4-13-8575/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8575

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01. 2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-13-8575 (2315,13,009205)

Kohtunik

Kristina Väliste

Kohtuistungisekretär

Tõlk

Ave Mõistlik

Oksana Mametova

Väärteoasi

A.J-i (Kleschenok) kaebus Politseija

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa

(Palits)

22.11.2013

otsusele

väärteoasjas

nr

2315,13,009205 A.J-i karistamises LS §

221 lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena määratud mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmise peale kolmeks (3) kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Lilia Protsykova

Kaebuse

esitaja:

A.J,

isikukood:

XXX, elukoht: XXX, töökoht: XXX OÜ,

projektijuht, dokument: elamisluba nr XXX

RESOLUTSIOON

1.

Rahuldada

A.J-i

17.12.2013

Harju

Maakohtu

Liivalaia

kohtumajale esitatud kaebus.

2. Tühistada

osaliselt

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja

politseileitnant

Kairi

Palitsa

22.11.2013

otsus

väärteoasjas nr 2315,13,009205, nimelt mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas.

3. Mõista A.J süüdi KarS § 63 lõike 1 kohaselt LS § 224 lg 2 alusel LS § 221 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi ja määrata talle karistuseks rahatrahv 135 trahviühikut, s.o 540 (viissada nelikümmend) eurot.

4. KarS 66 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 45 (nelikümmend viis) eurot kuus.

5. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele, s.o Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber 10220135282314 ning selgitus: 2315,13,009205, A.J,

rahatrahv.

6. Tühistada A.J-ile mõistetud lisakaristus, uut lisakaristust

kohaldamata.

7. Otsus teha teatavaks menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kättesaadav 29.01.2014.a. Kohtu selgitused: VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

• materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused). Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 22.11.2013 otsusega väärteoasjas nr 2315,13,009205 karistati A.J liiklusseaduse (LS) §

221 lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kuna mõlemad väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 2 järgi. A.J karistati selles, et menetlusalune isik 04.11.2013 kella 13:40 ajal Punane tn 56 Tallinnas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,27 mg/l.

Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST, nr ARAF-0018, taatlustunnistus nr TTRC-13-00079. Juhtides mootorsõidukit, sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega. Ristmikule või reguleeritud ülekäigurajale sõitmisega foori keelava tule ajal rikkus menetlusalune isik LS § 35 lg 10 nõudeid, pannes toime LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteo. Lubatud alkoholipiirmäära ületamisega rikkus ta LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 17.12.2013, milles palus üle vaadata tema suhtes tehtud otsuse, võttes arvesse, et juhiloa on ta saanud 2000.a ja seni ei olnud tal ühtegi liiklusseaduse rikkumist.

Vahetult peale väärteo toimepanemist esitas selgituskirja, milles kahetses toimunut. Tema töö on seotud autoga. Seega juhtimisõigusest ilmajäämine tekitab suure kahju tema majanduslikus olukorras. Palub jätta juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata. Kohtuistungil kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungi protokollimist, ei soovinud kaitsja osavõttu ja jääb enda kaebuse juurde selles, et vaidlustab juhtimisõiguse äravõtmise ehk lisakaristuse kohaldamise. Samuti palub ajatada rahatrahvi tasumine. Kaebajal on vaja juhilube tööga seoses, ta liigub autoga, tal on pidevalt kohtumised partneritega, juhilubadeta tekivad tal probleemid tööl.

Tegusid ennast ta tunnistab, kahetseb. Varem teda karistatud ei ole. Juhiload on tal olnud 15 aastat, ühtegi rikkumist varem olnud ei ole. Seekord tal oli külas sõber, nad puhkasid linnas. Hommikul pidi ta sõbra notari juurde viima, liikusime Mustakivi suunas, mõtlesid süüa ja notari juurde sõita ja Punase tn foori taga peatas teda patrull. Politseialkomeetrisse puhus näidu 0, 27 mg/l kohta. Alkoholi oli tarvitanud umbes kell 04.00 hommikul, rooli istus kell 13.00 päeval. Eelnevalt oli joonud viskit, kuskil 0, 350 kuni 0,4 liitrit kokteilidena.

Alkoholi tarvitab pidupäevadel. Tal ei ole tavaks peale alkoholitarvitamist rooli istuda. Seekord ta tundis ennast hästi, ei uskunud, et joobes enam on. On teinud järeldused, et selline asi ei juhtu rohkem, seda lubab. Saab aru, et joobesolekus ei tohi autot juhtida, ta lihtsalt ei tundnud ise, et võib veel joobes olla. Palub rahatrahvi tasumiseks ajatamist. Palub kaebus rahuldada, jätta alles juhtimisõigus. Kohtuvälise menetleja esindaja ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja leidis, et ei nõustu kaebuses tooduga. Jääb teostatud otsuse juurde.

Tegemist on väga ohtliku teoga. Riigikohus on seisukohal, et karistus peab vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Kohtuväline menetleja ei nõustu karistusmäära vähendamisega, kuid ei vaidle vastu, kui kohus määrab trahvi tasumise ositi. Lisakaristust on vaja kohaldada eripreventiivsetel kaalutlustel, kuna isik teadis, et oli tarvitanud alkoholi eelmine päev, kuid ei otsinud võimalust enda kontrollimiseks enne rooli istumist, ta võttis endale riski. Palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata, kuivõrd tegemist on seadusliku ja põhjendatud otsusega.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Kaebuse esitaja A.J ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust sisuliselt, s.t kaebuse esitaja on nõustunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisega. Väärteoprotokolli nr AB 1343674 (2315,13,009205) andmetest nähtuvalt on A.J 04.11.2013 kell 13:40 juhtinud mootorsõidukit Audi A6 riikliku registreerimisnumbriga XXXTallinnas Punane 56 juures Mustakivi suunas seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,27mg/l.

Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 7110 nr ARAF 0018, taatlemistunnistuse nr TTRC-13-00079. Juhtides mootorsõidukit sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 69 lg 5 ja LS § 35 lg 10 nõudeid, väärteo kvalifikatsiooniks on LS § 224 lg 2 ja LS § 221 lg 1. Menetlusaluse isiku ütlused on eraldi protokollitud. Tõenditeks on väärteoprotokolli kohaselt tunnistaja ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused, eraldi õiguste ja kohustustega allkirjastatud leht.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 221 lg 1 ja LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud muuhulgas indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kasutas piirkonnapolitseinik Roman Tkatšenko 04.11.2013 kell 13:42 Tallinnas Punasel tn A.J kontrollides indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 nr 111208, kalibreeritud kuni 04.03.2014, mille reaktsiooni näit oli 0,29 mg/l.

Menetlusaluse isiku süüd tõendab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt piirkonnapolitseinik Roman Tkatšenko 04.11.2013 kell 13:56 – 14:01 Tallinnas Vikerlase 14 A.J joobeseisundi tuvastamiseks kasutas tõenduslikku alkomeetrit DRÄGER ALCOTEST 7110, seeria nr ARAF 0018 (taatlustunnistuse nr TTRC- 13-00079), mille lugem oli 0,32 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l; mõõtetulemus 0,27 mg/l. Tunnistajana ülekuulamise protokollis piirkonnapolitseinik Natalja Indus selgitas, et 04.11.2013, olles patrullis, nägi ta kell 13:40 Tallinnas Punane tn 56 sõiduauto Audi A6, registreerimisnumbriga XXX, sõitis reguleeritud ülekäigurajale Mustakivi tee suunas punase tulega.

Sõiduk peatati Punane 68 juures. Sõidukit juhtis A.J (ik: XXX). Rääkides isikuga, oli politseiautos tunda alkoholi lõhna. Küsimusele, kas isik on tarvitanud alkohoolset jooki, vastas ta eitavalt. Isik puhus indikaatorvahendisse, mille näit oli 0,29 mg/l. Isik toimetati Ida politseijaoskonda, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille näit oli 0,27 mg/l. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt ülekuulamine toimus 04.11.2013 kell 14:12 – 14:16. A.J selgitas, et sõitis Punasel tänaval Mustakivi suunas, sõitis tähelepanematusest punase tule alt läbi, oli alkoholijoobes.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et A.J kõrvaldati 04.11.2013 kell 13:42 sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga nr XXX juhtimiselt kuni kainenemiseni väljahingatavas õhus alkoholisisalduse tõttu. Väärteoprotokolli kohta on A.J 20.11.2013 PPA Põhja LMT-le esitanud seletuskirja, mille kohaselt tema 04.11.2013 oli hommikul umbes kella viieni sünnipäeval. Kella 13:00 istus ta sõidukisse Audi A6 reg märgiga nr XXX, tundis end hästi. Sõitis Punasele tänavale Mustakivi suunas, valgusfooris oli kollane tuli ja kuna asfalt oli märg, otsustas mitte pidurdada, kuna kartis, et auto võib teelt välja minna. 200 meetri pärast peeti ta kinni ning politseinikud palusid tal teha alkotesti, mis näitas 0,27 promilli.

Kahetseb väga, et nii juhtus ja lubab, et enam seda ei kordu. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt A.J ei ole karistusregistrisse kantud. Seega on ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud, et otsuses märgitud kuupäeval, ajal ja kohas kaebaja juhitud sõiduk sõitis reguleeritud ülekäigurajale punase fooritulega ning kaebaja juhtis autot, olles joobeseisundis 0,27 mg/l kohta. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kaebajapoolsed mõlemad rikkumised tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg

1 ja LS § 224 lg 2 järgi. Kaebaja seletuse kohaselt ei arvanud ta, et tal joove on. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on isiku terviseseisund, mille esinemisel ei tohi isik juhtida mootorsõidukit. Jättes enda joobe enne sõidualustamist kontrollimata, olles eelneval ööl tarvitanud alkoholi, pani kaebaja kohtu hinnangul teo toime kaudse tahtlusega. Samuti sõites märkamatusest ristmikule keelava tulega, on kaebaja teo toimepannud kaudse tahtlusega.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 221 lg 1 ja LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Menetlusalune isik taotleb temale juhtimisõiguse allesjätmist, nõustudes temale määratud rahatrahviga. LS § 221 lg 1 näeb ette mootorsõidukijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut;

LS § 224 lg 2 näeb ette mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Seega on A.J-ile mõistetud karistus keskmäärast kõrgem ja lisakaristus määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni minimaalses määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. Antud juhul võib menetlusaluse isiku joobeseisundi määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise määra, kuivõrd isikul tuvastatud joove 0, 27 mg/l kohta on alla keskmise määra.

Arvestada tuleb ka seda, et karistust kergendavad asjaolud on ülekaalus. Isikul ei ole varasemaid karistusi; isik kahetseb tegu, tunnistab seda, on järeldused teinud. Nimetatud asjaoludest tulenevalt peab kohus kaebaja isikut ja tema tegu arvestades temale mõistetud karistust KarS § 56 põhimõtetele mittevastavaks. LS § 224 lg 2 järgi on võimalik määrata karistus kuni 300 trahviühikut. Kaebajale on määratud karistus 200 trahviühikut. Arvestades, et kaebaja süü on alla keskmise määra, esinevad karistust kergendavad asjaolud, on põhjendatud isikule karistuse määramine sanktsiooni keskmisest määrast alla poole.

Kohus peab kohaseks karistuseks rahatrahvi 135 trahviühikut, s.o 540 eurot. Vältimaks isiku majandusliku olukorra olulist raskendamist, leiab kohus, et on põhjendatud rahatrahvi tasumise ajatamine kaheteistkümne kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et sõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis seab juht ohtu nii enda kui teiste tervise ja vara. Samas leiab kohus, et juhindudes RKL nr 3-1-1-122-13, aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhul, kui põhikaristuse kohaldamine ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et „ Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb.

Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. „ Seega lisakaristuse määramisel ei saa lähtuda üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest.

Pelk viide senisele kohtupraktikale ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ei ole lisakaristuse kohaldamise põhjendusena piisav. Samuti asjaolu, et isik (varem karistamata) võttis riski ja ei kontrollinud enda seisundit enne rooli istumist. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegu toime pandud korduvalt, juhilubadeta, harjumuspärase käitumisena, isik kahetseb süüd, on esitanud tõendid tööandjalt. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et A.J on ühiskonnale ohtlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistust kergendavad asjaolud ülekaalus ning juhtimisõiguse äravõtmine, olukorras, kus isikul tuvastati joove 0, 27 mg/l kohta, isik kahetseb tegu, on selle omaks võtnud, järeldused teinud; isiku töökoht sõltub juhilubadest, on ebaproportsionaalne tema poolt toimepandud teo, süü suuruse ja isikuga.

Eeltoodu alusel tühistab kohus A.J-ile mõistetud lisakaristuse, rahuldades A.J-i kaebuse.

Kristina Väliste