3-13-1482/26 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-1482

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik.

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-1482 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

A. L kaebus nõuetega:

- tühistada Eesti Haigekassa 27.05.2013 korraldus nr 1-14/1684677;

- kohustada Eesti Haigekassat uuesti läbivaatama kaebaja taotlus ajutise töövõimetus hüvitise määramiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

29. jaanuar 2014.

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja A. L (seaduslik esindaja eestkostja M. L). Vastustaja Eesti Haigekassa (esindaja Mirja Sarap).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Rahuldada A. L kaebus haldusasjas nr 3-13-1482.

Tühistada Eesti Haigekassa 27.05.2013 korraldus nr 1-14/1684677.

Kohustada Eesti Haigekassat uuesti läbivaatama kaebaja taotlus ajutise töövõimetus hüvitise määramiseks.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 29. jaanuaril

3-13-1482

2014.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

20.03.2013 hospidaliseeriti A. L erakorralise haigena. Talle väljastati töövõimetusleht nr 00073887, millega vabastati tööst ajavahemikus 20.03.2013 kuni 31.03.2013. Töövõimetuslehe lõppemisel väljastati järgnev leht (tl 34). 27.05.2013 Eesti Haigekassa korraldusega nr 1-14/1684677otsustati mitte maksta A. Lle ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00073887 ja selle järglehtede alusele ajavahemiku 20.03.-31.03.2013 eest (tl 9). 10.07.2013 esitas kaebaja kohtule kaebuse Eesti Haigekassa 27.05.2013 korraldusele nr 1-14/1684677 (tl 5-8, 9-17). 16.08.2013 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 22-25, 27-30). 10.09.2013,12.09.2013 vastas vastustaja kohtunõudele (tl 33, 34, 36, 37). 14.10.2013 muutis kaebaja asjas esitatud nõudeid (tl 43). 30.10.2013 edastas vastustaja oma seisukoha täpsustatud kaebuses (tl 46-47).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajale Kaebajale Kaebajale Kaebajale väljastati töövõimetusleht nr 00073887, millega kaebaja vabastati tööst ajavahemikus 20.03.2013 kuni 31.03.2013. Töövõimetusleht edastati tööandaja poolt Eesti Haigekassale ajutise töövõime hüvitise määramiseks ja maksmiseks. Eesti Haigekassa keeldus vaidlustatud korraldusega nimetatud töövõimetuslehe ja sellele järgnevate töövõimetuslehtede alusel töövõimetushüvitise maksmisest. Eesti Haigekassa poolt antud põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal õigust töövõimetushüvitisele, kuna tema haigestumine oli tingitud joobeseisundist. Kaebaja hinnangul ei ole joobeseisund tuvastatud nõuetekohaselt ning tuvastamata on põhjuslik seos kaebaja haigestumise ja joobeseisundi vahel. Korralduse andmise aluseks on töövõimetuslehel arsti poolt tehtud märge joobe kohta, kuid joobeseisundi tuvastamiseks ei ole läbiviidud ekspertiisi. Haigekassa peab hüvitise määramisel hindama ka seda, kas haigestumise ja joobeseisunid vahel on põhjuslik seos. Vaidlustatud korraldusest seda ei nähtu. Pärnu Haigla poolt väljastatud geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõtte kohaselt põeb kaebaja erinevaid haiguseid, mille tõttu on arusaamatu vastustaja seisukoht, et südameseiskumine oli tingitud joobest.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Keeldumine töövõimetushüvitise maksmisest vormistati põhjusel, et raviarst oli töövõimetuslehele märkinud tähise joobe ja haigestumise vahel põhjusliku seose olemasolu tuvastamise kohta. Isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui tema haigus

3-13-1482

on tingitud arsti ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist. Märkus joobe kohta märgitakse töövõimetuslehele juhul, kui haigus on tingitud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundist. Töövõimetuse hüvitist määratakse ja makstakse töövõimetuslehe alusel ning haigekassal ei ole kohustust küsida selleks täiendavaid dokumente. Vastustaja on veendunud arsti pädevuses ega sea kahtluse alla tema poolt väljastatud töövõimetuslehti. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et joobeseisund on nõuetekohaselt tuvastamata. Vaidlust ei ole joobe olemasolus. Seadusega ei ole kehtestatud laborile mingit vormi uuringute tulemuste vormistamiseks. Uuringud tehakse eelkõige raviplaani koostamise eesmärgil, tegemist on meditsiinilise proteseduuriga, mis on vajalik patsiendi ravimiseks. Kõik uuringute tulemused on ekspertiisid ning seetõttu ei ole vajalik neid veel täiendavalt kinnitada. Iga patsiendi kohta vormistatakse patsiendi tervisekaart, kus kajastatakse kõik tema suhtes teostatud uuringud ja hinnangud. Vastustaja hinnangul on tervisekaart ja selle alusel koostatud ravijuhu epikriis õiguslik dokument, mille alusel on õigus teha järeldusi. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et on tuvastamata seos haigestumise ja joobeseisundi vahel. Raviarstide poolt tehtud teiste uuringute vastused olid normis ega tekitanud elule ohtlikku seisundit. Raviarsti hinnangul piisas antud juhul haigestumiseks raskest alkoholijoobest. Vastustajal puudub alus seada kahtluse alla raviarsti otsus põhjuslikus seoses haigestumise ja joobeseisundi vahel. Vastustaja ei vastuta töövõimetuslehele arsti poolt tehtud kannete eest.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja hospidaliseeriti 20.03.2013 erakorralise haigena ega selle üle, et kaebaja oli haigestumisel joobes. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja puhul on tegemist kindlustatud isikuga.

Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 60 sätestab piirangu ajutise töövõimetushüvitise saamise õigusele. Nimetatud paragrahvi lg 1 p 2 alusel ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist. Sotsiaalministri poolt 26.09.2002 vastu võetud määrusega nr 114 on kinnitatud „Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“. Nimetatud korra § 9 alusel tuleb ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangu kohta teha kanne töövõimetuslehel. Käsitletud paragrahvi lg 1 järgi teeb arst haigusvõi hoolduslehele vastava kande, kui kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on

3-13-1482

tingitud »Liiklusseaduse» alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist. Eeltoodust tulenevalt saab haiguslehel olevat kannet joobe tuvastamise kohta lugeda nõuetekohaseks juhul, kui selle kande tegemise aluseks oli arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisund.

Vastustaja selgituse kohaselt ei ole seadusega kehtestatud mingit vormi uuringute tulemuste vormistamiseks ning vastustaja hinnangul tuleb kõiki uuringute materjalide osas saadud vastuseid käsitleda ekspertiisidena, mis ei vaja eraldi aktiga kinnitamist. Vastustaja väidete ja asjas esitatud tõendite järgi on kaebaja joove tuvastatud temalt võetud uuringu materjalide osas teostatud analüüside andmeid hinnates. Õige on vastustaja väide selle kohta, et seadustega ei ole kehtestatud ega kinnitatud kindlat vormi uuringute tulemuste vormistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 17. jaanuari 2008 otsuse nr 3-3-1-80-07 punktis 14 asunud seisukohale, et asjakohase regulatsiooni puudumine või ebapiisavus ei ole iseendast asjaoluks, mis välistaks sellise ekspertiisi läbiviimise või muudaks teostatava ekspertiisi õigusvastaseks. Oluline on arvestada seda, et joobeseisundi tuvastamine arsti tehtava ekspertiisiga RakS § 60 lg 1 p 2 tähenduses ei ole käsitatav raviteenuse alaliigina või toiminguna raviteenuse osutamisel ning selline ekspertiis pole vahetult taandatav üksnes laboratoorsete uuringute tulemustele. Arsti ekspertiis joobeseisundi tuvastamiseks peab vastama haldusmenetluses ekspertiisile esitatavatele põhinõuetele. Kolleegiumil puudub mõistlik alus arvata, et RaKS § 60 lg 1 p-s

2 nimetatud ekspertiisi tuleks mõista õiguslikes menetlustes teostatavatest ekspertiisidest erinevas tähenduses. Arvestades eeltoodut ei saa raviplaani koostamise eesmärgil tehtud uuringute tulemusi käsitelda ekspertiisidena.

Kaevatav korraldus on koostatud 27.05.2013. Vastustaja on esitanud kohtule oma väidete kinnitamiseks 24.05.2013 usaldusarsti poolt koostatud arvamuse töövõimetuslehe nr 00073887 menetluse juurde (tl 36, 37) ja 14.08.2013 Pärnu Haigla täiendava vastuse kaebajale väljastatud töövõimetuslehe juurde (tl 25, 30). Pärnu Haigla 14.08.2013 vastuses Eesti Haigekassale on toodud selgitused kaebaja hospidaliseerimisest, läbiviidud uuringutest ning nende alusel haiguslehe väljastanud raviarsti järeldusest (tl 30). Sisuliselt on vastuses antud ülevaade kaebajaga toimunud sündmustest ning tegemist ei ole joobeseisundi tuvastamiseks koostatud dokumendiga. Oluline on märkida, et Pärnu Haigla vastus on saadetud peale vaidlustatud korralduse tegemist, mistõttu ei saanud selles olev teave olla aluseks korralduse vastuvõtmisel. 24.05.2013 usaldusarsti poolt töövõimetuslehe menetluses antud arvamuse kohaselt puudub väljavõttes ja arvetel põhihaiguse diagnoos ning pole tehtud ka vastavaid uuringuid. Arvamuse andja esitab omapoolse arvamuse võimaliku

3-13-1482

tegeliku kliinilise põhidiagnoosi osas. Samas leiab arvamuse andja, et arvestades patsiendi kaasuvaid haiguseid piisab surmapõhjuseks raskest alkoholi joobest ning etanooli sisaldus veres on haigusloos dokumenteeritud (tl 37). Hinnates usaldusarsti arvamust, ei ole tegemist joobeseisundi tuvastamiseks koostatud dokumendiga. Arvamusest selgub, et haigekassale esitatud dokumentides puudus kaebaja põhihaiguse diagnoos ja selle tuvastamiseks ei viidud läbi ka vastavaid uuringuid ning arvamuse andja poolt on pandud kaebajale võimalik põhidiagnoos. Arvamuse andja on küll leidnud, et kaebaja surma põhjuseks piisas alkoholi sisaldusest veres, kuid oluline on kohtu arvates märkida, et arvamuse sisu kohaselt kujunes usaldusarsti arvamus tema enda poolt arvamuses pandud põhidiagnoosi alusel. On selge, et arstid teevad otsused vastavalt kliinilisele ja objektiivsele leiule ning oma teadmistele. Kuigi analüüside tulemusena on määratud alkoholisisaldus veres, pole raviarsti poolt analüüside tegemisel ega haiguslehe koostamisel tuvastatud joobeastet ega hinnatud alkoholist tulenevat võimalikku kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumist või muutumist. Antud juhul on küll tuvastatud alkoholijoove ja töövõimetuslehele on raviarsti poolt tehtud selle kohta ka vastav kanne, kuid kuna uuringu tulemusi ei ole ekspertiisiaktiga vormistatud ei ole võimalik jälgida, kuidas raviarst jõudis töövõimetuslehe väljastamisel järeldusele, et kindlustatud isiku haigestumine oli tingitud tuvastatud joobest.

Vastustaja on seisukohal, et kanne joobeseisundi kohta tehakse arsti poolt töövõimetuslehele juhul, kui joove ning tekkinud töövõimetus on arsti hinnangul põhjuslikus seoses. Vastustaja kinnitusel haigestumise ja joobeseisundi vahelise seose tuvastamiseks iseseisvat dokumenti koostatud ei ole (tl 13, 33). Riigikohtu halduskolleegium märgib haldusasjas nr 3-3-1-80-07 tehtud otsuses, et RaKS § 60 lg 1 p 2 alusel võib ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest keelduda, kui haigestumine või vigastus oli tingitud joobeseisundist. Sellisest regulatsioonist tulenevalt peab haigekassa hüvitise määramisel hindama ka seda, kas haigestumise või vigastuse ja joobeseisundi vahel oli põhjuslik seos. Vastustaja korraldusega nr 1-14/1684677 on jäetud töövõimetushüvis määramata ja maksmata töövõimetuslehe nr 00073887 ja selle järglehtede alusel põhjusel, et esmasel töövõimetuslehel on arst teinud märke joobe kohta. Korralduses on toodud faktilised asjaolud töövõimetuse lehe esitamise ja arsti poolt töövõimetuslehele tehtud joobe tuvastamise märke kohta ning viidatud korralduse vastuvõtmise õiguslikule alusele, kuid korralduses ei ole mingil moel hinnatud, kas haigestumise ja joobeseisundi vahel oli põhjuslik seos. „Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“ § 10 sätestab nõuded töövõimetuslehe vormistamisele. Töövõimetuslehe vormistab arst. Nimetatud paragrahvi lõikes

6 on toodud töövõimetuslehe andmeväljad ja nende täitmise nõuded. Vastavalt

3-13-1482

kehtestatud nõuetele märgitakse tähisega joove plangile, kui haigus, vigastus või tööõnnetus on tingitud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundist. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi arsti poolt risti tegemine töövõimetuslehe plangi vastavasse lahtrisse samastatav põhjusliku seose tuvastamisega. Taoliselt tuvastatud põhjusliku seose korral ei ole võimalik aru saada, milliseid nähtusi/asjaolusid hinnates jõudis arst ja/või vastustaja järeldusele, et joobeseisund kutsus esile haigestumise. Kohus nõustub sellega, et tervisekaardi ja selle alusel koostatud ravijuhu epikriiside puhul on tegemist dokumentidega, mille alusel on õigus teha järeldusi, kuid need järeldused tuleb vormistada õiguslikult korrektse dokumendina nt ekspertiisiaktina. Haigekassal ei ole keelatud eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone ning nõuda põhjendatud juhtudel ekspertiise.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid puudusid Eesti Haigekassal alused ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest keeldumiseks. Eeltoodust lähtuvalt on kaevatav korraldus õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

Menetlusosalised taotlusi menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Annika Vendik Kohtunik