1-11-12341/26 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-11-12341

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.jaanuar 2014. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12341 Kohtukoosseis

Istungisek

retär

Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Erakorraline ettekanne

Tallinna kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Vangla Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorraline Ü

ettekanne taotlusega p E.K-le Tartu Maakohtu öörata

22.02.2012 kohtuotsusega nr 1-11-12341 mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele RESOLUTSIOON

1. ahuldamata Jätta r Tallinna kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Vangla Pärnu

kriminaalhooldusametniku -K.Annuk (isikukood , elukoht XXX Ü taotlus E.K-le

*) Tartu Maakohtu 22.02.2012.a kohtuotsusega nr 1-11-12341 mõistetud ärakandmata vangistuse (mille kandmiselt vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju maakohtu 19.11.2013 määrusega)

. täitmisele pööramiseks

2.. E.K-le kriminaalhooldajale. Edastada määruse ärakiri ja

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajj a.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 22.02.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12341 is kohus E.K mõist süüdi

KarS § järgi KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus

199 lg 2 p 8, 9 . E.K-le liitkaristuseks

vangistuse 10 kuud

27 päeva, mille asendas üldkasuliku tööga tundi, mille tegemise tähtajaks

määras kohus 12.märts 2013. Üldkasuliku töö statud järgima tegemise ajal on E.K kohu kontrollnõudeid.

Tartu Maakohtu 04.04.2013 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 22.02.2012 otsusega E.K le - mõistetud ärakandmata vangistus 8 kuud 7 päeva täitmisele. Harju Maakohtu 19.11.2013 kohtumäärusega nr 1-11-12341 vabastas kohus E.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest. Ärakandmata karistus vangistus 28 päeva. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

1-11-12341

21.01.2014 saabus kohtule erakorraline ettekanne E.K kohta, mida kohus arutas kohtuistungil 29.01.2014. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

Kohustuste mittetäitmine -

ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. E.K võeti arvele 03.12.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, Harju Maakohtu

19.11.2013 kohtumääruse alusel, kui isik vabastati ennetähtaegselt reaalse karistuse kandmisest vanglast (KarS § 76 alusel) katseajaga kuni 01.12.2014.a. Kohtu poolt määrati E.K alljärgnevad kohustused: 1) Mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) Asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) Mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v.a

lähisugulased; 4) Osaleda sotsiaalabiprogrammis;

) Alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest.

Rikkumise fakt -

- mitte tarvitada E.K rikkus 15.01.2014 katseajaks määratud kohustust alkoholi narkootikume. ja

Kriminaalhooldusametniku poolt tuvastati isikul alkoholijoove 15.01.2014 kodukülastuse käigus kella 22.36 ajal, alkomeetri näit 0,940 mg/ l kohta. Kriminaalhooldusametnikku teavitas kriminaalhooldusaluse alkoholijoobes oleku kohta isiku abikaasa.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt E.K puuduvad katseajal uued õiguserikkumised (lisa 1)

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

E.K kirjutas seletuskirja 16.01.2014 kus ta tunnistab kohtu määratud kohustuse rikkumist

15.01.2014 ja

kinnitab alkomeetri näitu 0,940 mg/l kohta. Isik selgitab, et on asunud tööle 06.01.2014

OÜ Kraure s, uusi õiguserikkumisi toime pannud ei ole ja elektronvalve tingimusi on täitnud (lisa 2) -

. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

Esmakohtumine toimus kriminaalhooldusalusega 03.12.2013. Registreerimisi on toimunud 7 korral

(lisa 3), kodukülastusi toimunud kolmel korral. Vestlused on toimunud * K ja * N S. Elektronvalve R

seade paigaldati kriminaalhooldusalusele 03.12.2013, lõpptähtaeg 02.06.2014. E.K on elektronvalve tingimusi täitnud ja probleeme ei ole esinenud. E.K võttis ennast 13.12.2013 Töötukassas arvele töötuna, kuna koheselt ei saanud töökohta seoses aastalõpu töö vähesusega.

Töötukassast töötu abiraha ei saanud. Kriminaalhooldajale on esi töövõtuleping nr tatud 06.01.2014 *

1 tähtajaga 06.04.2014, isik on võetud *.

Sisuliselt on esimene kuu katseaega läinud kohanemisele elektroonvalve nõuetega ning edaspidise katseaja planeerimisele, töökoha ja sissetuleku leidmisele ning sotsiaalprogrammi " Eluviistreening" veel ei ole jõutud täitma asuda aga veebruarist 2014 oli plaanis alustada sotsiaalprogrammiga. Isikul on katseaja algusest saadik olnud mõningaid motivatsiooniprobleeme katseaja kuluga, kuna kandmata jäänud vangistuse 28 päeva ja aasta pikkune katseaeg, koos 6 kuulise elektronvalvega ei tundu kuidagi võrdsena. Isikule jõuab üha selgemini kohale reaalsus, et on küll vabaduses, kuid samas ei ole vaba. Siiani on motivatsiooni hoidnud üleval isiklikud lapsed ja nende tulevik. E.K on kriminaalkorras karistatud 12 korda, peamiselt sooritanud varavastaseidkuritegusid, ühel korral karistatud alkoholijoobes kehavigastuste tekitamise eest ja ühel korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. On varasemalt määratud korduvalt katseajale, kuid katseaja kulud ei ole valdavalt olnud positiivsete kulgudega. Isik on sooritanud katseajal uusi kuritegusid, ei ole sooritanud üldkasuliku töö tunde tähtajaks, ei täitnud korrektselt registreerimiskohustust ega enda lubadusi. Käesoleva katseaja kulu kohta ei ole kriminaalhooldajal siiani ühtegi halba sõna öelda, isik on täitnud kokkuleppeid, olnud koostöövalmis, planeerinud oma tegevusi, analüüsinud enda käitumismustreid.

Isik on * abiellus kolm aastat t pärit, kõik kuriteod on sooritanud sealkandis. Haapsallu elama kolis ja tagasi. Isiku perekonnas kasvab * *, kus lisaks elavad veel *. . Perekond elab väikeses eramus

1-11-12341 Elamistingimused on peres kitsad, materiaalselt on samuti olukord kitsas kuid tulevad planeerimisega toime.

Kriminaalhooldaja hinnangul on isiku varasema elukäigu käitumismustrist näha seda, et pingete korral (sisemised või välimised) on isik kasutanud sageli probleemide lahendamisena põgenemise/ vältimise käitumismustrit, milleks on olnud ka alkoholi tarvitamine ja mis aidanud ta toime tulla o

lukordadega kuid ei ole alati olnud vastutustundlik, seaduskuulekas käitumisviis.

Kodukülastusel 15.01.2014 ilmnes, et isik oli tulnud töölt antud päeval kerges alkoholijoobes. Isik tunnistas vestluses peale tööpäeva lõppu paari õlle joomist. Isik oli rahumeelne, kuid tegutsemistahtmist täis ja plaanis mõne tuttava külla kutsuda ja sauna teha. tekkinud tüli põhjuseks *

oligi asjaolu, et * oli järgmine päev päeva ja naine ei soovinud nädala sees õhtut. Omavahel

* erimeelsusi lahendada ei suudetud ja *teatas kriminaalhooldajale olukorrast. Enne kriminaalhooldaja tulekut jõudis isik vahetult juua pereliikmete sõnul kodus olnud kanget alkoholi (brandy), mistõttu oli ka alkomeetri näit nii kõrge. Vesteldi kohapeal pea tund aega, isik ei olnud agressiivne, täiesti suhtlemisadekvaatne ja seetõttu politseid kohapeale ei kutsutud. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele

E.K on rikkunud Harju Maakohtu 19.11.2013 kohtumääruse alusel määratud ennetähtaegse vabanemise tingimusi ja rik mitte tarvitada alkoholi ja kunud kohtu määratud kohustust –

narkootikume katseajal. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise (KarS § 76 lg 5 alusel) ei ole kriminaalhooldusametnikul seaduslikult muud võimalust kui taotleda kriminaalhooldusaluse kandmatajäänud karistuse ( 28 p ) täitmisele pööramist, kuigi kriminaalhooldaja hinnangul karistuse sisulisi eesmärke täidaks antud isiku puhul paremini katseaja jätkumine.

Kohtuistungil leidis kriminaalhooldaja, et e kui on võimalik, siis karistust ei peaks täitmisel pöörama. Kriminaalhooldaja põhjendas seda asjaoluga, et katseaeg on muus osas kulgenud positiivselt ja E.K on ka ise valmis katseajaga jätkama, kuigi ära kandmata vangistuse pikkus on ainult 28 päeva. Haapsalus ei ole kriminaalse taustaga sõpru. Perekonnas on suhted head, asju arutatakse. Kriminaalhooldaja kinnitas, et on rääkinud ka E.K *, kes on kinnitanud, et E.K Haapsalus alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole.

on rikkunud kohustust mitte avitada alkoholi. Alkoholi E.K andis kohtuistungil ütlusi, et

tarvitamises probleemi ei näe, kuigi teinekord tekib tahtmine alkoholi tarvitada. On valmis jätkama katseajaga ja täitma kõiki kohustusi, mis kohus talle pani, samuti jätkama elektroonilise valvega.

Läks . Tahab ka endale tõestada, et on suuteline *, sest * lubas, et kui *, siis on ootamas ka parem * katseaja korralikult läbima ja palus karistust mitte täitmisele pöörata. Kohtu seisukoht

KarS § sätestab, et kui ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandu

76 lg 5 isik katseajal d

kohustusi

kohus või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kandmata jäänud karistuse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et E.K on rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. E.K on seda tunnistanud ise.

Kohtus on tõendamist leidnud, et muus osas on katseaeg kulgenud positiivselt, kontrollnõudeid on

E.K täitnud korralikult, samuti ei ole olnud rikkumisi muude kohustuste täitmisel. Samuti on edukalt kulgenud elektrooniline valve. E.K töötab alates 6.jaanuarist. On olemas *tugi.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et käeoleval ajal vangistuse täitmisel pööramine ei e täida karistuse eesmärki. Kohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine nulliks senised edusammud ja ei soodusta E.K edasist resotsialiseerumist. Asjaolu, et E.K rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, on märk sellest, et edaspidise karistuse kandmise käigus tuleb tööd teha selle nimel, et E.K ise muutuks vastutustundlikumaks ja selgelt teadvustaks endale oma käitumise tagajärgi. Aga kohus leiab, et

1-11-12341

senine positiivset areng näitab, et karistuse eesmärke on suhtes võimalik saavutada ilma E.K vangitust täitmisele pööramata.

Lähtudes eeltoodus kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele t le b ia pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.

Piia Jaaksoo Kohtunik