1-12-1863/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

30. jaanuar 2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-1863 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Kaitsja Tõlk Enn Pustak Jana Tanissaar Svetlana Hamaza Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.S

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Z.S , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 04.04.2012 ja lõpp 01.04.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.S

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Z.S-ile , kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud Viru Vangla esitas 11.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.S 04.04.2012 on süüdi mõistetud Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi

ning karistatud vangistusega 2 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise Viru Maakohtu 27.10.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa v

2 aasta 9 kuu Z.S-ile õrra, s.o ja 25 päeva võrra, mõisteti liitkaristuseks aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.04.2012.

Vangla poolt viis korda esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud ning reaalset karistust kannab esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, mille puhul on täheldatud kuriteo toimepanemise põhjusena ja ajendina sõltuvusprobleemi olemasolu. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, lähtudes toimepandud kuritegude iseloomust (alkoholijoobes juhtimine, kehaline väärkohtlemine) ning ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub samasisulist käitumist, soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Z.S tab vangistuses taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik töö ning on läbinud erinevaid sotsiaalabiprogramme, mis olid alkoholi tarvitamise vastu. Isiku väitel avaldasid need programmid talle mõju ja ta sai nendest suurt kasu. Isiku sõnul võib teda usaldada, et kui ta vabaneb, siis ta rohkem alkoholi ei tarvita. Kinnipeetaval on kindel töökoht xxxx Isikul on tugev ja hea ning samuti on tema lähedased valmis teda enda juurde võtma. suhe oma lapsega. Isik tunnistab, et ta pani kuriteod toime alkoholi tarvitamise järel, kuid on oma tegudest aru saanud ja edaspidi käitub seaduskuulekalt. Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem Z.S-i

elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tegemist on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud isikuga, enamjaolt liiklusja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdimõistetu oma tegevusega korduvalt ohustas liikluses osalejaid. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 18.03.2011 ja 27.10.2011 kohtuotsustega antud võimalust suurem osa karistusest vabaduses kanda, pannes katseaja alguses toime uue liikluskuriteo.

Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tulenevalt toimepandud kuritegude ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kriminaalhooldusametniku poolt 29.10.2013 koostatud ettekande kohaselt on Z.S-i varasemalt neli korda karistatud tingimisi vangistusega, mis kõik ebaõnnestusid. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kaitsja leiab, et Z.S on vangistuses olles teinud vastavad järeldused toimepandud rikkumiste Peamiseks osas ja on valmis õiguskorraga kooskõlas olevalt käituma.

motiveerijaks on perekond ja tütre kasvatamine. Isiku puhul ei ole kuritegelikke hoiakuid täheldatud, vangistuses ei ole teda kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Isik viibi avavanglas ning käib tööl xxxx. Kaitsja leiab, et kui isik olekski soovinud rikkuda seadust, siis tal oleks selleks olnud võimalus. Isik on läbinud kõik programmid ning samuti on olnud tal keeleõpe.

On proovinud omandada kondiitri eriala, taastanud juhiload ja saanud ekskavaatorijuhi load. Kaitsja taotleb isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetava puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ja ei suuda oma käitumist ega emotsioone kontrollida, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust.

Kohus tunnustab Z.S , et ta ei ole vangistuses toime pannud distsiplinaarrikkumisi ja on osalenud talle ettenähtud taasühiskonnastavates tegevustes, kuid need tegevused ja peretugi ei kaaluk ohtlikku ja lubatud töökoht s üles tema st ühiskonnas seoses alkoholi kuritarvitamisega.

Vangla iseloomustusest nähtub, et isik puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 28% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%.

Vangla materjalidest nähtub, et on faktilisi andmeid, et isik muutub alkoholijoobes vägivaldseks, lähtudes kriminaalsest käitumisest. Kuigi isik on motiveeritud varasemast alkoholist loobuma, puudub kohtul veendumus, et ta seda teeb.

Toimepandud kuritegudest nähtub riskiv ja hoolimatu elustiil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isikul ei ole korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid. Isiku varasemas käitumises on täheldatud, et enesevalitsuse kaotades ja konfliktse olukorra tekkides võib isik käituda agressiivselt. Isiku probleemide lahendamise oskus on puudulik. Sellele viitab, et isik on korduvalt toime pannud samasisulisi kuritegusid. Isik teadvustab reeglite järgimise vajadust, kuigi ei ole kõikide osas nõus. Samuti ei ole isiku varasemad neli tingimisi vangistust täitnud oma eesmärki ning kohtul puudub veendumus, et isik on järeldused teinud. Kohus leiab, et isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik.

Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 30. jaanuari 2014 mata. määrus jätta muut

2. M

rahuldamata. ääruskaebus jätta

Kohtumäärus jõustus 11. m 2014. a

ärtsil Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne nooremreferent