4-13-7428/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2014.a Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-13-7428 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi R.A kaebus Politseija Piirivalveameti otsuse peale väärteoasjas nr 2590, 13, 003378

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

Õiguslik alus

Menetlusalune isik R.A (ik: xxx; elukoht: xxxx)

Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo, esindaja Ave Uue

VTMS § 123 § 132 , § 135; § 155, § 156 p 2

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada R.A kaebus.

2. Tühistada osaliselt karistuse mõistmise osas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemväärteomenetleja A V 15.10.2013 otsus, millega tunnistati R.A

Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi süüdi ning karistuseks mõisteti rahatrahv 220 trahviühikut, s.o. 880 eurot.

3. R.A Teha uus otsus, millega mõista süüdi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot.

4. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi selliselt, et mõistetud rahatrahv tasuda alates 2014.a. veebruarist igakuuliselt vähemalt 50 eurot kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011

SEB Pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis või nr EE403300333416110002

Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081705 ning selgitus.

Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- Rakvere politseijaoskonna ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo patrullteenistuse vanem A V koostas menetlusalusele isikule R.A-le väärteomenetleja 2590, 13, 003378, sest menetlusalune isik R.A .10.2013 otsuse väärteoasjas nr

23.09.2013 kell 01.35 -Viru maakonnas Rakvere linnas Pikal t , juhtis , Lääne änaval mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,52+/-0,05 mg/l

69 lg 5 , rikkudes sellega Liiklusseaduse § nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § järgi.

224 lg 2

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja .10.2013 otsusega väärteoasjas nr: A V 15 2590, 13,

003378 R.A-le

224 lg 2 alusel määrati menetlusalusele isikule Liiklusseaduse § karistuseks

rahatrahv 220 trahviühiku ulatuses, s.o 880 eurot.

2. 07.11.2013 esitas menetlusalune isik R.A Viru Maakohtule kaebuse Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja .10.2013 otsuse peale väärteoasjas nr: A V 15 2590, 13, 003378.

Menetlusalune isik R.A karistus ei ole vastavuses isiku pöördus kohtu poole, kuna

süüga, samuti asjaoluga, et esinevad vastustust kergendavad asjaolud – kaebuse esitaja on kahetsenud toimepandud tegu ning arvestades kaebuse esitaja majanduslikku olukorda, palub kaebuse esitaja vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurust ning võimaldada selle tasumist ositi.

Menetlusalune isik R.A . ja kaitsja soovivad kohtuistungist osa võtta

3. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusalu se isiku R.A

kaebusele on seisukohal, et menetlusalune isik on kohtueelse menetluse käigus andnud ütlused, milles ta tõdeb, et juhtis eelnimetatud ajal ja kohas sõiduautot alkoholitarvitanuna

eesmärgiga viia sõber koju. Seega pani menetlusalune isik teo toime teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Patrullteenistuse vanemväärteomenetleja , tutvunud väärteoasjas A V

kogutud materjalidega on seisukohal, et R.A on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik asus juhtima mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli mitte väiksem, kui 0,47 mg/l kohta. Menetlusalune isik avaldab kahetsust juhtunu kohta, mida arvestati otsuse tegemisel kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on en

amohtliku väärteoga – selles seisundis juht ei ole võimeline adekvaatselt hindama liikluses ette tulevaid ohte ja neile reageerima. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. Seetõttu ning arvestades teo ohtlik ust ning õi k guskorra

kaitsmise huve, peab kohtuväline menetleja õiglaseks sellise rikkumise korral määrata rahatrahv, mis on suurem sanktsiooni keskmisest määrast. Kohtuväline menetleja on seisukohal, ule ja et väärteoasja nr. 2590,13,003378 on menetletud vastavalt seadustik määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Seega eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja otsus väärteoasjas 2590,1 A V 3,003378 karistuse

suuruse osas muutmata, kuid on nõus võimaldamaks rahatrahvi tasumisega osade kaupa ja seda aasta jooksul.

II Kohtu põhjendused

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et R.A kaebus kuulub rahuldamisele.

Liiklusseaduse § näeb ette, et ootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi

69 lg 5 m

ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse § lg 2 näeb ette, et ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise m

eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoho – – lisisaldus 0,25 0,74 milligrammi

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

- . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku poolt R.A

väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ja tunnistaja patrullpolitseinik R N ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga tõendusliku , alkomeetri tšekiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

R.A on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et ta juhtis 23.09.2013 öösel sõiduautot viies sõpra koju tänavale, xxxx reg nr xxxx Pikale

alustades sõitu spordihalli eest, sõites Pikale tänavale ja sõites tagasi spordihalli ette.

Menetlusalune isik tunnistas joobes juhtimist ja kahetseb väärtegu. Kohtuistungil ei osanud R.A selgitada, miks ta väärteo toime pani. Ta leidis, et talle väärteo eest määratud rahatrahv on liialt range.

Tunnistaja M L , et 23.01.2013 kl 01.35 paiku teostasid on kohtuvälises menetluses kinnitanud

nad liiklusjärelvalvet Rakvere linnas koos patrullpolitseinik ga. Tunnistaja sõnul R N

märkasid nad Rakveres Pikal tänaval sõiduautot , mis pööras järsku, mille xxxx reg.nr xxxx tõttu otsustati sõidukit kontrollida. Tunnistaja sõnul kee as sõiduautojuht Pikalt tänavalt Silla r tänavale, sealt edasi Kastani puiesteele, sõitis edasi Karja tänava poole, siis tegi tagasipöörde ja liikus mööda Kastani puiesteed F. G. Adoffi tänava ringristmikuni ning pööras sealt Spordi tänavale ja liikus sealt Kastani pst 12 asuva Rakvere Spordikeskuse juurde. Tunnistaja sõnul ei jõudnud nad peatumismärguannet anda, enne jäi sõiduauto seisma. Sõiduautost väljus kolm meest tunnistaja läks koheselt sõiduauto juhi juurde. Tunnistaja sõnul palus patrullpolitseinik R N isikul puhuda indikaatorvahendisse, tulemuseks oli 0,49mg/l kohta. Järgnevalt toimetati R.A joobeseisundi tuvastamiseks kontrolli . tõendusliku alkomeetriga

23.09.2013 on Politsei-ja Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri Rakvere korrakaitsebüroo

politseiosakonna patrullpolitseinik R N teinud menetlusaluse isiku R.A suhtes

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et isik veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Menetlusalune isik R.A on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 23.09.2013 kell 01.42 kuni isiku kainenemiseni.

6. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku R.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega tema enda ütlustega, , so tunnistaja patrullpolitseinik R N

ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri tšekiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. ei ole eitanud R.A väärteo toimepanemist, kuid leiab, et karistus on liialt range.

7. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik R.A pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kaudse tahtlusega, sätestab, et isik paneb teo toime kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik R.A, kes oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, möönis, et ta juhib sõiduauto alkoholijoobeseisundis.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku R.A väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteom - enetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-s

224 lg. 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik R.A. Menetlusnorme rikutud ei ole.

224 lg 2

300 trahvi . Liiklusseaduse § näeb karistusena ette rahatrahvi kuni ühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Menetlusalusele isikule R.A-le on

4 lg 2 kohtuväline menetleja Liiklusseaduse § 22 alusel määra

220 trahviühiku ulatuses § 56 lg 1 sätestab, et karistamise nud rahatrahvi . KarS

alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on 15 2590, 13, 003378 .10.2013 otsuses väärteoasjas nr: õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku R.A karistust kergendavaks asjaoluks tuleb pidada seda, et isik kahetseb juhtunut ning et raskendavad asjaolud puuduvad. menetlusalusel Kohus märgib, et

isikul oli käesolevas väärteoasjas arutusel oleva rikkumise toimepanemise hetkeks lubatud sõidukiiruse ületamise eest kaks kehtiv karistust, siis oleks menetlusalune isik pidanud at

olema eriti hoolikas, et mitte toime pan Kohtu hinnangul ei ema ühtegi liiklusalast väärtegu. pannud eelmised liiklusseaduse rikkumiste eest tegema määratud karistused rahatrahvide näol menetlusalust isikut vajalikke järeldusi vaid ta jätkas nõuete rikkumi , liiklusseaduse st. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik toime pannud enamohtliku liiklusalase , seades ohtu väärteo

nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kuid arvestades asjaolu, et R.A ei ole samaliigilise väärteo eest varem karistatud, on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule R.A-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 220 trahviühiku ulatuses ei ole kooskõlas süüteo raskusega ning esineb alus karistuse vähendamiseks. Kohus leiab, et menetlusalust isikut R.A võib karistada Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätte alusel sanktsiooni keskmises määras rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so summas 600 eurot. Kohus arvestab l - karistuse määramise üld ja eripreventiivseid eesmärke ja võimalust R.A

, kui ühe aasta jooksul juba kolmandat korda liiklusalast väärtegu toimepannud isikut, just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest nõuete rikkumistest liiklusseaduse .

Isiku töötuse tõttu on põhjendatud menetlusaluse isiku taotlus rahatrahvi ositi R.A tasumiseks. Seda toetab

ka kohtuväline menetleja.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §

132 p 2, 135 kohus rahuldab R.A

kaebuse. Menetlusalusel isikul R.A tuleb tasuda rahatrahv 600 eurot ühe aasta jooksul, tasudes selle ositi alates 2014.a. veebruarist igakuuliselt vähemalt 50 eurot kuni trahvi täieliku tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik