4-14-46/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 29.01.2014.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2013.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,13,014504 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik

H.J, isikukood XXX, elukoht XXX, e-mail: XXX Menetluse liik Kirjalik menetlus

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

V™S § 132 p 1 alusel jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,13,014504 H.J karistamises Liiklusseaduse §

227 lg.3 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Triinu Riigori 17.12.2013.a. väärteoasjas nr. 2302,13,014504 tehtud otsusega tuvastati, et H.J juhtis 27.11.2013.a kell 17:00 Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 24 km-l mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 41 km/h võrra, sõites kiirusega 136 +-5 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Oma sellise käitumisega rikkus H.J liiklusseaduse § 50 lg 2 ja pani toime liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse kohaselt karistati menetlusalust isikut põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 kuuks.

KAEBUSE SISU Väärteoasi nr. 4-14-46

H.J esitas 03.01.2014.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,13,014504 tühistada põhikaristuse – juhtimisõiguse ära võtmise osas ja asendada see rahatrahviga.

Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et ületas väärteootsuses märgitud ajal lubatud suurimat sõidukiirust, kuid soovib, et juhtimisõiguse ära võtmine asendataks rahatrahviga, kuna juhtimisõiguse olemasolu on vajalik koolis käimiseks – välispraktika – vastasel juhul katkeb haridustee, kuna pole võimalik parktikale sõita. Võttes arvesse majanduslikult raskes seisus töötu õpilase olukorda, palub määrata võimalikult väike rahatrahv.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kaebus on alusetu.

Väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tegemist on tahtliku ja jämeda liiklusreeglite nõuete rikkumisega, mille puhul põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine on põhjendatud. H.J näol on tegemist esmast juhtimisõigust omava isikuga, kes omab mootorsõiduki juhina liikluses veel vähest sõidukogemust. Kaebaja ei ole aru saanud, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Kohtuväline menetleja palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja H.J kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – juhtimisõiguse ära võtmine - on õigesti määratud ja õiglane, st on proportsionaalne arvestades rikkumise raskust. Kaebuse esitaja ei vaidlusta lubatud suurima sõidukiiruse ületamist. Ta on andnud ütluseid, et ületas kiirust, kuna oli kiire kinno, piletite eest on makstud ja väga ei soovi raha tuulde lasta.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja, omades mootorsõiduki juhtimisõigust, on teadlik ka asjaolust, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on karistatav, see tähendab, et isik peab oma teo tagajärgede eest kandma vastutust. Tema liikumiskiiruseks 90 km/h alal oli mitte vähem kui 131 km/h, liiklusseaduse § 227 lg 3 võimaldab sellise rikkumise eest isikut karistada rahatrahviga kuni

200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Isikule on määratud põhikaristusena juhtimisõiguse ära võtmine 3 kuuks, tema liikumiskiirus oli oluliselt suurem lubatud sõidukiirusest. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et ei ole alust juhtimisõiguse ära võtmise asendamiseks rahatrahviga, mis on minimaalses määras, arvestades toimepandud väärteo raskust ning ühiskonnaohtlikkust. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel muuhulgas arvesse võtnud asjaolu, et H.J ei tööta ning et tegemist on õpilasega. Sissetulekute puudumine nähtub ka kohtule esitatud pangakonto väljavõttest. Ainuüksi seepärast ei ole H.J otstarbekas karistada rahatrahviga, kuivõrd rahatrahvi tasumise kohustus võib panna õpilase majanduslikult veelgi raskemasse olukorda.

Veelgi enam, tuleb võtta arvesse asjaolu, et H.J pani sedavõrd suurel määral suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega toime enamohtliku väärteo. Oma sellise käitumisega seadis ohtu nii iseenda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. H.J on üles näidanud hoolimatust liikluskorda ja liiklusreeglitesse ning tema käitumine on äärmiselt vastutustundetu ja täiesti lubamatu. Sellele järgnev karistus ei saagi olla leebe. H.J-ile on juhtimisõigus omistatud 18.09.2013.a, liiklusrikkumise pani ta toime 27.11.2013.a, s.o napilt 2 kuud hiljem pärast esmase juhiloa saamist.

Oma õigustuseks on H.J öelnud, et ületas kiirust, kuna oli kiire kinno, piletite eest on makstud ja väga ei soovi raha tuulde lasta. Asjaolu, et menetlusalune isik ei oska oma aega selliselt planeerida, et ei oleks vaja kuhugi kiirustada kartuses hiljaks jääda, ei ole kindlasti mõjuvaks põhjuseks, et tolereerida H.J käitumist ja vaadata sellele leebelt. Seega järeldab kohus, et tegemist on tahtliku ja jämeda liiklusreeglite nõuete eiramisega. Kaebaja ei ole aru saanud, et liikluses osalemine tähendab ka endale vastutuse võtmist, samuti kohustust järgida kõiki liikluseeskirju, sealhulgas eranditult ka lubatud sõidukiirust. H.J-ini võttis aga vähese sõidukogemusega mootorsõidukijuhina lubatud suurimat sõidukiirust ületades teadlikult riski. On üldteada, et nii suurel kiirusel mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed. Seetõttu ei antagi mootorsõiduki juhtimise õigust niisama, vaid tegemist on meetmega kontrollimaks, et isik on oma teadmistelt, oskustelt ja suhtumiselt sobiv mootorsõidukit juhtima.

Isiku puhul, kes vaid mõned kuud pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse saamist paneb toime liiklusalase väärteo nii suures ulatuses lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol, selline kindlus ilmselgelt puudub. H.J väide, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik koolis käimiseks, muidu katkeb isiku haridustee, ei ole piisavaks, et mõistetud karistust tühistada ning asendada rahatrahviga. Kui isik rikub teadlikult liiklemiseks sätestatud reegleid, peab ta olema valmis kandma selle eest vastutust. Võimalikele raskustele ja takistustele, mis võivad tuleneda juhtimisõiguse ära võtmisest, oleks tulnud mõelda enne, kui menetlusalune isik alustas väärteo toimepanemist.

Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades toimepandud teo ohtlikkust, isiku vähest kogemust mootorsõiduki juhina, õiguskorra kaitsmise huvisid, isiku poolt avaldatud kahetsust ning ka asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub püsiv kindel sissetulek, on otstarbekas kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist alla sanktsiooni keskmise määra.

Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust.

Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,13,014504 tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus leiab, et määratud põhikaristus – juhtimisõiguse ära võtmine 3 kuuks on proportsionaalne toimepandud väärteoga.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Piret Liivo Kohtunik