1-13-4004/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-13-4004

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuaril 2014, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4004 (12240105427) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Ogurova Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo erakorraline ettekanne nr 59091 G.E suhtes

Hooldusalune G.E

Elukoht xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus. Õppekoht: xxx Varasemad karistused:

- 28.05.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 7 kuud,

KarS § 69 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 420 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg- 1 aasta 6 kuud.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova Kriminaalhooldusalune G.E

Kohtuistungi toimumise aeg 30.01.2014

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo erakorraline ettekanne nr 59091 G.E

1-13-4004

suhtes karistuse täitmisele pööramise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu.

Maakohus tuvastas

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.05.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-4004 tunnistati G.E süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.06.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse (5 kuud vangistust) osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati G.E-le mõistetud karistus - 7 kuud vangistust - 420 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati G.E üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.05.2013 kohtuotsus jõustus 05.06.2013.

21.01.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 59091 G.E suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele.

Erakoralisest ettekandest nähtub, et G.E on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Hooldusalune on pannud katseajal toime järgmised registreerimisnõude rikkumised. Registreerimine oli määratud 09.09.2013, tuli registreerima 12.09.2013. Registreerimine oli määratud 10.10.2013, tuli registreerima 23.10.2013.

G.E on talle täitmiseks määratud 420 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud käesolevaks ajaks 116 tundi. Hooldusaluse poolt on sooritamata 304 tundi üldkasulikku tööd.

Rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametniku poolt koostatud 3 hoiatust: 22.07.2013, 19.08.2013 ja 13.01.2014. 22.07.2013 registreerimisel kirjutab G.E Rikkumise fikseerimise aktis, et ei saanud üldkasulikku tööd tegemas käia Sillamäe Linnavalitsuses ajavahemikus 22.06.2013 21.07.2013, sest tal ei olnud töö tegemiseks tööriietust. 19.08.2013 registreerimisel kirjutab

G.E rikkumise fikseerimise aktis, et ei saanud üldkasulikku tööd tegemas käia

Sillamäe Linnavalitsuses 27.07.2013-11.08.2013, sest ei õnnestunud kuidagi kokku saada inimesega, kes oleks talle tööd andnud. Helistada ja teavitada sellest ta ei saanud, sest kaotas ära telefoni. 23.10.2013 seletuses kirjutab G.E, et ei tulnud registreerima 10.10.2013, sest oli läbi pekstud ja ribi oli katki. Peksti teda 04.10.2013 ja 05.10.2013. Oli haiguslehel 3

1-13-4004

nädalat. 28.10.2013 ja 29.10.2013 läks uuesti ÜKT tunde tegema. G.E poolt on esitatud töövõimetusleht 12.11.2013. Töövabastuse periood 07.10.2013-28.10.2013. 06.11.2013 seletuses kirjutab G.E, et ei saanud ÜKT tundide kohta arvestuse lehte tuua kuna need on veel juhendaja käes. 06.01.2014 registreerimisel kirjutab G.E rikkumise fikseerimise aktis, et ei saanud üldkasulikku tööd tegemas käia Sillamäe

Linnavalitsuses 23.11.2013-01.12.2013, sest viibis arestimajas (Viru Maakohtu 25.11.2013 kohtuotsuse alusel tunnistati süüdi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 10 päeva aresti). 04.01.2014 ja 05.01.2014 ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas, sest oli vanaema sünnipäev. Ei saanud helistada ega teavitada oma puudumisest, sest oli kaotanud telefoni.

Esimesel registreerimisel 14.06.2013 selgitati G.E-le üldkasuliku töö tegemise eesmärki ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. G.E andis nõusoleku üldkasulikku tööd tegema hakata ning 14.06.2013 oli koostatud ÜKT ajakava 27 tunni tegemiseks Sillamäe Linnavalitsuses ajavahemikus 22.06.2013-21.07.2013.

G.E ÜKT sooritama ei asunud. Puudumiste kohta oli koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene hoiatus. 22.07.2013 oli koostatud ÜKT ajakava 24 tunni sooritamiseks Sillamäe Linnavalitsuses ajavahemikus 27.07.2013-18.08.2013. G.E ÜKT sooritama ei asunud. Oli koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud teine hoiatus.

19.08.2013 oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni sooritamiseks Sillamäe Linnavalitsuses ajavahemikus 24.08.2013-01.09.2013. G.E sooritas 12 tundi ÜKT. 12.09.2013 oli koostatud ÜKT ajakava 24 tunni sooritamiseks Sillamäe Linnavalitsuses ajavahemikus 14.09.2013-06.10.2013. G.E sooritas 24 tundi ÜKT. 23.10.2013 oli koostatud ÜKT ajakava 20 tunni sooritamiseks Sillamäe Linnavalitsuses ajavahemikus 26.10.2013- 03.11.2013. G.E sooritas 20 tundi ÜKT. 06.11.2013 oli koostatud ÜKT ajakava 40 tunni sooritamiseks Sillamäe Linnavalitsuses ajavahemikus 09.11.2013-01.12.2013. G.E sooritas 20 tundi ÜKT. Alates 23.11.2013 viibis 10 päeva arestimajas. 04.12.2013 oli koostatud ÜKT ajakava 50 tunni sooritamiseks Sillamäe Linnavalitsuses ajavahemikus 07.12.2013-05.01.2014. G.E sooritas 40 tundi ÜKT. Töölt puudutud päevade kohta (04.01.2014 ja 05.01.2014) oli koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud kolmas hoiatus.

G.E on karistusregistri andmetel sooritanud kriminaalhoolduse ajal 2 väärtegu:

14.12.2013 Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt liiklusseaduse § 259 lg 1 järgi karistati rahatrahviga 20 eurot, otsus jõustus 30.12.2013 ning 25.11.2013 Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja poolt liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistati arestiga 10 päeva, otsus jõustus 06.12.2013, täidetud - 02.12.2013. Vaatamata üldkasuliku töö tegemise ajal läbiviidud sekkumistele G.E on korduvalt hoidunud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja näitab oma käitumisega, et ta ei võta tõsiselt tingimisi mõistetud karistust. Lähtudes ülaltoodust palub kriminaalhooldusametnik pöörata G.E-le mõistetud karistus täitmisele. Kui Marko leius ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile, siis vastavalt KrMS § 429 lg 1 teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku võtta G.E vahi alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata G.E-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.05.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele.

1-13-4004

Hooldusalune G.E palus jätta taotlus rahuldamata ning lubas edaspidi oma kohustusi korrektselt täita. Ta mõistab, et on rikkunud talle määratud kohustusi.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek G.E suhtes tuleb jätta rahuldamata.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune G.E ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ette nähtud ajakavadele. Ega esitanud rikkumiste kohta tõendeid, mis kinnitaks mõjuvate põhjuste olemasolu. Määratud 420-st töötunnist on käesolevaks ajaks teostatud 116 tundi ning tegemata tunde on 304.

Samuti rikkus ta ühel korral kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele: registreerimine oli määratud 09.09.2013, kuid G.E tuli registreerima 12.09.2013. Ettekandes nimetatud

10.10.2013 määratud registreerimisele ilmumata jäämine oli kohtu hinnangul põhjendatud, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on G.E esitanud selle kohta arstitõendi.

G.E poolt nimetatud rikkumiste põhjuseid ei saa kohus pidada mõjuvaiks. Samas kohtuistungil isik mõistis, et tema taoline käitumine ei ole aktsepteeritav ning lubas end parandada ja edaspidi üldkasulikku tööd ja kontrollnõudeid korralikult täita. Ta saab aru, et kohustuste täitmata jätmisel pööratakse talle mõistetud vangistus täitmisele.

Kuigi kriminaalhooldusalusel isikul on tänaseks teostatud vaid 116 tundi, tuleb siiski teisest küljest arvestada ka seda, et tal on täitmata 304 tunni teostamiseks aega veel ligikaudu aasta. Nimetatud periood on piisavalt pikk, et täitmata tunnid korrektselt sooritada. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et G.E-le tuleb anda veelkord võimalus end parandada ning sooritada üldkasulik töö kohtuotsuses määratud mahus ning tähtajaks.

Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus esitatud taotluse rahuldamata.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik