõistetud tuotsusega ärakandmata karistuse osa 1 aasta 6 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 04.06.2013 ja lõpp 21.12.2014

Kinnipidamisasutuses O.N-i on 1 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx

Isikul on xxx xxx . Lisaks on töö kõrvalt omandanud kutseoskused. Motiveeritud parema töö

saamiseks koolitusi ja ümberõpet läbima. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust oli töövõimetuspensionil. Narkosõltuvuse tõttu on sageli kaotanud mitmeid töökohti. On töötanud ja teinud juhutöid erinevatel ehitustel, samuti töötanud xxx. Erinevad ametidxxxe, xxx xxx , omandatud töötamise kõrvalt. On olnud töötuse perioode. Probleemid laenude tagasimaksmisega ja materiaalsete kohustuste tasumisega tihedas seoses narkootikumide tarbimisega. Seoses tõsise jalavigastusega ei ole praegu suuteline tööle asuma.

Alkoholi hakkas tarvitama kutsekoolis õppimise perioodil. On varemalt toime pannud väärtegusid alkoholijoobes. Samuti ühel korral kriminaalkorras karistatud joobeseisundis vägivallatsemise eest. Motivatsioon sõltuvusvabaks eluks on olemas, kuid on olnud korduvaid tagasilangusi. Ei pea ennast sõltlaseks.

Tarvitas fentanüüli süstis iga päev. Samuti benzodiasepaami. Hakkas tarvitama narkootikume -

kutsekoolis õppimise ajal alates 1997.a. On saanud xxx, osalenud rxxx. Korduvalt on olnud tagasilangusi. Arvab, et tahtejõu puudumise tõttu on narkootikumidest loobumiseks vaja kedagi, kes teda moraalselt toetaks. Isikul on soov hoida narkootikumide tarvitamine kontrolli all, ent vajaka jääb tahtejõust. Diagnoositud sõltuvus.

O.N on kriminaalkorras karistatud kümnel korral. Reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Käesoleval hetkel kannab karistust mootorsõiduki ja trammi juhtimise eest joobeseisundis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%.

Viru vangla toetab O.N-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega kuni neli kuud, kuna üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on keskmine.

Kriminaalhooldusametniku andmetel O.N-i vabanemisjärgseks elukohaks on xxx. -

Kinnipeetava korter seisab praegu tühjana mõlemad korteri elanikud on kinnipidamisasutuses, korteri eest maksab ema. See on kahetoaline munitsipaaleluruum, üldpinda 42 m2. Korteri üürileping on sõlmitud O.N-i nimele. Kinnipeetava elukaaslane vabaneb karistuse kandmisest kinnipeetava ema teada selle aasta novembri lõpus ning asub elama sellel aadressil. O.N-ile ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Ema selgitas, et kinnipeetav sai enne vangistust pensioni ning vabanemisel on võimalik see taastada. O.N on Eesti kodakondsus, isikuttõendav dokument kehtib kuni 05.03.2018 O.N on kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud viiel korral. Kriminaalhooldusel viibides esines O.N registreerimisrežiimi rikkumisi, tagasilangusi narkootikumide, alkoholi taastarvitamisse, viimasel katseajal oli asenduskaristus- ÜKT pööratud täitmisele kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel. -

Prokurör, kirjalikul esitatud seisukohaga ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

O.N-i ing toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema varasem elukäik n ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10- korral. l

Eeltoodust järeldub, et v ripreventiivset mõju arasemad karistused ei ole talle positiivset e avaldanud b ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. ning suure tõenäosusega jätka

Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

O.N taot tamist. leb ennetähtaegset vabas

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

O.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.N-i isikut

iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal nin

g sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldam

ine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. O.N on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist.

O.N on kriminaalkorras karistatud 10-l korral (varavastaste kuritegude eest ja joobes juhtimise eest). Vangistust kannab kolmandat korda. Antud karistus mõisteti joobes juhtimise eest. Jätkuv süütegude toimepanemine viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Isikut on varasemalt karistatud , mis ei üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile olnud tulemuslik. Vaatamata varasematele karistustele ja kriminaalhooldaja järelvalvele paranemise teele ei asunud. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (toimepandud kuriteod on seotud alkoholi liigtarvitamisega) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O.N-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem O.N on olnud kriminaalhooldaja järelevalve all, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks O.N-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Varem isikule tingimisi mõistetud üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud nõuetekohaselt järgida kontrollnõudeid ja hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli ajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine kinnipeetavat katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning krimina

alhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist üldkasuliku tööga kaasneva käitumiskontrolli ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine ajal

õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.N-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma