3-10-1862/332 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-10-1862

Haldusasi

H.V’i

ja

V.V’i

kaebus

Pärnu

Linnavalitsuse

planeerimisosakonna

10.11.2009

otsusega

nr

3-5/1255

väljastatud

projekteerimistingimuste

tühistamiseks

koos

02.07.2012 muudatustega

Menetlusosalised

Kaebaja – V.V (H.V’i õigusjärglane)

Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus

Kolmas isik – M. G.

Kolmas isik – E.V.

Asja läbivaatamine

Suuline ja kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 03.03.2014, esitada

apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1) 19.07.2010 esitasid V.V ja H.V Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse ja Pärnu

LV planeerimisosakonna juhataja 10.11.2009 otsuse nr 3-5/1255 ja Pärnu LV 14.06.2010 korralduse

nr 343 (vaide läbivaatamine) tühistamiseks.

2) Menetlusosalised pidasid kompromissiläbirääkimisi, kuid kompromissilahendustega V.V. ei

nõustunud ja kompromissi ei sõlmitud.

3) Kohtumenetluse kestel H.V. suri ja 17.10.13.a teatas V.V. kohtule, et temale on väljastatud

pärimisõiguse tunnistus, V.V. esitas tunnistuse koopia kohtule ja kohus 18.10.13.a. määrusega luges

V.V.’i haldusasjas nr 3-10-1862 H.Vi õigusjärglaseks.

4) Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakonna 02.07.2012 otsusega nr 3-5/961 teostatud

projekteerimistingimuste muudatuste alusel koostatud projekteerimistingimused vaidlustas V.V.

vaidemenetluses, kuid vaie tagastati ja V.V. esitas kohtule kaebuse vaide tagastamise

vaidlustamiseks. Käesolevas haldusasjas kaebuse esitaja nõude muudatust ega täpsustamist ei

nõustunud tegema, kuna leidis, et vaide tagastamine takistab tal kaebeõiguse teostamist.

5) Haldusasjas nr 3-12-1962 leidis Tallinna Ringkonnakohus oma 19.12.13.a. otsuses, et V.V.’i

apellatsioonkaebus

tuleb

jätta

rahuldamata

ja

kaebaja

saab

esitada

muudetud

projekteerimistingimuste tõttu käesolevas asjas faktilisi ja õiguslikke väiteid muudetud

projekteerimistingimustele.

Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg möödus 20.01.14.a. apellatsioonkaebust

esitamata.

6) 31.12.13.a. nõustus V.V. täpsustama kaebuse nõuet käesolevas haldusasjas

7) V.V. esitas loobumistaotluse vaideotsuse vaidlustamise nõudes ja kohus 20.01.14.a määrusega

võttis vastu loobumise Pärnu LV 14.06.2010.a. korralduse nr 343 tühistamise nõudes ja lõpetas selles

nõudes menetluse.

KAEBAJATE SEISUKOHAD JA NÕUE

8) Kaebusega vaidlustatakse xxx kinnistule antud projekteerimistingimused (edaspidi PT-d)

tervikuna, st koos 02.07.2012 muudatustega, kuna V.V. leiab, et PT-de muudatused ei kõrvaldanud

kaebajate naabrusõiguste rikkumist.

9) Esialgses kaebuses on kaebajad märkinud, et PT-de väljastamiseks puudus antud juhul alus,

vastustaja kasutas ebaõigesti kaalutlusõigust, haldusaktina on otsus ebapiisavalt motiveeritud.

Kaebajad pidasid ehitusala ebaproportsionaalseks krundi suuruse suhtes, kuna ehitis kaldub xxx

külje alla ja jätab suurema osa kinnistust kasutamata; vaatamata ulatuslikule motivatsioonile,

puuduvad otsuses põhjendused, miks ei algatata detailplaneeringut (edaspidi DP), vaid taotlus

lahendatakse PT-de väljastamisega, seega on haldusakt motiveerimata ja kontrollimatu. Muudetud

PT-de alusel jääb V.V. seisukohale, et väljastatud projekteerimistingimuste alusel ehitamise

lubamisel olukord xxx kinnistul oluliselt halveneb.

10) Lisaks sellele, et PT-de väljastamist ei lubanud nende väljastamise ajal kehtinud Pärnu Linna

ehitusmääruse § 31 lg 5, on kaebajal ka sisulised vastuväited PT-tele muudetud kujul ja need on

kokkuvõtlikult alljärgnevad.

11) Vertikaalplaneeringu muutmine enne Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi LV) poolt sadevee

lahendust leidmata on keelatud ja vastupidiselt rikutakse naaberkinnistu omaniku õigusi, sest

naaberkinnistule, so kaebaja kinnistule, hakkab valguma senisest enam sadevett ja vastustaja ei ole

tõestanud, et vertikaalplaneerimine ei kahjusta naaberkinnistut.

12) Kaebajad on alates 2009. aastast juhtinud tähelepanu sadevee probleemile x tänaval, juba siis ei

andnud kaebajad oma kooskõlastust PT-le ja vastustaja ei suutnud ka vaidemenetluses leida

lahendust sadevee probleemile.

13) xxx omanikud ei andnud kooskõlastust PT-le ega ka 02.07.2012 PT-te muudatusele, sest selles

samuti puudub lahendus sadevee probleemile.

14) Sadevete küsimus ei ole ehitusmääruse mõistes ehituslik tingimus, p 1.2.19 on õigusvastane ja

jätkuvalt puuduvad konkreetsed ehituslikud tingimused sademevee ärajuhtimise osas; puuduvad ka

AS-i Pärnu Vesi poolt kohustuslikud tehnilised tingimused, kuigi neile on viidatud; seega ei ole

kaebajale teada, kas projekteerimise käigus planeeritav lahendus rikub nende õigusi või mitte.

15) PT-de väljastamisel ei ole arvestatud kaebajate vastuväiteid ja Pärnu LV enda erialaspetsialistide

arvamustega: M. R. kirjaga (tõend on esitatud kaebajate 09.11.2010 menetlusdokumendi lisas), et

piirkonna sadevete küsimuse lahendamiseks tuleks taastada-korrastada piirkonna sademevee kraavid

või rajada kanalisatsioon; insener K. L.12.01.2010 kirjaga LV juristile K. M. sademevee lahenduse

kohta (st lahendamise vajaduse kohta) (tõend on esitatud 22.08.2011 kohtuistungil-protokollitud);

tehnovõrkude peaspetsialisti J. P. 08.06.2012 vastusega (tõend on esitatud 14.06.2012 saatekirja

lisas), et naaberkinnistud suunavad veed xxx kinnistule ja xxx olukord halveneb peale

ehitustegevusega alustamist.

16) Vastustaja on teadlik, et xxx naaberkinnistud suunavad oma sadeveed sellele kinnistule, kuid

nähtub, et probleemi lahendamiseks ei võeta midagi ette ning seda kinnitavad Pärnu LV kirjad

kaebajale kohtumenetluse ajal. V.V. on projekti seletuskirja ja jooniste põhjal saanud aru, et xxx

kinnistul kavatsetakse tõsta olemasolevat maapinda, ent sellega ei saa nõustuda, kuna selle tagajärjel

läheb paremaks xxx kinnistu seisukord, kuid halveneb oluliselt xxx oma. Seda tõendavad ka

ehitusinseneride U. V. ja T. T. arvamused (tõendid on esitatud kaebaja 20.06.2011 seisukoha lisas).

17) Menetluslikud küsimused.

Kaebaja palub võtta käesoleva asja toimikusse Pärnu LV planeerimisosakonna 02.07.2012

väljastatud PT-te muudatused ja 31.07.2012 vaie PT-te muudatustele, samuti käsitleda varasemalt

kohtule esitatud tõendeid. V.V. jääb esitatud menetluskulude nimekirja juurde ja palub tühistada

Pärnu LV poolt 10.09.2011 väljastatud PT-d xxx kinnistule tervikuna kehtivas redaktsioonis, st koos

02.07.2012 tehtud muudatustega; jätta menetluskulud vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

18) Pärnu Linnavalitsus palub jätta rahuldamata kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna

10.11.2009

otsuse

nr

3-5/1255/2009

ja

10.11.2009

otsuse

nr

3-5/1255/2009

„Projekteerimistingimuste

väljastamine

“muutmine”

tühistamise

nõudes

ning

jätta

kõik

menetluskulud kaebaja kanda.

19) Kaebuses on peamiseks nõude põhjenduseks sademevee probleem, st et kui vertikaalplaneeringu

muutmine enne Pärnu LV poolt sadevee lahendust ei leia, on projekteerimine ja ehitamine keelatud

ja vastupidiselt rikutakse naaberkinnistu omaniku õigusi, sest naaberkinnistule hakkab valguma

senisest enam sadevett ja vastustaja ei ole tõestanud, et vertikaalplaneerimine ei kahjusta

naaberkinnistut. Veel leiab V.V, et ta ei ole nõusolekut projekteerimistingimustele ja nende

muudatustele andnud, tema vastuväiteid projekteerimistingimustele ei ole arvestatud.

Sadevete

küsimus

ei

ole

ehitusmääruse

mõistes

ehituslik

tingimus,

mistõttu

on

projekteerimistingimuste p 1.2.19 õigusvastane ja puuduvad AS Pärnu Vesi tehnilised tingimused.

20) Projekteerimistingimuste väljastamisest.

Asja lahendamisel toetus vastustaja planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 10 p 2 ja ehitusseaduse (EhS)

§ 19 lg 3 nõuetele ja ka Pärnu linna ehitusmäärusele, arvestas vastavalt selle § 1 lg 1, § 2 p 15, § 14

lg 7 ja lg 7 p 2 nõudeid.

xxx kinnistu omanik esitas 23.07.2009 Pärnu Linnavalitsusele taotluse temale kuuluvale elamumaale

elamu

projekteerimise

eelduseks

olevate

projekteerimistingimuste

väljastamiseks.

Projekteerimistingimuste eelnõu peale esitati naaberkinnistute omanike poolt arvamusi ja

vastuväiteid, millede arutamiseks ja lahendamiseks kutsuti 01.10.2009 kokku kõik osapooled.

Arvamuste ja vastuväidete arvestamise või arvestamata jätmise osas on põhjendused toodud

10.11.2009 väljastatud projekteerimistingimustes.

Projekteerimistingimustes on toodud vastustaja seisukoht selle kohta, et tänava sademevee lahenduse

puudumine ei saa olla takistuseks xxx kinnistu hoonestamiseks. Põhjus ja seaduslik alus

projekteerimistingimuste

väljastamise

taotluse

rahuldamata

jätmiseks

puudus.

Projekteerimistingimustega määratakse ehitusmääruse § 31 lg-s 7 loetletud kavandatavad

ehitustegevused, ei määrata aga kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, sadeveed, elekter, side

jm)

tehnilisi

lahendusi.

Vastavalt

ehitusmääruse

§

lg

p-le

määratakse

projekteerimistingimustega riigiasutused ning tehnovõrkude ja -rajatiste valdajad, kelledelt

kooskõlastuste võtmine ehitusprojektile on nõutud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

17.09.2010 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” (määrus nr 67) § 22 lõike 3 kohaselt lisatakse

ehitusprojekti veevarustus- ja kanalisatsiooniosa juurde tehnovõrkude valdajatelt saadud tehnilised

tingimused nende olemasolul. Selleks, et veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa saaks projekteeritud

nõuetekohaselt, on projekteerimistingimustesse kooskõlas ehitusmääruse § 31 lg 7 p-ga 16 lisatud p

1.3. „Insenertehnilised nõuded projekteerimisele”, mille p 1.3.3 kohaselt tuleb sademevee

kanalisatsiooni projekteerimisel aluseks võtta AS Pärnu Vesi tehnilised tingimused, millised tuleb

lisada ehitusprojektile. Veevarustuse ja kanalisatsiooni (sh sademeveed) lahendused peavad vastavalt

määruse nr 67 § 17 lg 2 p-le 5 sisalduma ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis. Sama

määruse § 22 lg 1 kohaselt määratletakse ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis

veevarustuse- ja kanalisatsiooni osas veevarustuse ja kanalisatsiooni põhimõtted, torustike ja

olulisemate vett tarbivate või kanaliseerimist vajavate seadmete paiknemine (p 1), vee ning reo-ja

sademevee puhastamise vajadus (p 4), reovee, drenaaži ja sademevee eesvoolud (p 6) ja sademevee

hulgad (p 7).

Projekteerimistingimustesse p 1.2.19 lisamine on lubatud ehitusmääruse § 31 lg 7 p 16 „muud

vajalikud

lähteandmed

ja

nõuded”

alusel,

mistõttu

p-s

1.2.19

on

esitatud

nõue

vertikaalplaneerimisele, mis tuleb lahendada hiljemalt projekti koosseisus, millega oleks tagatud, et

sademeveed Xxx kinnistult ei voolaks naaberkinnistutele.

Määruse nr 67 § 17 lg 2 p 1 kohaselt peab ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis sisalduma

asendiplaani osa, milleks sama määruse § 18 kohaselt on joonised, mis kajastavad ehitise paiknemist

ja krundi heakorda, liiklusskeemi, heakorra-, katendite- ja haljastuse plaani, vertikaalplaneerimise

lahendusi, tehnovõrkude ja -rajatiste koondplaani või muud sellist, mis on kohane ja vajalik.

Vastustaja ei saa nõustuda kaebajaga, et projekteerimistingimuste väljastamise eel peavad

kõikvõimalikud tehnilised tingimused olemas olema. Ennatlik on enne projekteerimistingimuste

väljastamist projekteerimistingimuste taotlejalt kommunikatsioonide tehniliste tingimuste nõudmine,

see oleks taotlejale põhjendamatuid kulutusi tekitav. Tehnilised tingimused kommunikatsioonidele

tuleb ja on asjakohane tellida enne ehitusprojekti, kui on teada projekteerimistingimustega lubatud

ehitis (selle asukoht, suurus, otstarve jm), mille tarvis tehnilised tingimused koostada.

Projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisele eelnev haldusakt, millega määratakse

kindlaks

osa

ehitisele

esitatavatest

nõuetest.

Õigusaktidega

kooskõlas

olevad

projekteerimistingimused ei saa kolmandate isikute, nende hulgas kaebaja õigusi rikkuda.

Projekteerimistingimuste muudatusega lisati projekteerimistingimustesse kooskõlas ehitusmääruse §

31 lg 7 p-ga 15 p 1.4.3, mille kohaselt tuleb hoone projekti eskiis esitada kooskõlastamiseks

naaberkinnistu omanikele.

Projekti eskiis on määruse nr 67 § 8 lõike 2 kohaselt kavandite ja neid selgitavate dokumentide

kogum, mille eesmärgiks on anda tellijale planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi

seostatud,

erinevaid

huve

tasakaalustatult

arvestav

terviklik

ruumiline

lahendus.

Projekteerimistingimuste koostamisel tuleb arvestada eelkõige projekteerimistingimusi taotlenud

kinnistu omaniku õiguseid ja huve. Projekteerimistingimuste menetlemise käigus on taotleja

taganenud suures osas oma esialgsetest soovidest, et naaberkinnistu omanikuks oleva kaebaja

nõudmistega arvestada ja et xxx omanikul tekiks võimalus oma omandit sihipäraselt kasutada.

xxx kinnistu osas ei ole kehtestatud detailplaneeringut, kuid alates 01.10.2001 kehtib „Pärnu linna

üldplaneering 2001 – 2025“ (avalikustatud Pärnu linna kodulehel), mille kohaselt on vähemalt 600

m2 suurusele elamumaa krundile (xxx kinnistu on 1227 m2) lubatud ehitada ainult üks hoone

(üldplaneeringu p 2.1.1.). Detailplaneeringu algatamist xxx kinnistu osas ei ole taotletud. Kuivõrd

xxx kinnistu paikneb teiste hoonestatud kinnistute vahel ja Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on

nimetatud kinnistule ühe hoone püstitamine lubatud, siis PlanS § 9 lg 10 p 2 ja ES § 19 lg 1 p 2

kohaselt on xxx kinnistule elamu püstitamiseks projekteerimistingimuste väljastamine igati

õiguspärane, taotletud eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne ja ökonoomseim viis. Ka x tänava

osas ei ole detailplaneeringu (PlanS § 9 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering linna territooriumi

osa kohta, mis on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks) algatamist taotletud. Seetõttu

detailplaneeringu algatamise üle projekteerimistingimuste menetlemise käigus ka ei otsustatud.

Kana tänava sademevesi on võimalik lahendada huvitatud isiku taotluse alusel algatatava menetluse

käigus eraldi projektiga. Ajalooliselt oli Pärnu linnas valdavalt (va kesklinna osa) sademevete

äravoolamine lahendatud kraavipõhiselt. Tänaseks on x tänava kraavid kinni aetud, mis on viinud ka

olukorrani, kus sademeveed jäävad ja imbuvad maaüksusel või voolavad kõrvalolevale kinnisasjale.

Pärnu Linna arengukava ei näe lähiaastatel ette sademevete trasside ehitamist nimetatud piirkonnas.

Kohtumistel Pärnu Linnavalitsuses ja Halduskohtus toimunud kohtuistungitel on korduvalt olnud

arutlusel ettepanekud sademevete probleemi lahendamiseks, kuid kaebajale ei ole neist ükski olnud

meelepärane. Kompromissi PT-de väljastamiseks ei saavutatud. Kaebaja on valmis kokkuleppeks,

kui temal sademevee probleemi lahendamisega kaasnevaid kulusid kanda ei tule ja need kannab xxx

kinnistu omanik või siis vastustaja (vastuse lisa 1), millega vastustaja ei saanud nõustuda.

xxx kinnistu omanik on pakkunud lahendusena ka võimalust, et tema piirab oma kinnistu xxx

kinnistu poolt betoonpiirdega (vastuse lisa 2), mis välistab igasuguste sademevete voolamise

võimaluse xxx kinnistult xxx kinnistule, kuid kaebajat see ei rahuldanud (vastuse lisa 3). Piirded xxx

kinnistul takistaksid kaebaja kinnistult mõjutusi ja sademevete voolu xxx kinnistule ja kaebajal

tuleks seista silmitsi loodusjõududest tingituga. Samal teemal on kohtule esitatud 14.12.2010

toimunud kompromissi arutelu protokoll ja 07.04.2011 toimunud kompromissi arutelu protokoll,

millede tulemuseks oli ikkagi kompromissi sõlmimata jäämine. Kaebajale on piisavalt esitatud

selgitusi, kuidas ehitamine ei takista valguse langemist, vaateid teisele kinnistule ei saa keelata ja

miks T.T. ja U.V.hinnangud ei päde. Vastustaja esitas oma selgitused ja hinnangud, võttes aluseks

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi kodulehel aadressil www.emhi.ee esitatud andmed

(tlk 76 II kd). Xxx kinnistu pindala on 1227 m2, sademete arvestuslik hulk aastas on 1227 x

(711mm=71,11x100)=873 m3, aurumise tõttu eraldub 60% ehk 524 m3 ja kui Xxx kinnistule jääv

arvutuslik sademete hulk aastas on 873-524=349 m3, teeb see kalendripäeva kohta ca 1 m3.

Ehitusprojektis on kinnistu kõvakattega pinda 368 m2, so kinnistu pinnast 30%, pehmekattega e

murukattega aed moodustab kinnistust 70%. Vertikaalplaneeringuga tekitatakse pehmepinnasele

nõgusus, mis toimib imbreservuaarina. Hoone katuselt juhitakse sademeveed rennide abil kinnistule

projekteeritud kogumismahutitesse V=5 m3, mis tühjendatakse. OÜ Georite töö nr 09054 “Pärnu

linna Ülejõe linnaosa Xxx Maa-ala ja tehnovõrkude plaan“ kohaselt maapinna kõrgus jääb

vahemikku 4,98-5,40 m. x tn absoluutkõrgus jääb Xxx kinnistuga piirneval küljel vahemikku 5,21-

5,37 m. Maa-ala ja tehnovõrkude plaani kohaselt on Xxx kinnistu madalaim osa vastu Xxx kinnistu

piiri. Hetkel valguvad Xxx madalale alale kõrvalkinnistute sademete vesi. Xxx projekti juurde

kuuluvast vertikaalplaneerimise plaanist nähtub, et Xxx kinnistule tekitatud nn „kauss“ on äärtes

absoluutkõrgustega 5,20-5,30 m, restkaevu maapinna absoluutkõrguseks on 5,00 m, seega isegi kui

mahuti täitub, koguneb vesi Xxx keskele (vastus tlk 75 II kd).

21) Omaniku õigused omandi kasutamisel.

xxx kinnistu on M.G.i omand. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik

võim asja üle. xxx kinnistu sihtotstarve kinnistusraamatu kande järgi on elamumaa.

Kaebaja väidab, et kui xxx omanik realiseerib oma õiguse temale kuuluva omandi piires üksikelamu

püstitada, siis kaebaja kinnistult ei voola sademeveed enam Xxx kinnistule ja sellega saab kaebaja

õigus riivatud. Objektiivselt nähtub, et Xxx kinnistu omanik ei saa mõjutada loodusjõududest

tulenevat sademevete hulka, nende langemist ja voolamist kaebajale kuulvale Xxx kinnistule, nende

mõjude talumine on möödapääsmatu, sest vihmasadu ja lumevett ei ole võimalik olematuks teha ja

need levivad nii Xxx kui ka Xxx kinnistule just selliselt, nagu nad eksisteerivad tulenevalt

ilmastikuoludest. Kaebaja on selgelt andnud teada ja nõustunud, et igal kevadel voolavad

sademeveed Kana tänavalt Xxx kinnistule ja uputavad Xxx kinnistut vähesel määral. Kaebaja väidab

oma omandi ohustatud olevat, kui Xxx kinnistut hakatakse kasutama nüüdsest maa sihtotstarbe

kohaselt - sinna püstitatakse elamu ning Xxx kinnistu sademeveed ei voola enam suuremalt jaolt

Xxx kinnistule, st mil kaebajal endal tuleb loodusjõududest tingitud olusid taluda. Kaebaja sisuliselt

soovib iga hinnaga säilitada olukorra, kus sademevete vool tema kinnistult toimuks endiselt

naaberkinnistule Xxx. Kaebaja on jätnud tähelepanuta pööratud võimaluse, et just tema kinnistult

Xxx kinnistule voolavad sademeveed võivad kahjustada tema naabri, so Xxx omandit ja Xxx

kinnistult valguv sademevesi võib kaasa tuua omandi kasutamise riive. Kaebaja ei nõustu seetõttu

Xxx elamumaale üksikelamu püstitamisega, sest tema kinnistult sademevete voolamise võimalus

naaberkinnistule saaks sellega piiratud. Sellise sooviga on aga kaebaja jätnud tähelepanuta asjaolu, et

Xxx kinnistu kuulub kolmandale isikule, kellel on oma omandi osas samad õigused, mis kaebajal

oma omandi osas.

Omandiõigust võib piirata seaduse või teiste isikute õiguste või kohtuotsusega. Seejuures avalik-

õiguslike kitsenduste korral toimub omandi piiramine ühiskonna kasuks, eraõiguslike kitsenduste

korral teise isiku kasuks. Kui Xxx omandit ei saa selle eesmärgi kohaselt, sinna elamu püstitamisega,

kasutada, tekib küsimus - mille alusel või kelle kasuks selline piirang kehtiks. Kuna eelneva põhjal

nähtus, et Xxx kinnistule elamu püstitamine võib vähendada sademevete voolu kaebaja kinnistult

naaberkinnistule, siis puudub alus kolmanda isiku kinnistu sihipärase kasutamise piiramiseks või

keelamiseks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 kohaselt on vastustaja ülesandeks eelkõige

kohaliku elu küsimuste, sh ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine

ning igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine oma haldusterritooriumil.

Käesolevas asjas ei ole vastustajale teada seaduslikku alust või muud teise isiku õigusi rikkuvat

asjaolu, mis keelaks või piiraks tiheasustusega linnaruumis olevale elamumaa sihtotstarbega maale

elamu ehitamise. Linnaruumis tuleb igal maaomanikul arvestada asjaoluga, et ümber olev on pidevas

muutumises ja seaduslikke muudatusi tuleb taluda. PT-de väljastamisel ei saa olla takistuseks naabri

olukorra muutumine uue ehitise tõttu, sest ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. PT-d võib anda ka

naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste

rajamist, mis on lubatud planeeringuga, sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Xxx

kinnistule elamu püstitamiseks projekteerimistingimuste väljastamine on igati õiguspärane, taotletud

eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne ja ökonoomseim viis.

KOLMANDA ISIKU M.G. SEISUKOHT

22) Palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Esialgsete PT-de muudatuste tulemusel (14.06.2010) siirdati ehitusala asukoht 2 m kaugusele Xxx

kinnistu piirist, seega hoone kahekorruseline osa jääb Xxx kinnistu piirist koguni 6 m kaugusele,

selliselt kaebajate soovi arvestades pidi ta muutma ehitise pikemaks, mis tekitab lisakulutusi. Xxx

kinnistu omanikud on olnud mõistvad ja Xxx asuva garaaži poolses osas nad ehitamist ei takista.

V.V. esitatud nõue, et kinnistu sadeveed suunataks Pärnu linna sadevete kanalisatsiooni ongi

lõppeesmärgiks; Arcus Oy eraldi projektiga on ette nähtud sadevete kogumine Xxx kinnistul, seega

Xxx kinnistu sadeveed ei voola naaberkinnistule. Xxx sadeveed võivad hakata voolama Xxx

kinnistule, kui Xxx omanik ise midagi liigniiskuse osas ette ei võta. PT-dega on tagatud Xxx

sadevete kogumine omal kinnistul ka puudub kohustus koguda teise kinnistu vett. V.V. ettepanek, et

Xxx kinnistu omanikud ise rahastaksid kogu tänava sadevee trassi ehitamise (50 000 EEK) ja tasuks

veel ka liitumistasud, on asjakohatu nõue (V.V. 20.09.10 saadetud e-posti kiri). Arusaamatuks jääb,

kuidas V.V. saab otsustada selle üle, mismoodi kolmas isik oma kinnistut kasutab ja isegi siis, kui

võeti arvesse V.V.i nõudmised ja leiti kompromissilahendused, on naaber jäänud alusetute

nõudmiste juurde, et saavutada eesmärk, et Xxx ei hakataks kasutama eesmärgipäraselt. Selline

naabri soov takistab temal oma kinnistu sihipärast kasutamist, kuna Xxx ei lasu kohustust koguda

enda kinnistule teiste kinnistute liigvett.

Projekteerimine teostati V.V. soove maksimaalselt arvestades, mis tähendab, et Xxx kinnistuomanik

on teinud järeleandmisi, mis tema enda huve silmas ei peagi. V.V.’l ei ole õiguslikku alust nõuda, et

Xxx organiseeriks ja finantseeriks xxx ja xxx kinnistute tarvis sadevete trassi, finantseerib seda või

siis lisaks tasub ka teiste kinnistute trassiga liitumistasud.

Olemasolevat maapinda ei tõsteta, ehitusala jääb kaebaja soovitud kaugusele, hoone kõrgus vastab

nõuetele. Kaebaja soov ehitusala muutmiseks tähendab soovi, et eluruumide aknaid ei jääks Xxx

kinnistu poole, on osaliselt püütud ka arvestada, ent selline nõue on tegelikkuses alusetu.

Asjaolu, et sadevee ja kanalisatsioonitrassi ei rajata üheaegselt, ei takista kinnistute kasutamist. Xxx

esindaja on korduvalt ka nõupidamistel kinnitanud, et Xxx maapinda ei kergitata, see nähtub

vertikaalplaneeringust. Ehitamine toimub Xxx hoonest 15 kaugusel, selline hoonetevaheline kaugus

on piisav. Xxx kinnistu hoonestus ei saa vähendada teise isiku kinnistu väärtust, vaid korrastatud

Xxx kinnistu tõstab selle väärtust. Vaarikate kasvatamises on H.V. M.G’le avaldanud, et need

kasvasid 30 a ise, kuid V.V. on pähe võtnud, et kõrvalkinnistule ei luba maja ehitada ja sellest

tuleneb vastuseis (tlk 81 I kd istungiprotokoll).

Oma seisukohad avaldasid asjast huvitatud isikud mitmetel koosolekutel, nt 26.04.10 (tlk 58 I kd),

on V.V’le esitatud kõik seletused, sh Xxx esindaja seisukohad. Nn sadevete uputus 2010.a. oli

seotud kõigi kinnistutega, tegemist oli erandlikult lumerohke talvega, uputamise periood on ca 2

nädalane, kuid sadevett langeb samas koguses samale pinnaühikule.

Kolmas isik võttis tarvitusele meetmed enda kinnistu sadevee kogumiseks ja rajab mahuti üleliigse

vee kogumiseks, see tagab piisavalt, et teisele kinnistule Xxx vett ei liigu. Ei pea õigeks, et Xxx

kinnistut ei tuleks kasutada põhjusel, et Xxx saaks oma sadeveed suunata Xxx kinnistule, nagu ta

seda tänini teeb. PT-des on tingimus, et Xxx ei tohi juhtida sedvett naaberkinnistutele, seega projekt

peab selle tagama ja tagab. Ühelegi kompromissile V.V. tegelikult ei läinud, vaid esitas aina

lisanõudeid.

x tn ehitustööd ei puuduta Xxx kinnistule ehitamist. Xxx liitumiseks vajaliku kinnistusisese

veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimiseks ja ehitamiseks on andnud Pärnu Vesi (tlk 105 I

kd). M.G. jäi ka nn kompromissi arutelu tulemusel seisukohale, et Xxx kinnistu ei ole ette nähtud

teiste kinnisitute sadevete ärakogumiseks, mahuti rajamine tagab Xxx kinnistu sadevee kogumise ja

muid nõudeid ei saa temale panna, kuid oma kinnistu osas on tal kohustused täidetud (tlk 141 I kd).

Xxx kinnistule ehitamine ei muuda olukorda nii, nagu seda kirjeldab V.V. ja sadevete küsimus Xxx

kinnistul tuleb lahendada kinnistuomaniku poolt, tema sadevete kogumist ei saa nõuda Xxx kinnistu

omanikult (tlk 158 ja 159 I kd). „Joon Ruumis“ arhitektuuribüroo esitas veelgi täpsema selgituse

Xxx sademevee probleemi suhtes (tlk 160 I kd), mis väljendab Xxx kinnistuomaniku positsioone.

Xxx krundile väljastatud PT-d tagavad, et Xxx langevad sademeveed ei voola naaberkinnistule,

väike-elamu ehitamine ei halvenda naaberkinnistu olukorda. Krundi reljeef kujundatakse kalletega

krundi keskosa poole ja krundi piiridele rajatakse vajadusel ka betoonsokliga piire, mis takistab

sadeveel vahetu voolamise mööda maapinda, olles vajalik juba kasvõi seetõttu, et toestada mõne

naaberkrundi maapinna kõrguste erinevusest tulenevat pinnase survet. Sadevesi kogutakse kokku

kinnistul 2 restkaevu abil (kaane kõrgusmärk 5,00 m absoluutkõrgust) maa-alusesse mahutisse 5 m3,

mida saab vajadusel tühjaks pumbata või siis lasta ajapikku imbuda vesi pinnasesse, perspektiivselt

saab süsteemi ühendada Kana tn sademevee kanalisatsioonitorustikuga. Xxx ei pea tasuta koguma

naabri sadevett, hoonestamise takistamiseks pole mõjuv põhjus säilitada Xxx omanikule ebasoodsat

olukorda. Hoonestamine füüsilise ehitusmahuga ei halvenda aga krundi sademevee immutamise

võimet, sest hoone ehitatakse 350 mm laiustele betoonplokkidest vundamendiga veega küllastunud

pinnasesse, vundament ei ole kavandatud veekindla kessoonina. Vundamendimüüride summaarne

pindala on 30 m2, arvestades rajamissügavusega 1 m maapinnast, hõlmavad nad maapinnas ca 30 m2

suuruse ruumala, mille suhtes saaks ehk öelda, et selle mahu ulatuses enam vett ei absorbeerita.

Tegelikult on samas betoonplokkidel osaline veeimamisvõime ja arhitektuurse lahendusega ei püüta

seda imavust vältida. Tekib küsimus, kas Xxx kinnistu omanikul on õigus nõuda, et

naaberkinnistutelt nõutakse nende kruntide maapinna taas-alandamist ligikaudu samale kõrgusele,

nagu Xxx, et tekiks liigvee suhtes võrdne olukord. Mahutite suurust on võimalik muuta, tellides

suurema võimsusega mahuti (tlk 167 I kd). Xxx poolt on korduvalt rõhutatud, et Xxx kinnistu piiril

ei tõsteta maapinna kõrgust ja sadevett ei suunata Xxx kinnistule (tlk 179 I kd).

M.G. esitas eraldi seletuse kaebajale ja kohtule (tlk 191 I kd), milles arhitekt R. Metshein selgitab,

kuidas maja ehitamine ei halvenda kinnistute olukorda, kuidas ei teki nn kessooni, alusetu on väide,

et maapinda tõstetakse, kui tegelikult maapinna kalletega tagatakse sadevee valgumine krundi

piiridelt selle keskossa, sealt kogutakse see restkaevudesse ja kogumismahutitesse. Alusetu on

kaebaja oletus, et restkaevud jäävad kõrgusele 5,10 m, kui nad tegelikult jäävad 5,00 m

absoluutkõrgusele, mis kinnitab, et maapinda ei tõsteta.

M.G. ei nõustu, et ehitamise teemaga koos tuleks lahendada V.V. pöördumised, mis on seotud eraldi

linna sademevee trassi ehitamisega.

KOLMANDA ISIKU EINOV. SEISUKOHAD

23) 15.11.10 avaldas E.V, et ta elab koos vennanaise H.V Xxx elamus ja teab, et V.V. ja H.V.

esitasid kaebuse, milles esitatud seisukohtadega ta ühineb ja palub kaebused rahuldada (tlk 67 I kd).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

24) Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda.

25) Kaebuses palutakse tühistada Pärnu Linnavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused,

mis väljastati Xxx kinnistule kehtivas redaktsioonis, st koos 02.07.2012 tehtud muudatustega ja

kohus leidis, et antud juhul on lubatav teha nõude täpsustus ning vaidlustada tuleb

projekteerimistingimused

nende

muudetud

kujul,

millega

nõustus

ka

vastustaja.

Projekteerimistingimuste muutmise korral on muutunud selle regulatsioon, st kohtule kaebuse

esitamise ajal kehtinud projekteerimistingimused muudetud osas enam ei kehti ja kaebajate õiguste

rikkumist võib eeldada juhul, kui projekteerimistingimused muudetud kujul ei arvesta

naabrusõigustega. Kaebusega soovitakse kaitsta subjektiivseid õigusi ja selle tõttu on vajalik

vaidlustada muudetud projekteerimistingimusi, mistõttu kohus tunnustas kaebeõigust ning kontrollib

järgnevalt,

kas

kaebuses

esitatud

faktilised

ja

õiguslikud

väited

toovad

kaasa

projekteerimistingimuste tühistamise.

26) Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on

õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Halduse kaalutlus-

ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud, projekteerimistingimuste andmine on

kaalutlusõiguse alusel antud otsus. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei

esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas

diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb

seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist

diskretsiooniviga. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud menetlus- ja vorminõuete

erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum.

27) Kaebuses on esitatud etteheiteid planeerimismenetluses kaebajate kaasamise ja V.V.iga koostöö

tegemise kohta ning haldusorgani poolt kaalutlusotsuse tegemisel kaebajate huvide arvestamise

piisavuse üle.

28) Kohus leiab, et antud asjas ei ole haldusorgan jätnud välja selgitamata M.G. taotluse

menetlemiseks olulisi asjaolusid (HMS § 6); ta on andnud menetlusosalisele võimaluse esitada asja

kohta arvamust ja vastuväiteid (HMS § 40 lg 1, 2); projekteerimistingimusi on igati põhjendatud

(HMS § 56 lg 1, 2). Haldusakti põhjendamise miinimumnõudeks on selle andmise faktilise ja

õigusliku aluse märkimine.

Planeeritava maa-ala kinnisasja omanik on M. G, kes taotles projekteerimistingimusi, et saavutada

hiljem ehitusluba Xxx kinnistule, on menetlusse kaasatud, menetlusse on kaasatud ka

naaberkinnistute omanikud, sh H.V. ja V.V..

Kohtule ei nähtu, et esineks puudujääke projekteerimismenetlusse kaasamise osas, kuna kaebajad

osalesid menetluses, neilt küsiti arvamusi, ettepanekuid ja neile anti vastused, peeti

kompromissläbirääkimisi ja arutati läbi erinevaid lahendusvariante. Seega on naaberkinnistu

omanikega tehtud pikaajaliselt rohket koostööd, mis nähtub kohtule esitatud kirjavahetusest,

korraldustest, seletuskirjadest ning kaebaja poolt vastuväidete esitamisest, nendele haldusorgani poolt

vastamisest, kompromissiläbirääkimistest.

Kohus ei nõustu kaebuse seisukohaga, et projekteerimistingimuste kehtestamise eelduseks oli

kaebajate nõusoleku saamine ja et antud juhul tuleb M.G. taotlus lahendada DP menetluse

algatamisega.

Koostöö tegemine ja nõusoleku küsimine (kooskõlastamine) on eraldiseisvad menetluslikud

toimingud. Kehtivas õiguses (samuti ka varasemas planeerimisseaduse redaktsioonis) ei ole ette

nähtud, et projekteerimistingimuste või ka nt detailplaneeringu kehtestamiseks oleks vajalik

naaberkinnistu omaniku nõusolek. Asjaolu, et vastustaja on ära märkinud tingimuste naabriga

kooskõlastamise vajaduse, tähendab tegelikkuses, et planeeritava maa-ala kinnistute omanikega tuleb

asuda koostööle, et saada kinnitust koostöö toimumisest ja tagasisidet, kas pakutud lahendus on

vastuvõetav või kuidas lahendust parandada. Kohtule ei nähtu, et kaebajale V.V. saanuks tekkida

õiguspärast ootust, et planeeringu kehtestamine või antud juhul projekteerimine ilma naabrite

nõusolekuta pole võimalik.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, millest saaks kaebaja järeldada, et projekteerimistingimused

tuleb temaga kooskõlastada nii, et nõustumise mittesaamisel neid kehtestada ei saaks, ei esine.

Kohus siinkohal nimetab, et nt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-62-02 tuleneb, et piirinaabritega tuleb

teha koostööd, kuid nende kooskõlastuse puudumine ei ole takistuseks detailplaneeringu

kehtestamisel. Kohus leiab, et seda seisukohta saab laiendada ka projekteerimistingimuste

kehtestamise korral, kuna tegemist on planeerimismenetlusega. Kohalikul omavalitsusel on

planeerimisdiskretsiooni teostamisel kohustus seda küsimust kaaluda koos muude asjas oluliste

asjaoludega ja antud juhul on kaebajatele ka selgitatud, miks naabri nõusoleku puudumisel saab

projekteerimistingimusi kehtestada. Kohus ei nõustu seega kaebajaga, et projekteerimistingimuste

kehtestamise eelduseks oli kaebajate nõusoleku saamine ja selle mittesaamine tähendab kaasamise

puudujääki või et rikutud on õigusnorme. Koostöö tegemine ja nõusoleku küsimine

(kooskõlastamine) on eraldiseisvad menetluslikud toimingud ja antud juhul on nõusolekut küsitud;

isegi siis, kui Xxx kinnistu omanik nõusolekut ei anna ega andnud, ei ole tegemist kaebajate õiguste

rikkumisega.

Kuna kaebaja viitas siinkohal Pärnu linna ehitusmäärusele, siis kohus märgib lisaks, et nõustub

vastustajaga, et projekteerimistingimused võib anda naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku

huvid seda tingivad ja naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga, sobib

ümbrusse

ning

on

ka

muidu

õiguspärane.

Xxx

kinnistule

elamu

püstitamiseks

projekteerimistingimuste

väljastamist

peab

vastustaja

õiguspäraseks,

taotletud

eesmärgi

saavutamiseks proportsionaalseks ja viisilt ökonoomseimaks, ehkki V.V. on esitanud ka teisi

vastuväiteid. Ehitusmääruse küsimuses leiab kohus, et vastustaja ei ole loobunud PlanS § 9 lg 10 p 2

tulenevast kaalutlusõigusest. Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti naaberkinnistu omanikele

kooskõlastamiseks. Kooskõlastamise käigus esitasid kaebuse esitajad ka oma vastuväited ja kohus on

juba käsitlenud küsimust PlanS § 9 lg 10 p 2 aspektist lähtudes. Kohus on seisukohal, et kui

naaberkinnisasja omanikud on oma seisukohad andnud ka siis, kui nad ei nõustu kavandatuga,

kuivõrd mittenõustumine on samuti seisukoht ja linna ehitusmäärusest ei tulene teisiti. Kohus jääb

seisukohale, et kaebajate poolt PT-dele nõustumise mitteandmine ei takistanud omavalitsusel taotluse

lahendamist.

Kaebajate seisukohaga, justkui oleks antud juhul välistatud PT-de väljastamine juba põhjusest, et siin

tuli koostada DP, kohus ei nõustu.

Vastustaja esitas põhjused, miks detailplaneeringu koostamise vajadus puudus, sj miks tänavate

sademevee lahenduse puudumine ei saa olla takistuseks Xxx kinnistu hoonestamiseks ning

sademevee probleem lahendatakse eraldi projektiga. Kohus nõustub nende selgitustega ja samuti

oleks ebamõistlikult suur kohustus nõuda Xxx kinnistu omanikult kogu x tn sademevee

väljaehitamist. Iseenesest ei ole vale kaebajale esitatud vastus, et detailplaneeringu koostamine viiks

samale tulemusele, kuna Xxx kinnistu detailplaneeringu algatamisega ei saaks lahendada x tänava

terviklikku sadevee probleemi nagu seda soovivad kaebajad.

Kaebajad leiavad, et vastustaja on rikkunud Ehitusmääruse § 31 lg 5. Viimase kohaselt on

planeerimisosakonnal õigus, kui naaberkinnistu omanikud ei põhjenda projekteerimistingimuste

kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, kaalutlusotsust kasutades

välja anda projekteerimistingimused ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta, välja arvatud PlanS §

9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Vastustaja poolt ei ole sisuliselt peetud võimalikuks

lugeda asjakohaseks soovi algatada DP avalikes huvides ning takistada seeläbi kolmanda isiku

ehitamist

olukorras,

mil

pole

muid

DP-sid,

pole

ka

alasid,

mida

ühendada

ühte

planeerimismenetlusse jne. Seega saaks kaebajad nõuda DP-d vaid PlanS § 9 lg 10 p 2 ja 3

tingimustel, kuid kaebusest ei nähtu, et neid tingimusi esineks ja et neid rikutakse. Kaebajad on ka

ise

viidanud,

et

Ehitusmääruse

§

lg

kohaselt

väljastab

planeerimisosakond

projekteerimistingimuste eelnõu kinnistu kaasomanikele ja naaberkinnisasja omanikele. Selliselt

peab planeerimisosakond andma hinnangu ja prognoosi ning kaebajate selgitustel neile väljastati

kavandatu suhtes andmed, sj projekteerimistingimused. Seega nähtub, et veel ei tuvastata õiguslikke

asjaolusid ning kaebajatel tekkis õigus ja võimalus esitada oma vastuväited. Nende saamisel asubki

planeerimisosakond hindama, kas tegemist on asjakohaste vastuväidetega ja kas kavandatud tööd

saavad kaebajate või teiste isikute õigusi rikkuda või mitte. Planeerimisosakond ei saa selliselt juhul,

kui ta sai kaebajate vastuväited, nn automaatselt keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest,

kuigi kaebajad olid senise olukorra muutmise ja ehitamise vastu. Kui kaebajate vastuväiteid

analüüsiti, siis see toob kaasa olukorra, et neid ei jäetud hindamata, st et ka naabrite

mittenõustumisel projekteerimistingimustega saab omavalitsus teha otsuse nende väljastamiseks,

kuna õiguslikult ongi kaebajate viidatud normis sätestatud, et omavalitsus teeb ise otsuse, kui

nõusolek puudub.

Kaebajate nõue lahendada kolmanda isiku ehitusloa taotlus mitte projekteerimistingimuste

väljastamisega, vaid läbi DP menetluse, ei ole põhjendatud. Omavalitsusel on igal juhul võimalik

algatatud menetluses kaaluda edasiselt parima lahenduse kasuks või senisest loobuda, et esitada

teistsuguseid nõudeid. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal oli õigus väljastada antud juhul

projekteerimistingimused. Pärnu Linnavolikogu 30.06.2009 määrus nr 18 „Pärnu linna

ehitusmäärus“ (edaspidi ehitusmäärus) § 6 lg 2 p 3 kohaselt on planeerimisosakonna pädevuses

projekteerimistingimuste taotluste menetlemine, sh otsustada projekteerimistingimuste väljastamine,

väljastamisest keeldumine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Planeerimisosakonna otsusega

väljastati projekteerimistingimused Xxx kinnistule, st otsus tehti pädeva isiku poolt. PlanS § 9 lg 10

p 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal või

selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti

kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: olemasoleva

hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui

uue

üksikelamu

projekteerimisel

ja

ehitamisel

järgitakse

piirkonna

hoonestuslaadi

ja

planeerimispõhimõtteid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta

naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik

omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega. Xxx kinnistu ei asu riikliku kaitse

alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise

kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis ega ka miljööväärtuslikul hoonestusalal. Ka seetõttu võis

Xxx kinnistule üksikelamu projekteerimiseks väljastada projekteerimistingimused.

Kokkuvõttes

nähtub,

et

antud

juhul

kaebajad

ei

andnud

sisuliselt

nõusolekut

projekteerimistingimustele, kuid kaebajate viidatud normid ei takista omavalitsusel otsust

langetamast ning tegemast siiski ka teistsugust otsust. Vastustaja on õigesti selgitanud, et DP nõue ei

ole selle tõttu absoluutne, vastustaja ei pidanud kõiki vastuväiteid põhjendatuteks. Selles osas, milles

peeti vastuväiteid põhjendatuks, otsustati projekteerimistingimusi muuta, kuid vastustaja õigustatult

ei esitanud Xxx omanikule DP nõuet. Kuna eelnevalt kohus nõustus, et antud juhul sai ilma DP

taotluseta lahendada M. G. esitatud taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks, siis lisab kohus,

et kaebajad esitasid subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse, mille raames ei saa kohus hakata

uurima, kas veel mõned naabrid on ehitamise vastu; kuna teised isikud ei ole projekteerimistingimusi

kohtus vaidlustanud ja kui nende seisukohti on avalikel koosolekutel seotult piirkonna

kanaliseerimisega ka käsitletud, ei ole need seisukohad avaldatud konkreetses kohtuasjas ning ei

kuulu juba ka seetõttu arvestamisele.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 ja HKMS v.r § 7 lg 1 kohaselt võib isik

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks, st et vaidlustatud haldusakt peab rikkuma

isiku subjektiivseid õigusi. Kuivõrd haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb

kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi (põhiõigusi ja -

vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest

tulenevaid õigusi), siis piirab haldusakt isiku subjektiivseid õigusi, kui haldusakt keelab või välistab

osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või

raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Kohtumenetluses on kohus ka rõhutanud, et tuleb välja

selgitada, milliste kaebajate õiguste kasutamist projekteerimistingimuste andmine välistab,

raskendab, seab nende õiguste kasutamiseks täiendavaid tingimusi, st et lahendada tuleb kaebuse

esitanud isikute küsimus.

29) Ehitise ja ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimise kohustus on kohalikul omavalitsus-

üksusel. Korrektne ehitusprojekt ja projekteerimistingimused peavad tagama edasiselt õiguspärase

ehitamise; EhS § 24 lg 1 p 2 kohaselt peab pädev asutus ehitusloa väljastamisest keelduma, kui

ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid. Ehitusloa väljaandmise aluseks olev

ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks EhS §-le 3 (EhS §

18 lg 2 esimene lause). Seejuures tuleb ehitusprojekt koostada niisuguse detailsuse ja ulatusega, mis

võimaldab kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele (EhS § 18 lg 3 p 4).

Sellisteks nõueteks on iseäranis nõuded ehitise ohutusele ja püsivusele. Ehitis ei või ohustada selle

kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda (EhS § 3 lg 1, lg 4; vt nt Riigikohtu

HK lahend nr 3-3-1-46-13).

Kohus peab vastustaja põhjendusi projekteerimistingimuste detailsuse osas mõistlikeks.

Kuna projekteerimistingimustega määratakse kindlaks ka erinevad ehituslikud nõuded ning et antud

juhul on ehitiseks elamu, ei tulene sellest ehitisest veel iseenesest, et kaebajatel oleks nende viidatud

Ehitusmääruse alusel kaebeõigus ka juhul, kui konkreetne tingimus nende õigusi ei riku. Nii ei saaks

nt naaberkinnistu omanik vaidlustada kõiki projekteerimistingimusi, kui konkreetne valik tema

õigusi rikkuda ei saa. Projekteerimistingimuste eesmärgiks on eelkõige kehtestada hoone

arhitektuurilised ja ehituslikud nõuded.

Kohus oli kaebajale märkinud, et antud juhul ei jäänud vaidluseks see, et projekteeritav hoone ei

sobiks ümbrusesse või et see kannataks selles mõttes puuduste all, samas ka ei saaks kaebajad nõuda

konkreetset arhitektuurilist lahendust, mis kolmanda isiku sooviga ei haaku või mis on

arhitektuuriliselt lahenduselt sobiv antud keskkonda. Kaebajate esindaja L.Tamar on juba möönnud

hoonestuse sobivust piirkonda (tlk 85 II kd).

Kaebaja huviks ei saa olla ka pelgalt õigusvastaste projekteerimistingimuste tühistamine.

Kaebajal ei saa olla antud juhul ka õiguspärast ootust ega ülekaalukat huvi selleks, et senine üle tühja

krundi vaade säiliks või langeks kaebajate kinnistule senine valguse hulk ja see säiliks sarnaselt nagu

tühja krundi puhul. Kaebajad märkisid, et ehitusala peaks asuma teises kohas, kuna krunti

kasutatakse ebaproportsionaalselt.

Kohus siinkohale leiab, et omavalitsus on selgitanud õigesti, miks ehitusalana kasutatakse sobivat

kinnistu kõrgemat ala, kuna kaebajad ei nõustunud ka maapinna tõstmisega. Xxx kinnistule

ehitamisel ei rikuta kaebajate subjektiivseid õigusi isegi siis, kui suur osa kinnistust jääb kasutamata.

Kaebaja viide EhS §-le 13 ei ole siinkohal asjakohane. Tuvastada tuleb, kas projekteerimistingimuste

realiseerimisega kaasneksid naabrite õigustele tagajärjed, mis tooksid kaasa õigusnormides

sätestatud piirnormide ületamise või mõju naabrite privaatsusele.

AÕS 7. ptk sätted ei keela naabrite vaadet või valguse levimist piiravate ehitiste püstitamist. Isegi kui

kavandataks ehitamist kinnistu piirile veelgi lähemal, ei nähtu, et kaebajate kinnistu kasutamiseks

kaasneksid piirangud, kuna kaebajatel puudub õigus nõuda, et Xxx kinnistule ehitatav hoone ei

omaks aknaid Xxx hoone suunas. Xxx kinnistul asuv hoone omab samuti aknaid ja vaateid teiste

kinnistute suunas. Ükski norm ei keela, et Xxx kinnistult omanik ei tohiks vaadata teistele

kinnistutele ja seda ei pea eraldi põhjendama. Hoonestus on sobiv antud piirkonda (ka kaebaja

esindaja leidis sedasama tlk 85 II kd). Kolmas isik loobus kavatsusest rajada katusealune (tlk 85 II

kd).

Väide, justkui ei saaks kasvatada enam vaarikaid kinnistu servas, ei ole kuidagi tõendatud ja kui see

ka niimoodi oleks, siis ei oleks tegemist intensiivse keelatud riivega, kuna tegelikkuses kasvab

vaarikas ja viljapuu ka kohas, kuhu otsest päikesevalgust ei lange. Antud juhul võiks teisele

kinnistule ehitamisest tekkida vaid lühiajalisi varjutusi mistahes ehitamise puhul, kuid arvestades

päikse liikumist ja kõrgust suvel, ei takista võimalikud varjutused vaarikate ja viljapuude kasvamist.

30) Kuna projekteerimistingimused on alles aluseks ehitusprojekti koostamisele (EhS § 19 lg 1 p 2),

mitte ehitamisele, mis võib toimuda üksnes ehitusloa alusel (EhS § 22 lg 1), siis on kaebajal V.V’l

võimalik vaidlustada ka ehitusluba, mis siiski ei tähenda, et kaebajatel poleks võimalik

projekteerimistingimusi vaidlustada, seega kohus nõustub põhimõtteliselt kaebajatega, et

projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt,

millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest, nad on ka seetõttu kohtus

vaidlustatavad, kuid samas see veel ei tähenda, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus

menetluse hilisemates staadiumides muuta (nt RK 14.05. 2002 otsus nr 3-3-1-25-02).

Käesolevalt on juba kohtumenetluse ajal projekteerimistingimusi muudetud, mistõttu palus kohus

kaebajal oma nõuet täpsustada ja andis võimaluse vaidlustada projekteerimistingimusi juba ka nende

muudetud kujul.

Kohus ei näe, et ka muudetud kujul oleks projekteerimistingimused kuidagi õigusvastased ja tooksid

kaasa kaebajate õiguste rikkumise. Kuivõrd EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused

kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud

tingimused ning nende väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul

viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi, siis on see tegevus

ühtlasi kooskõlas Pärnu linna ehitusmäärusega.

Nii on Ehitusmääruse § 31 lg 1 kohaselt projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks ja

laiendamiseks koostatava ehitusprojekti konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja

ehituslikud tingimused, mis kinnitatakse planeerimisosakonna otsusega DP koostamise kohustuse

puudumise korral. Projekteerimistingimustes määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest

ära ehitise asukoht asendiplaanil, ehitusalune pind, suurim lubatud kõrgus, hoone I korruse

põrandapinna kõrgus, kasutamise eesmärk; katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal;

fassaadimaterjal jne (vt Ehitusmääruse § 31 lg 7). Tingimused väljastatakse tavaliselt erineva

detailiseerituse astmega, kuid ehitusloa ja projekti koosseisus peavad nad nähtuma.

Kohus pidas vajalikuks kokkuvõtlikult kaebajatel esitada need seisukohad, mille juurde nad jäävad,

arvestades kaebuse esitamise hetkel vaidemenetluses esitatud väiteid akti puuduste kohta.

Tühistamist ei pea kaasa tooma ilmtingimata enam need küsimused, mis on kaebajate arvates hiljem

siiski ära langenud. Kaalumisõiguse teostamise õiguspärasus on haldusakti sisemise õiguspärasuse

hindamise küsimus. Seega tuleb välja selgitada, milliste kaebajate õiguste kasutamist vaidlustatud

projekteerimistingimused endiselt välistavad, raskendavad või hoopiski seavad nende õiguste

kasutamiseks täiendavaid tingimusi.

Kaebajad jäid seisukohale, et väljastatud PT-d olid õigusvastased formaalses mõttes; puudusid

eeldused materiaalses mõttes PlanS § 9 lg 10 p 2 kohaldamiseks (puudub sisuline põhjendus, miks

peaks lubama Xxx üksikelamu ehitamist ilma DP-ta; sadevete küsimus on PT-s lahendamata, selline

lahendus PT-s puudub ja kui need puuduvad, ei saa PT-d kooskõlastada ja neid ka väljastada;

toetudes linna ühisveevärgi ja arendamise kavale aastani 2025 (p 3.4.2) tuleks uutele liitujatele

paigaldada reovee ja sadevee torustik üheaegselt, kuid antud juhul reovee torustik paigaldati 2010 a

ja sadeveetorustik jäi välja ehitamata; pinnase kõrguse tingimus PT-s puudub. PT p 1.2.2. kohaselt

tuleb uue ehitise 4 m laiune ühekorruseline osa Xxx kinnistu piirile, vaideotsuses kehtestati tingimus

(p 2.2 ja 2.3), et see osa hoonest jääb 2 m piirist kaugemale ja kaebajad on sellega nõus juhul, kui

teine korrus jääb piirist 6 m kaugemale tagasiastmega. Vastusest võib kohus aru saada, et kujade osas

probleemi ei ole, ehitusala osas oli probleem seotult vastuse p-s 6 märgituga. Päikesevalguse

küsimus aiasaaduste kasvatamiseks langeks kaebajate arvates ära, kui elamu tuleb piirist 2 m ja teine

korrus 6 m kaugusele. 21.02.11 kirjaga on linnaarhitekt lubanud muuta II korruse kaugust kinnistu

piirist. Hoonete kõrgus ei ole päevakorral, vaid hoone kaugus Xxx kinnistu piirist ja kui kaebajate

vastuse p-s 6 esitatud kaebajate nõuetega nõustutakse, ei ole enam selles osas probleemi; hoonete

aknad ei ole päevakorral, kui nõustutakse vastuse p-s 6 kaebajate seisukohtadega. PT-st ei selgu,

palju pinnast tõstetakse, kuhu kogutakse liigvesi, milline on hoone kuju ja kaugus kinnistu piirist

Xxx. Xxx kinnistu hoonestamine olukorras, mil seda ei saa ühendada ühisesse sadevee võrku, et

suunata ära sadeveed, tuli lahendada PT-s, kuid seda ei tehtud.

Seega nähtub, et kaebajad on erinevatel aegadel kord väljendanud arvamust, justkui saaks kolmanda

isiku taotlust lahendada vaid DP kaudu ja ehitamine peaks toimuma kinnistu piirist kaugemale, kuid

kokkuvõttes ei saaks ehitada juba põhjusest, et sadevete küsimus on lahenduseta.

Kohus märgituga eelnevalt ei nõustunud ja jääb seisukohale, et kaebajad ei saa nõuda DP koostamist,

kuna tegemist on omavalitsuse kaalutlusotsusega. Kohus oli kaebajatele selgitanud, et sellise

konkreetse kohustuse panemise võimalus on küsitav, kuna omavalitsusel on diskretsiooniotsuste

tegemisel kaalutlusruum. PlanS § 9 lg 10 p 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus ilma

detailplaneeringut koostamata lubada olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile

üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist; EhS § 19 lg 3 kohaselt kinnitab kohalik

omavalitsus konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused

projekteerimistingimustes. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks

planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke

tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel. Seda

olukorda ei muuda ka Pärnu linna ehitusmäärus. Vastavalt ehitusmäärusele on ehitusmääruse

ülesanne planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Pärnu linna siseste ülesannete jaotuse

määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades linna või

selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse

ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine. Ehitusmääruse § 2 p 15 kohaselt on projekteerimistingimused

ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja

ehituslikud tingimused, mis määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral.

Ehitusmääruse § 14 lg 7 on määratud planeerimisseaduse § 9 lg-s 10 sätestatud toiminguid tegev

haldusüksus

–

so

Planeerimisosakond.

Vaidlus

selle

üle,

kas

asja

võis

lahendada

Planeerimisosakond, on ilmselt ära langenud, ent kohus siiski märgib, et kui lahendajaks on

määratud omavalitsus ja seda tehakse planeerimisosakonna kaudu, siis on ka planeerimisosakonnal

võimalik teha otsuseid siis, kui õiguslikult on võimalik ehitada ilma detailplaneeringut koostamata,

so väljastades projekteerimistingimused. Antud juhul kavandatakse ehitamist olemasoleva

hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks

(ehitusmääruse § 14 lg 7 p 2) ja vastustaja on põhjendanud, miks antud juhul nii sisuliselt kui ka

õiguslikult DP koostamisele asumine ei ole vajalik ja viiks samale tulemusele, kuna vastustaja ei näe

kinnistu kasutamiseks ja sellele ehitamiseks takistusi. Vaidlust ei ole küsimuses, et Xxx kinnistu

omanik esitas 23.07.2009 Pärnu Linnavalitsusele taotluse temale kuuluvale elamumaale elamu

projekteerimiseks ja ehitamiseks, mille eelduseks on projekteerimistingimuste väljastamine.

Projekteerimistingimuste eelnõu arutati läbi, kuna naaberkinnistute omanike poolt esitati arvamusi

ja vastuväiteid, need võeti arutamisele ka suuliselt ja 01.10.2009 toimus arutelu. Arvamuste ja

vastuväidete arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused esitati 10.11.2009 väljastatud

projekteerimistingimustes.

Kaebaja väited sellest, mis puudutavad projekteerimistingimuste muutmise lubatavust, ei ole

põhjendatud. Kuna planeeringulahenduse muutmine planeeringumenetluses ei ole keelatud, ning

planeerimismenetluse eesmärkidest ja menetluskorrast tulenevalt on planeerimisprotsessi loomulik

osa ka see, kui lahendit tuleb muuta, siis see põhimõte kehtib ka projekteerimismenetluses.

Projekteerimismenetluses on võimalik muuta lahendusi, nõu pidada ja arvestada naabrite

seisukohtadega, et saavutada võimalikult parem tulemus. Projekteerimistingimuste koostamine on

samuti avalik protsess nagu iga muu planeeringu valimine. Samas isegi juhul, kui kolmas isik ei ole

olukorra muutudes tulemusega rahul ja ei soovi PT-sid realiseerida ja soovib nende muutmist, on ka

see võimalik.

Vastustaja on menetluses kaebajale selgitanud õigesti, et antud juhul ei ole algatatud planeeringut,

mis hõlmaks mitut kinnistut, sellest tulenevalt ei ole kaebaja nõusolek projekteeerimistingimuste

väljastamiseks kohustuslik ning kaebajate õigusi ei rikuta, kui käesolevalt ei ole lahendatud eelnevalt

tänavate sadevee kanalisatsiooni küsimusi ning selliselt ei ole kaebaja kinnistu hõlmatud ühegi

planeeringuga. Kuna mitmetel põhjustel ei ole realiseerunud kanaliseerimisega seotud küsimused

täies ulatuses, siis selliste projektide ja planeeringute puudumine ei too kaasa keeldu

projekteerimistingimuste väljastamiseks, kui kavandatud ehitamist on võimalik ellu viia.

Vastustaja on õigesti põhjendanud, miks antud juhul kõrvalkinnistule ehitise planeerimine

projekteerimistingimustega kaebuse esitajate kinnisasjal olemasolevat olukorda õigusvastaselt ei

muuda. Kaebuse esitaja ei ole senimaani esile toonud, et projekteerimistingimuste väljastamisest

esineb oht naaberkinnistu hoonetele, maakasutuse sihtotstarbele, krundi piire ei muudeta ja ei esine

muid põhjusi, mis rikuks kaebajate olulisi huve.

31) Kaebaja peamiseks nõude põhjenduseks on sademevee probleem, st et kaebaja ei soovi

naaberkinnistu vertikaalplaneeringu muutmist enne Pärnu LV poolt sadevee lahendust leidmata,

kaebaja toetub naaberkinnistu omaniku õigustele.

Kaebuse kohaselt hakkab Xxx kinnistule valguma senisest enam sadevett ja vastustaja ei ole

tõestanud, et vertikaalplaneerimine ei kahjusta naaberkinnistut.

Kohus nõustub vastustaja seletusega ning asjas kogutud andmetega, millest nähtub, et Xxx ja Xxx

kinnistule koguneb sadevete ja lumesulamise vesi ning kaebaja peab iseenesest mõistetavaks ja

lubatavaks, justkui peaks Xxx kinnistu omanik taluma seda, et naaberkinnistute vesi kogutakse M.G.

kinnistule, kuid sellise olukorra võimalik muutus ei ole iseenesest aluseks, miks peaks M.G. loobuma

ehitamisest. Kohtule nähtub, et kui enamus antud piirkonna elamuid on olnud võimalik ehitada

vastavalt piirkonnas valitsenud tingimustele, sh ka kaebaja kinnistule, siis ei ole vastustaja näinud

takistust ehitamiseks sellel põhjusel, et piirkonnas esineb liigniiskus. Ka kaebaja selgitustest saab

järeldada, et kui Xxx kinnistu on teistest madalam ja võrdsete tingimustega Xxx kinnistuga, on

ehitamine võimalik.

Kohtule nähtub, et Xxx elamu on püsima jäänud vaatamata liigniiskusele kinnistul, seega on

võimalik ehitada ka Xxx kinnistule ja väljastada selleks vajalikud projekteerimistingimused. Asjaolu,

et teiste kinnistute omanikud on maapinda aegamööda tõstnud, ei vii veel järelduseni, justkui

puuduks Xxx kinnistu kasutamiseks võimalused. Kui väidetult Xxx kinnistu pinda ei ole tõstetud, ent

kinnistut kasutatakse elamumaana, on piirkonnas ehitamine võimalik ka Xxx. Kaebajast võib aru

saada, et kui ta on vaidlustanud ka teisi DP-sid või PT-sid, siis ehitamist antud piirkonnas ei peeta

üldjuhul võimalikuks, ent kohus sellega ei nõustu. Kaebajate väidetest võib aru saada, et ehitatud on

mitmetel naaberkinnistutel või täidetud maapinda ja ehkki see on kaasa toonud Xxx kinnistu

väidetud üleuputamise, võib selgitustest järeldada, et iseenesest on need kinnistud, mille maapinda

mõningal määral tõsteti, saavutanud olukorra, mil kinnistud ei ole enam vahetult liigvee poolt

ohustatud. See viitab, et põhimõtteliselt on ka siis, kui väidetult linn on olnud liigvee probleemi

lahendamisel võimetu, ikkagi võimalik suhteliselt lihtsal viisil kinnistute senist olukorda parandada

ja liigniiskuse probleemi leevendada. Kaebajatel oli seega nt ka võimalus ennekõike pakkuda

naabrile lahendust, et naabrid võrdsel määral täidavad kinnistute madalamad osad, nii nagu seda on

teinud ka teised isikud, ent kaebajad mingil põhjusel sellist lihtsat kompromissi ei otsinud, vaid

esitasid tõepoolest ülemäärase nõude, mil M.G’l tuleks hakata finantseerima linna projekte või

ehitada oma vahenditest puuduvaid trasse või isegi tasuksid kõigi eest liitumistasud või sootuks

loobuks ehitamisest.

Sellise kompromissiga ei pidanud M.G’ leppima. Kohus nõustub teiste menetlusosalistega, et

tegemist ei ole mõistliku kompromissi pakkumisega, st kompromissi siinkohal sisuliselt ei

pakutudki, samas PT-de vaidluse aspektist vaadatuna sellise ettepanekuga mittenõustumine ei vii

veel järeldusele, et kehtestatud PT-dega on jäetud midagi lahendamata.

Xxx PT-de küsimuseks ei ole, kuidas linn edasiselt lahendab sadevete küsimused tulenevalt siis kas

asfalttee rajamise või üldise kanaliseerimise probleemidest, millistes küsimustes on V.V.

linnavalitsusega ja ametnikega suhelnud.

Iseenesest ei ole välistatud liigniiskuse vastu võtta tarvitusele kinnistu omanikel lihtsaid meetmeid ja

abinõusid ja ka maapinda tõsta, kuigi see võib kaasa tuua mõningaid kulutusi. Kohus märgib lisaks,

et ka Maa-ameti kodulehelt saab andmeid, millest nähtub, et Xxx kinnistul on kõrgem osa elamu all,

mis tähendab võimalust siiski maapinda tõsta ka mujal kinnistu osadel, samamoodi on see võimalik

Xxx kinnistul. Kasutades Internetis kättesaadavat Maa-ameti kaardiserveri rakendust, on võimalik

näha antud piirkonnas asuvate katastriüksuste orienteeruvaid kõrgusi (üle merepinna). (Selgituseks:

http://geoportaal.maaamet.ee/ tuleb avada Eesti kaart, sisestada soovitud katastriüksuse tunnus ning

arvutihiire parempoolse klahviga soovitud punktile ehk soovitud maa-alale klõpsates saab jälgida

kaardipildi üleval paremas nurgas väikses „kastikeses“ ilmuvaid andmeid, kuhu on H-tähe juures

toodud välja maa-alade kõrgused). Maa-ameti kaardiserveris kättesaadavate andmete kohaselt on

maapinna kõrgus merest antud ja nähtub, et üldiselt on kõigil piirkonna kinnistutel eluhooned rajatud

kõrgematele kohtadele ja kruntidel esineb madalamaid alasid. Kaebaja ja kolmanda isiku kinnistute

osas ei esine erisusi, mis kinnitaksid, et ehitamine oli ja on välistatud. Mitmetel aruteludel on

märgitud ära, et vee valgumise ja levimise osas kinnistutele oli ajalooliselt leitud lahendus kraavide

näol, ent kui kinnistute omanikud need kraavid likvideerisid, siis plaanitud viisil vesi enam ära ei

valgunud. Iseenesest nähtub eeltoodust, et võimalikult lihtsate vahenditega oleks võimalus endise

olukorra taastamine, kuniks püütakse leida kaasaegsemaid lahendusi. Juhul, kui kraavid aeti

kinnistuomanike algatusel või nende poolt, siis see veel ei tähenda, et kolmanda isiku kinnistu ongi

ette nähtud kohaks, millele tuleb üleliigne sadevesi suunata ning kohus ei saa nõustuda väitega,

justkui oleks Xxx kinnistu justnimelt selleks ette nähtud, et seal koguda sadevett ja sellest tulenevalt

on kaebajal tekkinud õigustatud ootus olukorda mitte muuta.

Tegemist on elamumaaga, mitte liigvee kogumise kohaga ja kaebajate õigusi ei saa rikkuda

põhjusest, justkui tuleks senine olukord säilitada ja see nüüdsest muutub. Vastustaja on seda

küsimust käsitlenud piisava põhjalikkusega nii aruteludel kui ka oma vastuses kaebusele ja kohtule,

mistõttu kohus seda üksikasjaliselt ei korda, ent märgib, et ka juhul, kui PT-de realiseerimisest

tulenevalt vett enam Xxx kinnistule ei suunata, sj Xxx kinnistu vett ja kaebaja oletused oleksid ka

reaalsed, siis ikkagi ei ole tegemist olukorraga, et kaebaja kinnistu olukorra muutust saaks käsitleda

õigusvastase muutusena.

Kuigi kaebaja on nimetanud ära oma täiendavates vastustes mitmete isikute nimed, kes justkui on

andnud oma arvamused kinnistute liigniiskuse kohta, ei ole neil asjakohaselt määravat tähendust,

sest kinnistute liigniiskust keegi ei eita ja kuigi kaebaja V.V. on palunud vastamisel veelkord võtta

käesoleva asja toimikusse Pärnu LV planeerimisosakonna 02.07.2012 väljastatud PT-te muudatused

ja 31.07.2012 vaie PT-te muudatustele, samuti käsitleda varasemalt kohtule esitatud tõendeid, mil

erinevad ametnikud ja omavalitsuses kaasatud menetlusosaliste esindajad on andnud oma seisukohti

ja seletusi, ei tõenda isikute subjektiivsed arusaamad asjaolu, et liigniiskust kaebaja kinnistul peaks

asuma kõrvaldama M.G.

Kohus nõustub vastustaja põhjendustega, millest nähtub, et igal kinnistul tuleb vastu võtta

sademevesi ja lumesulamisvesi tulenevalt juba looduslikest tingimustest ja Xxx kinnistule ei ole

lubatud ega ette nähtud naaberkinnistutelt liigvee ärajuhtimine, mistõttu Xxx kinnistu sihipärast

kasutuselevõttu ei saa takistada asjaolu, et naaberkinnistu omanikud sooviksid liigvee endiselt

juhtida kolmanda isiku kinnistule.

Kohus märgib siinkohal lisaks, et sellise õigusvastase olukorra lõpetamist saab nõuda M.G. ka

sõltumata PT-de väljastamisest, kuna kolmandal isikul on õigus hoonet ehitamata nõuda teiste

kinnistute omanikelt, sj Xxx kinnistu omanikelt, et nende kinnistute vett antud kohas ei suunataks

Xxx kinnistule. Isegi juhul, kui kohus on mõistnud kaebajat õigesti ja et ajalooliselt oli kunagi Xxx

kinnistule suunatud ümberkaudne liigvesi ning seda peetakse loomulikuks, ei pea see niimoodi

jätkuma.

Maa-ameti kodulehelt saadavatest andmetest saab kohus samuti järeldada, et Xxx kinnistu on

lähedane selle reljeefiga, mis naaberkinnistu Xxx oma ja kui kinnistu keskosas on kõrgem osa, mis

säilib ja võimaldab ehitamise, siis ka võrdluses Xxx kinnistuga, millel elamualaune pind on kõrgem,

säilivad võrdsed tingimused ehitamiseks. Xxx ja xxx kinnistute olukorda saab igaüks vaadata ka

Google Maps avaneva fotomaterjali kaudu, mis täiendavalt kinnitab, et naaberkinnistud Xxx ja Xxx

on sarnaste tingimustega, et sinna kas ehitada või siis kasvatada aiasaadusi.

Kaebaja esitatud fotode alusel jääb kinnistutel üldjuhul madalamaks alaks üldkasutatava teega

piirnev ala ja maapinna täitmisel tekiks vajadus kergitada nt kaebajatel aiapiiret, ent see ei sõltu

kolmanda isiku tegevusest. Pigem nähtub, et hea tahte korral on kõigi piirkonna kinnistute omanikud

leidnud väljundid olukorra leevendamiseks ja maapinda kriitiliselt niisketes kohtades tõstnud ja

pidanud neid kulutusi võimalikuks. Kui kaebaja V.V. selgitustest võib aru saada nii, et see meetod

on teistel kinnistutel liigniiskuse probleemi lahendamisel andnud tulemusi, siis on see piisav abinõu,

et kinnistutel üldjuhul lumesulamise vesi või sadevesi (liigniiskus) vähemalt visuaalselt ei avaldu.

Samas ei ole loogiline, et teise tänava äärde jäävate kinnistute omanikud saaksid suunata oma liigvee

Xxx kinnistule selle x tn poolses osas, kuna selleks peaks nähtuma tahtlikku suunamist nt kraavide

kaudu vms viisil, kuna niisugusi rajatisi ei nimeta kaebaja ka ise ega nähtu neid kohtu poolt uuritud

viisil.

PT-de väljastamiseks puuduks vastustajal seadusest tulev õigus panna M.G’le kohustusi, mida

nõudis V.V. Kohtule nähtub veel, et V.V. on pidanud olukorra muutuste põhjuseks x tänava

asfalteerimist, justkui oleks sadevete ja lumesulamise vee senisest enam valgumise põhjuseks tema

kinnistule tänava asfalteerimine, ent kui see väide on ka tõene, ei tingi sellise põhjuse olemasolu

projekteerimistingimuste väljastamata jätmist M.G. kinnistule.

Iga kinnistu omanikul on võimalus ja õigus nõuda kahjulike mõjutuste tõrjumist ja seda ka

linnavalitsuselt, kui tee rajamisel on eksitud normide vastu, mida linnavalitsus oma vastustes V.V’le

on eitanud ja seda ka põhjendanud. Nendest tulenevate mõjutuste tõrjumine ei saa seaduse kohaselt

kulgeda M.G.ile väljastatud projekteerimistingimuste vaidlustamise kaudu. Käesolevalt väljastatud

projekteerimistingimused ei pea kajastama lahendust, mille on algatanud V.V. oma taotlustega

seotult tänava asfalteerimisega või siis piirkonna kanaliseerimise vajadusega.

V.V. leiab jätkuvalt, et sadevete küsimus ei ole ehitusmääruse mõistes ehituslik tingimus ja selle

tõttu on projekteerimistingimuste p 1.2.19 õigusvastane ning ta leiab, et puuduvad AS Pärnu Vesi

tehnilised tingimused.

Kohus nõustub vastustajaga, et kokkuvõttes on igati arvestatud kehiva õigusega ja kaebaja huvidega.

Projekteerimistingimustega määratakse ehitusmääruse § 31 lg 7 loetletud kavandatavad

ehitustegevused, ent ei määrata kommunikatsioonide vesi, kanalisatsioon, sadeveed, elekter, side

jms tehnilisi lahendusi, kuid vastavuses Ehitusmääruse § 31 lg 7 p-le 14 määratakse

projekteerimistingimustega riigiasutused ning tehnovõrkude ja -rajatiste valdajad, kelledelt

kooskõlastuste võtmine ehitusprojektile on nõutud. Nõutud kooskõlastused on käesolevalt antud.

Vastustaja on õigesti osundanud lisaks ka Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010

määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” § 22 lõikele 3, mille kohaselt lisatakse ehitusprojekti

veevarustus- ja kanalisatsiooniosa juurde tehnovõrkude valdajatelt saadud tehnilised tingimused

nende olemasolul. Veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa nõuetekohaseks projekteerimiseks ongi

projekteerimistingimustesse kooskõlas Ehitusmääruse § 31 lg 7 p 16 alusel lisatud p 1.3.

„Insenertehnilised nõuded projekteerimisele”, mille p 1.3.3. kohaselt tuleb sademevee

kanalisatsiooni projekteerimisel aluseks võtta AS Pärnu Vesi tehnilised tingimused, millised tuleb

lisada ehitusprojektile. Ka nähtub, et veevarustuse ja kanalisatsiooni ja sademevee lahendused

peavad vastavalt määruse nr 67 § 17 lg 2 p-le 5 sisalduma ehitusloa taotlemisel esitatavas

ehitusprojektis ning määruse § 22 lg 1 kohaselt määratletakse ehitusloa taotlemisel esitatavas

ehitusprojektis veevarustuse- ja kanalisatsiooni osas veevarustuse ja kanalisatsiooni põhimõtted,

torustike ja olulisemate vett tarbivate või kanaliseerimist vajavate seadmete paiknemine (p 1), vee

ning reo-ja sademevee puhastamise vajadus (p 4), reovee, drenaaži ja sademevee eesvoolud (p 6) ja

sademevee hulgad (p 7). Seega oli võimalik projekteerimistingimustesse p-i 1.2.19 lisamine, kuna

ka Ehitusmääruse § 31 lg 7 p 16 „muud vajalikud lähteandmed ja nõuded” võimaldavad selle

lisamise, kui asjakohase. Samas on käesoleval juhul esitatud p-s 1.2.19 nõue vertikaalplaneerimisele,

mis tuleb lahendada ja seda hiljemalt projekti koosseisus, millega oleks tagatud, et sademeveed Xxx

kinnistult ei voolaks naaberkinnistutele. Sellise kohustuse olemasolu on tunnistanud ka kolmas isik.

Viidatud määruse nr 67 § 17 lg 2 p 1 kohaselt peab ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis

sisalduma asendiplaani osa, milleks sama määruse § 18 kohaselt on joonised, mis kajastavad ehitise

paiknemist ja krundi heakorda, liiklusskeemi, heakorra-, katendite- ja haljastuse plaani,

vertikaalplaneerimise lahendusi, tehnovõrkude ja -rajatiste koondplaani või muud sellist, mis on

sõltuvalt asjaoludest kohane ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja selgitanud ja juhindunud

õigesti kehtivast õigusest ja ta ei saanud kaalutletud otsustuse alusel nõustuda kaebajaga, et

projekteerimistingimuste väljastamine ei ole võimalik põhjusest, justkui eelnevalt peavad

kõikvõimalikud tehnilised tingimused juba olemas olema. Antud juhul ei ole põhjendatud

projekteerimistingimuste taotlejalt kommunikatsioonide tehnilisi tingimusi nõuda ning selle

ebaproportsionaalust ja põhjendamatust on vastustaja kaebajale selgitanud, sj ka kulutuste aspektist.

Kuna tehnilised tingimused kommunikatsioonidele tuleb ja on asjakohane tellida, kui on teada

projekteerimistingimustega lubatud ehitis, asukoht, suurus, otstarve, mille tarvis tehnilised

tingimused koostada, siis ei nähtu kohtule, et midagi jäi läbi arutamata ja kaalumata. Asjaolu, et V.V.

on püstitanud linnavalitsuse ees küsimuse, kas Kana tn asfalteerimine tõi kaasa kinnistutele senisest

suuremaid mõjutusi, lahendatakse isiku taotluse alusel linnavalitsusele ja ei puuduta PT-sid, samas ei

ole kaebaja esitanudki andmeid, et tee vertikaalplaneerimisel eksiti. Tee vertikaalplaneerimine sj ei

reguleeri maapinna tõstmist elamukruntidel ( vt nt Riigikohtu HK lahend nr 3-3-1-4-12 p 16).

Andmeid, et Xxx kinnistu veed liiguksid Xxx kinnistule, kohtule ei esitatud.

Kuna lume sulamisel Xxx ja Xxx kinnistud kannatavad liigvee all, selle kohta esitas kaebaja ka

fotod, siis on Xxx kinnistul loodusjõududest tulenevalt objektiivselt selline olukord ja ei sõltu Xxx

olukorrast. Kuna kaebaja kartuseks on, et olukord muutub, kui teisele kinnistule rajatakse ehitis, siis

nähtus, et see tuleneb kaebaja väidetel põhjusest, justkui oleks sinna õigus suunata sadevett kõigil

piirkonna kinnistutel. Tegelikkuses ei ole keegi õigustatud Xxx kinnistule suunama oma kinnistute

liigvett. Ehitise rajamine iseenesest ei suuna Xxx kinnistu liigvett mujale, kui PT-dega kavandatud,

so liigne Xxx vesi kogutakse mahutisse, st et ei suunata seda Xxx kinnistule. Oht vee valgumiseks

ühelt kinnistult teisele suure sademete hulga puhul on teoreetiliselt võimalik, ent Xxx kinnistule ei

pea ega saa projekteerida mahuteid nii, et need peaksid ära koguma kogu piirkonna liigvee. Viimane

on aga sisuliselt kaebaja pretensioonide olemus ja sisuliselt on kaebaja soovide täitmine seotud ja

suunatud sellele, et ehitamist pikemal ajaperioodil ei toimuks. Kohus nõustub kokkuvõttes

vastustajaga, et kui Xxx kinnistu ei hakka koguma Xxx kinnistu liigvett, siis ei tähenda see kaebajate

õiguste rikkumist. Võimalus, et vesi valgub ühelt kinnistult teisele küll jääb, ent kaebaja V.V. ei saa

nõuda, et Xxx kinnistu liigvett hakkaks koguma Xxx kinnistu või sellele kavandatud

veekogumismahuti. Kinnistu pinnaveerežiimi oluline kahjustumine M.G.il kinnistu kasutamisele

asumisega ei ole selliselt tõendatud. Pinnase olulist tõstmist või tõstmist võrreldes senisega ette ei

nähta, kuna ehitamiseks kasutatakse seda kinnistu osa, mis on juba looduslikult enne ehitamisele

asumist kõrgem osa ja nagu kohtule nähtus Maa-ameti kaardiserverit kasutades, on kõigil

naaberkinnistutel elamute alane pind kõrgem. Vastu tulles V.V. soovidele on M.G. loobunud

maapinna tõstmise soovist. Kuna maapinna olulist tõstmist ette ei nähta, siis naabrite õiguste kaitse

aspektist lähtudes ei saa eeldada ka uusi mõjutusi. Käesolevalt ei ole tegemist olukorraga, mil

kavandatakse ulatusliku ehitise rajamist, mil leiab aset maapinna tõstmine ja nt seintena

betoonmüüritise rajamine kinnistu piirile, mil halveneks valguse ligipääs teistele kinnistutele, vaade

kinnistult, suureneks pinnasvee valgumise oht teisele kinnistule, mis piiraks kaebajate kinnistu senist

kasutamist või halvendaks seda olulisel määral või et puuduks sootuks sadevee suunamise lahendus

(kaebaja viited 24.05.12 vastuses erinevatele kohtute lahenditele).

Kaebajate subjektiivsete õiguste kontekstis ei nähtu PT-de õigusvastasust ega takista ka edasise

ehitamise kavandamist. PT-d seavad ülesandeks, et kinnistu sadeveed jäävad ja kogutakse kinnistu

piirides ja loogiliselt saab siinkohal juhinduda kaebaja tellitud töö autori seletustest ja arvutustest,

mis võtavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdrogeoloogia instituudi kodulehe andmed. Vastustaja selgitas,

et märgitud asutus täidab Eestis ilmateenuse funktsioone keskkonnaministeeriumi haldusalas.

Eeltoodud instituudi andmete alusel on sademete hulk perioodil 1971-2000 aastas 711 mm ja

makimaalne sadevete hulk oopäevas 46,3 mm. Lahendus on tehtud eesmärgil, et Xxx ei mõjuta teisi

kinnistuid sadvete küsimuses, st et sealt ei suunata kinnistu vett naaberkinnistutele.

Kuigi varasemalt on kaebajate esindaja L.Tamar märkinud, et aluseks tuleb võtta SNiP II-A, 6-72

(tlk 98 pöördel II kd), kuna tegemist on projekteerimisnormidega, siis märgib kohus, et ka SNiP ei

ole kohustuslik norm, ent isegi juhul, kui leiduks põhjendus, miks ei saaks EMHI keksmistest

näitajatest lähtuda, ei teki loogiliselt antud juhul olukorda, et Xxx kinnistule hakkaks voolama Xxx

sadevesi. Erandlikke ilmaolusid ei saa vältida tavapäraste vahenditega, ent nagu nähtub, siis

kannatavad enamus Pärnu linna kinnistuid, sõltumata, kas nendele on rajatud kuivendussüsteemid

või mitte.

V.V. ise rajas oma väited asjaolule, et tema kinnistu veed enam ei saa vabalt voolata/liikuda Xxx

kinnistule, kuhu ta arvab need olevat senimaani suunatud. Lähtudes sellest loogikast ei teki ei ühe

ega teise sadevee arvutamise korral olukorda, et nüüdsest hakkavad kinnistute veed liikuma

justnimelt kaebajate kinnistule. Kuivõrd Xxx kinnistul on kalded 2 restkaevu suunas ja sealt voolab

see 5 m3 kogumismahutitesse, siis hoolitseb Xxx kinnistu enda sadevete eest ja ei pea seadma

eesmärke, et koguma hakatakse kogu piirkonna või siis kaebaja kinnistu sadevett. Lisaks on

moodustub pinnavormilt hoovialal nn kauss, mis koguvad sadeveed esmalt M.G.i enda kinnistule.

Igal juhul peab selliselt kaebaja kinnistu olukord paranema, mitte vastupidiselt. Mida enam Xxx

kinnistu kuiveneb, seda enam liigub Xxx kinnistu liigniiskust kuivemale alale, seega igal juhul

mahuti rajamisest võib võita ka Xxx kinnistu, kuid ei saa tekkida olukorda, et Xxx olukord halveneb.

Kuigi kaebajaga nõupidamistel olnud U.Veskimeister (tlk 102 II kd) märgib linnale vastuseks, et

mahutite planeerimine on probleemi peitmine, pole jätkusuutlik lahendus ja et T.Timmusk (tlk 103 II

kd) leiab, et ta toetus SNip II-A, 6-72 andmetele, aasta keskmine sademete hulk ei iseloomusta

tegelikult esineda võivadi olukordi, kuna sadevete jagunemine aastate lõikes pole ühtlane ja et

sademeterohked on Pärnus juuli ja oktoober (kuus kokku 78 mm), Eestis on aga nt suurim kogus

registreeritud ööpäevane sademete hulk 148 mm, mistõttu ta arvab, et intensiivse saju korral

projektikohane vertikaalplaneering võib tagada esialgse vee kogumise omal kinnistul, ülejäänud vesi

jääb uputama kinnistut, nähtub kohtule ikkagi, et see olustik ei saa kaebaja kinnistu olukorda

halvendada. Vältimatult Xxx kinnistu peab oma sadevee vastu võtma. Mõlema kinnistu märgumisel

aga ei saa järeldada, et see toimub Xxx halvenevas suunas ja justnimelt x tn PT-de tõttu. Kohus ei

saa nõustuda ka järeldusega, et pole usutav vee kastmisveeks kasutamine ( tlk 103 II kd), kui lähtuda

eeldusest, et juulis võib olla sajurohke, sest suvel esineb paratamatult ka kuivaperioode, mil

kastmisvesi on vajalik. Antud juhul on Xxx planeerinud üleliigse vee kogumise ja mingi loogika

kohaselt ei saaks see olla asjakohatu ja tuua leevendusi. PT-sid ei muuda asjakohatuks ka vastustaja

selgitus, et looduskatastroofe ja erilisi loodusnähtusi esineb, ent neid ei ole võimalik prognoosida nii,

et saaks seada ebamõistlikult kõrgendatud nõudmised ühele ehitisele, kui teiste kinnistute osas

selliseid nõudmisi ei ole esitatud. Erandlikke ilmaolusid ja loodusnähtusi tuleb taluda vältimatult

kõigil ja mõistlik ei ole eeldada, et Xxx kinnistule ehitamine peab tagama teiste kinnistutele

koguneva sadevee.

32) Kokkuvõtteks nähtub, et projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisele eelnev

haldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Vastustaja on seisukohal,

et projekteerimistingimuste muudatusega lisati projekteerimistingimustesse kooskõlas ehitusmääruse

§ 31 lg 7 p-ga 15 p 1.4.3, mille kohaselt tuleb hoone projekti eskiis esitada kooskõlastamiseks

naaberkinnistu omanikele. Iseenesest ei seisne vaidlus selles, et projekti eskiisi poleks esitatud

määruse nr 67 § 8 lg 2 kohaselt kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogumina naaberkinnistu

omanikule. V.V. erinevaid huve ja ettepanekuid arvestav terviklik ruumiline lahendus on kohtu

seisukohalt saavutatud ja arvestatud on esmalt ka M.G.i huvi saavutada projekteerimistingimuste

väljastamine, ehkki kolmas isik on korduvalt rõhutanud, et ta ise oleks soovinud teistsuguseid

lahendusi ja vastutulek V.V.i soovidele tõi kaasa osaliselt lahenduse, mis võimuks olla ka

teistsugune. Kuna käesolev kohus ei aruta M.G.i kaebust, siis tuleb kohtul lähtuda asjaolust, et

projekteerimistingimused on vastu võetud ja kas M.G. need realiseerib või mitte, on tema probleem.

Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohaga, milles leitakse, et Xxx omanikul tekib võimalus oma

omandit sihipäraselt kasutada ja kaebaja omandiõigust õigusvastselt tema toodud asjaoludel ei

riivata. Vastustaja esitatud andmetel kehtib 01. 10. 2001 „Pärnu linna üldplaneering 2001 – 2025“

(avalikustatud Pärnu linna kodulehel), mille kohaselt on vähemalt 600 m2 suurusele elamumaa

krundile (Xxx kinnistu 1227 m2) lubatud ehitada ainult üks hoone- üldplaneeringu punkt 2.1.1. Xxx

suhtes DP puudub ja DP algatamist Xxx kinnistu osas ei ole taotletud. Xxx kinnistu paikneb teiste

hoonestatud kinnistute vahel ja Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on nimetatud kinnistule ühe

hoone püstitamine lubatud, seega PlanS § 9 lg 10 p 2 ja EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt on Xxx

kinnistule elamu püstitamiseks projekteerimistingimuste väljastamine võimalik ja õiguspärane ning

vastustaja on juba vaideotsust tehes selgitanud kaebajale, miks taotletud eesmärgi saavutamiseks on

selline lahendusvariant proportsionaalne ja ökonoomseim viis. Veel on kaebajale õigesti selgitatud,

et piirkonna või siis Kana tänava osas ei ole detailplaneeringut koostatud; PlanS § 9 lg 1 kohaselt

koostatakse detailplaneering linna territooriumi osa kohta, mis on maakasutuse ja lähiaastate

ehitustegevuse aluseks ja nagu nähtus, ei ole ka sellist DP algatamist taotletud, vastavat taotlust ei

olnud keegi vormistanud, mistõttu nähtub kohtule, et puudus vajadus nõuda M.G.ilt DP, et seda liita

mõne muu DP-ga ja saavutada piirkonna suhtes mingi muu lahend. Juba sellest tingitult ei saanud

DP algatamise üle projekteerimistingimuste menetlemise käigus otsust teha ja vastustaja on

selgitanud, et x tänava sademevesi on võimalik lahendada huvitatud isiku taotluse alusel algatatava

menetluse käigus eraldi projektiga. Vastab tõele, et Pärnu Linna arengukava ei näe lähiaastatel ette

sademevete trasside ehitamist nimetatud piirkonnas ja muid andmeid kohtule ei esitatud. Arutlustel

nii kohtus kui kohtuväliselt on arutatud V.V. ettepanekud sademevete probleemi lahendamiseks,

kaebaja ühegi lahendusega ei ole nõustunud ja kompromissi asjas ei sõlmitud. Kaebaja pakutud on

kokkuleppega vastustaja ja kolmas isik ei nõustunud, kuna sademevee probleemi lahendamisega

kaasnevaid kulusid kaebaja kanda ei soovi, küll aga soovis V.V., et ulatuslikud Kana piirkonna või

tänava kanaliseerimise kulud kannab Xxx kinnistu omanik M.G. või siis vastustaja. Ka kohtule

nähtub, et sellise nõude esitamisel ei ole alust. Xxx kinnistu projekteerimistingimuste väljastamiseks

pakkus M.G. lahenduse, mille kohaselt tema piirab oma kinnistu Xxx kinnistu poolt betoonpiirdega,

mis välistab sademevete vahetu voolamise Xxx kinnistult Xxx kinnistule ja projekteerimistingimuste

koostaja on märkinud, et oluline sellise lahenduse juures on võimalus hoida ära pinnase nihkumine,

kui naabrid maapinda on tõstnud ja vesi võib ka pinnast ohustada. Kolmas isik nõustus ka sellest

loobuma, kui kaebaja V.V. sellega ei nõustu. Sademevete voolu Xxx kinnistule endisel viisil ei saa

pooldada ja isegi kui ehitamist ei järgne, ei lahendu liigvee probleem kaebaja kinnistu probleemi,

sest vaidlust ei ole küsimuses, et loodusjõududest tingituna on kaebaja kinnistul vesi ja see sealt ei

kao. M. G. omand on kaitstud AÕS-ga ja selle § 68 kohaselt on omanikul õigus asja vallata,

kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja

rikkumise tagajärgede kõrvaldamist, antud juhul ka sadevete suunamist tema kinnistule ehk

elamumaale. Vastustaja oli pädev seda asjakohaselt hindama ja kaebaja soov piirata ehitamist

naaberkinnistule väites, et kui Xxx omanik realiseerib oma õiguse temale kuuluva omandi piires

üksikelamu püstitada, siis kaebaja kinnistult ei voola sademeveed enam Xxx kinnistule ja sellega

saab kaebaja õigus riivatud, on selliselt asjakohatu ning ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Asjaolu,

et M.G. on senimaani olukorda talunud, ei too kaasa teistele naabritele õigustatud ootust samasuguse

olukorra säilimisele. Sademevete hulk langeb igale kinnistule endiselt ka siis, kui ei ehitata, nende

langemist kaebajale kuulvale Xxx kinnistule ehitamisega või mitteehitamisega ei takistata,

loodusjõududest tingitud mõjude talumine on vältimatu. Seega nõustub kohus vastustajaga ja

kolmanda isikuga, et kaebaja on sisuliselt soovinud senise olukorra jätkumist, et sademeveed

liiguvad Kana tänavalt Xxx kinnistule ja uputavad Xxx kinnistut vähesel määral, ent sellega ei pea

kolmas isik leppima ja oma kavatsustest loobuma. Xxx kinnistule voolavad sademeveed võivad

kahjustada Xxx omandit ja Xxx kinnistult valguv sademevesi võib kaasa tuua omandi kasutamise

riive ja seda suurendaks asjaolu, kui Xxx omandit ei saa elamu püstitamisega kasutada, samas tuleks

kaebajal sadevete loomulik langemine lahendada oma kinnistu piires. Ka avalikes huvides ei oleks

senise olukorra jätkumine, juhul, kui kaebaja väited oleks ka õiged. Kohus nõustub ka seisukohaga,

et linnaruumis tuleb igal maaomanikul arvestada asjaoluga, et ümber olev on pidevas muutumises ja

seaduslikke muudatusi tuleb taluda. Vaidlustatud projekteerimistingimuste p 1.3.3 sätestab

muuhulgas, et vältida tuleb sadevee juhtimist naaberkinnistutele, seega puudutab nõue ehitamist Xxx

kinnistul ja mitte x tänaval. Xxx kinnistu omanikule on seatud selliselt kohustus- mitte suunata

tahtlikult sadeveed naaberkinnistutele. AÕS § 143 lg 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust

keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt

kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja

kasutamist

ega

ole

vastuolus

keskkonnakaitse

nõuetega.

Mõjutuste

tahtlik

suunamine

naaberkinnisasjale on keelatud. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes

nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste

kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus

nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. Kohus nõustub vastustajaga,

et kehtivas seadusandluses on juba reguleeritud mõjutuste (milleks on ka sadevesi) tahtlik suunamine

ja selle teo tagajärjed. Projekteerimistingimused märgivad ära kanalisatsiooniga ühinemise ja

ühendamise võimalused. Kuna vastustaja kinnitab, et Pärnu linna lähiaastate eelarves puuduvad

rahalised vahendid sademevee kanalisatsiooni projekteerimiseks ja välja ehitamiseks x tänaval, siis

tuleks kaebajate loogikast lähtudes keelata kaebaja kinnistule ehitamine määramata tähtajaks, mis

seab omanikule tema kinnistu kasutamiseks olulised piirangud. Kuigi vastamisel on kaebaja siiski

nimetanud, et ta ei soovi keelata ehitamist, nähtub tema nõuete kaudu, et sisuliselt tema nõuded

tähendaks ehitamisele mitteasumist ja seda määramata tähtajaga. Ehitamise keelamiseks vastustaja

õiguslikke ja faktilisi asjaolusid ei näinud, seda enam, et on võimalus leida alternatiivseid lahendusi

edasisel projekteerimisel, seega lahenduste leidmine ei ole veel välistatud, kui väljastati

projekteerimistingimused. Omavalitsus võib ette näha, et lahendus leitakse edasiselt ja projekti

koosseisus vormistatakse vertikaalplaneerimise projektiga antud küsimused, sellest ei muutu

projekteerimistingimuste

väljastamine

veel

võimatuks.

Vastustaja

on

asunud

muutma

projekteerimistingimusi ning projekteerimistingimuste muutmise eelnõusse oli lisatud, et Xxx

kinnistu vertikaalplaneeringu saab lahendada projekti koosseisus, tagades, et sademeveed Xxx

kinnistult ei voolaks naaberkinnistutele. Vertikaalplaneeringu jooniselt on ehitusloa menetluse käigu

võimalik kontrollida Xxx kinnistu kõrguseid ning kontrollida, et sadeveed ei voolaks

naaberkinnistutele. Projekteerimistingimuste muutmiseks oli vormistatud antud juhul isegi otsuse

eelnõu 25. 05.2012.a ja saadetud nõusoleku saamiseks Xxx kinnistu omanikule ning naaberkinnistute

omanikele.

Asja uuel läbivaatamisel projekteerimistingimuste muutmise otsuse eelnõus oli kavandatud ka Xxx

kinnistule kavandatav hoone Xxx kinnistu piirist 2 m kaugusele ning selliselt nähtub, et Xxx elamu

asub Xxx kinnistu piirist ca 15 m kaugusel. Hoonete vaheline ala on selliselt piisav, et tagada

mõlema kinnistu eluruumides privaatsus, päikesevalgus ja vastavus tuleohutusnõuetele.

Kaebajad nimetasid ka Xxx kinnistu väärtuse vähenemist. Kaebajad olid leidnud, et Xxx kinnistule

kavandatava hoone kõrgus ning sadevee probleemi lahendamata jätmine on mõjutused, mis

vähendavad kinnistu väärtust, mis samuti tähendab kaebajate omandiõiguse kahjustamist. Kohtule

nähtub, et kinnistu on elamumaa, kavandatakse madala hoone ehitamist, mis tegelikkuses ei erine

kõrguse osas teistest sama piirkonna ehitistest, seega ei ole hoone kõrguses midagi erilist ning see ei

saa kahjustada teiste kinnistute väärtust. Ka nähtub, et kuigi kaebaja ei olnud nõus hoone asukoha

valikuga, oli see objektiivsetel põhjustel antud olukorras arvestades kaebajate väiteid, otstarbekas

valik.

Vastustaja pidi projekteerimistingimuste väljastamisel kaalutlusõigust teostades arvestama nii

kolmanda isiku kui ka kaebuse esitajate õiguste ja huvidega, kuid kohtule ei nähtu, et hoone kõrgus

või asukoht võiks mõjutada kaebajatel enda omandi vaba kasutamist ja kaebajad ei saanud linna

tingimustes loota, et naaberkinnistu omanik ei võta oma kinnistut kasutamisele ning kui ta hakkab

ehitama eluhoonet, et siis ei ehitata sinna tänapäevast eluhoonet. Kuna kohtule ei nähtu, et

omavalitsuse kaalutlused oleksid asjakohatud, kui leiti, et hoone sobib linnatingimustes antud

piirkonda, projekteerimistingimustega kavandatu ei saa rikkuda ka erinevate huvide põrkumisel

isikute huvisid, siis ongi vastustaja esitanud kaalutlused, miks saavutati optimaalseim lahendus.

Kaebuse esitajate senist maakasutust ei takista teise eluhoone ehitamine ning nn privaatsuse küsimus

linnatingimustes ehitamisel ei tähenda vältimatut takistust ehitamiseks. Antud juhul jääb eluhoonete

vahele piisav vahemaa, kaebaja kinnistule avaneks samasugune vaade teise naabri kinnistult, kui seal

asuks ka väiksem eluhoone vähemate akende vms näitajatega. M.G. oli pakkunud sj ka lahendust,

mil eluhoone väljavaated suunatakse teistesse külgedesse.

Kaebajate viide veel ka Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-4-12 ei ole asjakohane, kuna selles lahendis

käsitleti olukorda, mil väljastatud ehitusluba ei vastanud selle aluseks olnud detailplaneeringule.

Projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omaniku nõusolek ei ole möödapääsmatuks

tingimuseks projekteerimisel ja ehitamisel. PlanS § 9 lg 10 p 2 kohaselt langetab naaberkinnisasja

omaniku nõusoleku puudumisel kohalik omavalitsus otsuse, arvestades naaberkinnisasja omaniku

seisukohtadega. Antud juhul on naabritega arvestatud ja seda kinnitab dokumentaalne materjal.

Rikutud ei ole ka nn hea halduse põhimõtet, kui kaebajate sooviks oleks väita selle põhimõtte

rikkumist. Projekteerimistingimustega said kaebajad tutvuda, nad olid kaasatud menetlusse,

vastupidiselt ei oleks väljastatud vastavat informatsiooni ja küsitud nende seisukohti.

Oluliseks haldusmenetluse nõuete rikkumiseks on menetlusosalise ära kuulamata jätmine ja alati

tuleb kontrollida, kui tõsiste tagajärgedeni rikkumine võis viia. Menetlusosalisi ei ole antud juhtumil

jäetud ära kuulamata; haldusorgan ei pea HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks

esitama isikule ilmtingimata haldusakti projekti/eelnõud, vaid peab andma võimaluse arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks. Riigikohus on veel märkinud, et ärakuulamise põhimõtte tõhus

realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja

vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses

haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid.

Antud juhul nähtus, et kaebajale oli teada, mille kohta ta saaks arvamusi esitada ja teda ei ole

takistanud arvamuse andmisel asjaolu, et nt skeem oli liialt üldine vms. Ehitusmääruse alusel oli

kaebajatel samuti võimalik prognoosida, mille täpsustamist võiks veel hädavajalikuna nõuda.

Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust

omavate dokumentide ja toimikuga ning kaebajad ei ole kordagi märkinud, et neile ei ole

võimaldatud asja materjalidega tutvumist ja et selles osas tehti takistusi. Menetlusosalise õigusele

olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt

esitatud teave haldusakti andmisel arvesse (Riigikohtu HK lahend nr 3-3-1-82-03). Hea halduse

põhimõtted eeldavad muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda

puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud

asjakohast teavet. Selleks tuleb isik kõigepealt menetlusse kaasata, et kuulata ära tema arvamus, tal

peab olema võimalus esitada vastuväited, anda asjakohaseid selgitusi, asjaolusid tuleb uurida,

koguda tõendeid, kaaluda erinevaid variante jne. Kogu eelnev arutluskäik ja kohtu uuring kinnitab,

et kaebajad olid menetlusse kaasatud ja anti võimalused esitada suuliselt ja kirjalikult oma

seisukohad. Teoreetiliselt on võimalik, et nende projekteerimistingimuste alusel lõplikult valmiv

ehitusprojekt, mille realiseerimiseks ehitusluba antakse, on lõppkokkuvõttes selline, mis kaebuse

esitaja huvi ei riku ning millisel juhul ei ole tal ilmselt ka huvi seda vaidlustada. Antud juhul asuti

kaebaja vaide alusel tingimusi täpsustama, seega nähtub, et ehitusluba lõppastmes tuleb väljastada ja

võidakse väljastada nii, et silmas on peetud kõiki ehitamiseks vajalikke tingimusi, sellist eesmärki

võib välja lugeda ka vastustaja vastusest. Subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa selgitada ja

põhistada väitega, et rikutakse subjektiivseid õigusi. Vastused, mis kaebajatele esitati, neid ei

rahuldanud, kuid see veel ei tähenda, et neid jäeti ära kuulamata. Haldusorgan on antud juhul täitnud

kohustuse menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel

arvesse (Riigikohtu HK lahend nr 3-3-1-82-03).

Mistahes aspektist asjaolusid ja väiteid kontrollides ei nähtu kohtule, et PT-de menetlemisel ja

väljastamisel oleks rikutud kaebajate õigusi.

Kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata, kuna kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole

leidnud tõendamist.

33) HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele.

Vastustaja kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jätab kohus

vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Menetluskulude nõudeid ei esitanud ka kolmas isik,

seega jäävad M.G. tehtud kulud tema enda kanda.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud kaebaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

Kohtunik