1-13-9960/16 · Tallinna Ringkonnakohus

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2014. a, Tallinn kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-13-9960 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kriminaalasi L.B süüdistuses KarS 329 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06.11.2013. a otsus

Apellant Süüdistatav Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav L. B

elukoht XXXXXX; ik XXX;

kodakondsuseta, keskeriharidusega, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud:

1) Harju Maakohtu 21.03.2013.a otsusega KarS § 424 järgi;

2) Harju Maakohtu 13.09.2013. a otsusega KarS § 329 järgi liitkaristusega 3 kuud ja 8 päeva vangistust, KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 192 tundi tähtajaga 1 aasta Kaitsja Kristina Suvalova

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 06.11.2013. a otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2 (3) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohus mõistis 06.11.2013. a otsusega L.B süüdi KarS §329 järgi ja karistas teda 4-kuulise vangistusega, mida vähendas aga KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o 2 kuu ja 20 päevani. Seda karistust suurendas kohus aga KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu

13.09.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 kuud ja 2 päeva vangistust) võrra ning mõistis liitkaristuseks 5 kuud ja 22 päeva vangistust.

Maakohus mõistis L.B süüdi selles, et ta juhtis 04.11.2013 kella 16:19 ajal XXXXXX mootorsõidukit Ford Mondeo, kuigi talt oli jõustunud kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud.

Nimelt karistati L.B Harju Maakohtu 21.03.2013 otsusega KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga ning lisakaristusena võeti talt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 7 kuuks. Kohtuotsus jõustus 20.06.2013.

2. Maakohtu otsuse peale esitas L.B apellatsiooni, milles palub vähendada karistust.

Apellant leiab, et kohus ei arvestanud asjaolusid, mis sundisid teda seda kuritegu toime panema ning palub arvestada sellega, et teda sundisid kuritegu toime panema finantsprobleemid. Täpsemalt põhjendab L.B juhtimiskeelu rikkumist sellega, et oli pikemat aega (rohkem kui 1,5 aastat)

töötu. Sel ajal on teda karistatud trahvidega ja talt on välja mõistetud menetluskulusid, mida ta ei suutnud maksta. Autot juhtis ta põhjusel, et teda oli sel päeval kutsutud Mõigusse töövestlusele.

Tallinna ühistransport sinna ei käi ja takso jaoks tal raha ei olnud. Kuna ta murdis 19.10.2013. a endal varbaluu, ei saa ta ka pikka maad käia. Seega oli tal ainus võimalus Mõigusse minna autoga. Ühtlasi märgib L.B, et tal on enam kui 20-aastane mootorsõiduki juhtimise staaž ja raskeid avariisid ei ole tal olnud. Juhtimise ajal oli kaine ja liiklusnõudeid ei rikkunud ja teisi liiklejaid ei ohustanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

3.1 L.B leiab apellatsioonis, et maakohus ei ole võtnud arvesse seda, miks ta autot juhtis.

Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et L.B ütlused selle kohta, miks tal oli vaja autot juhtida, on väga üldsõnalised. L.B on kiirmenetluse protokolli kohaselt andnud küll juba kahtlustatavana ütlusi selle kohta, et tal oli vaja sõita Mõigusse töövestlusele ning autot juhtis põhjusel, et ühistransport sinna ei käi ja luumurru tõttu on tal raske käia. Samas ei ole L.B täpsustanud, kuhu ta töövestlusele pidi minema, kes oli tööpakkuja ja mis töökohale ta kandideeris. Ka maakohtu istungil ei kasutanud L.B võimalust ütlusi anda. Mingeid muid tõendeid selle kohta, et L.B pidi minema töövestlusele, esitatud ei ole (lühimenetluse tõttu neid enam ka esitada ei saa) ning taoline üldsõnalisus seab L.B väite, et ta pidi minema töövestlusele kohta, kuhu ühistranspordiga ei pääse, kahtluse alla. Seejuures tuleb märkida, et väide, nagu poleks ühistranspordiga võimalik Mõigusse saada, ei pea paika. On üldteada, et Tallinna ühistranspordi süsteemi kuuluva bussiliini nr 2 lõpp-peatus on Mõigus. Lisaks on võimalik kasutada linnalähiliine, mille kasutamine on soodsam kui taksosõit.

3.2 Apellatsioonis esitatud L.B väited juhtimisstaaži kohta ja selle kohta, et ta oma käitumisega teisi liiklejaid ei ohustanud, ei ole asjakohased, sest L.B ei ole karistatud mitte liiklusalase kuriteo eest, vaid selle eest, et ta ei täitnud jõustunud kohtuotsust.

3.3 Lõpuks tuleb nentida seda, et maakohtu mõistetud vangistus jääb alla KarS §-s 329 ettenähtud vangistuse keskmise määra. Arvestades, et L.B on Harju Maakohtu 13.09.2013. a otsusega, seega vähem kui 2 kuud enne käesoleva menetluse esemeks olevat tegu juba karistatud KarS § 329 järgi, ei ole alust enam kergemat karistust mõista. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 06.11.2013. a otsuse

3 (3) muutmata.

Sten Lind

Ivi Kesküla

Orvi Tali